1-15-5392/33 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. märtsil 2016. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-5392 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Prokurör abiprokurör Alar Häidberg Kriminaalasi

Süüdimõistetu I.I suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine Süüdimõistetu I.I

isikukood: XXX; asukoht: Tartu Vangla, Turu 56, Tartu linn; elukoht: puudub Kaitsja advokaat Anne Vissak

RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 4261, § 432 lg-test 3, 32 ja 33, kohtunik määras:

1. Jätta I.I suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata.

2. Jätta menetluskulu, riigi õigusabi tasu, 72 (seitsekümmend kaks) eurot riigi kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Tartu Maakohus karistas I.I 22.07.2015. a otsusega KarS § 121 lg 1 järgi 1 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus 1 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu

2

16.12.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-9662 mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuu 7 päeva, võrra, mõistes liitkaristuseks 10 kuud 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise

algusaega hakkas kohus lugema alates 22.07.2015. a, s.o kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus jõustus 07.08.2015. a.

Tartu Vangla edastas 03.03.2016. a kohtule materjalid I.I suhtes karistusjärgse

käitumiskontrolli kohaldamiseks. Kinnipeetava karistusaeg algas 22.07.2015. a ja lõppeb 29.05.2016. a.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt puudub I.I kindel elukoht. Pereliikmete sõnul puudus tal ka varasemalt kindel elukoht – peamiselt ööbis ta sõprade-tuttavate juures või üürikorterites. Vabanemisel puudub tal kindel töökoht. Tal puudus kindel sissetulek ka varem.

I.I ei soovi, et tema suhtes kohaldatakse karistusjärgset käitumiskontrolli. Ta soovib kolida Eestist minema.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Süüdimõistetu I.I selgitas kohtuistungil, et ta ei soovi käitumiskontrolli kohaldamist, kuna tahab minna elama ja tööle XXXX sugulase juurde. Eestis on raske tööd leida ja korterit üürida. Vabanemisel läheb ta kolmeks nädalaks XXXX ravile.

Prokurör toetab vangla taotlust karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks tulenevalt I.I

varasemast elukorraldusest ja olukorrast, millesse I.I satub peale vabanemist. Kõik eeldused käitumiskontrolli kohaldamiseks on täidetud.

Kaitsja advokaat Anne Vissak palub kinnipidamisjärgset käitumiskontrolli mitte kohaldada, kuna see paneb isiku raskemasse olukorda. See ei taga talle elukohta ega töökohta. I.I on vaja sellest keskkonnast välja saada, tal on XXXX inimene, kes on valmis teda toetama eluja töökohaga.

Kohtu seisukoht

I.I kannab liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest nelja kohtuotsuse alusel – Tartu Maakohtu 22.07.2015. a otsuse, 16.12.2014. a otsuse, 27.11.2014. a otsuse ja 08.01.2014. a otsuse. Seega tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluste tuvastamiseks kontrollida kõiki nende kuritegude eest mõistetud karistusi.

Kohus on seisukohal, et I.I suhtes ei ole täidetud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused, kuna ei ole täidetud KarS § 871 punktis 1 sätestatud nõue,

mille kohaselt peab isik olema karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning selle täies ulatuses ära kandma.

Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks ei ole oluline, mis liiki kuriteo eest isik süüdi

mõisteti ega ka see, kas süüdimõistmise tulemusena karistati teda vähemalt kaheaastase vangistusega üksikkuriteo eest või moodustus taoline karistusmäär liitkaristuse mõistmisel § 63, 64 või 65 lg 1 alusel. Küll aga ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli eeldused täidetud juhul, kui vähemalt 2 aasta pikkune vangistus on mõistetud kohtuotsuste kogumis KarS § 65 lg 2 alusel. I.I-le ei ole mõistetud ühe kuriteo ega kuritegude kogumi eest vähemalt 2 aasta pikkust vangistust.

3

22.07.2015. a otsusega karistas Tartu Maakohus I.I KarS § 121 järgi vaid 1 kuu

pikkuse vangistusega ning mõistis liitkaristuseks KarS § 65 lg 2 alusel kogumis Tartu Maakohtu 16.12.2014. a otsusega 10 kuud 7 päeva vangistust.

Seega tuleb kontrollida liitkaristuse aluseks olnud Tartu Maakohtu 16.12.2014. a otsusega mõistetud karistuse pikkust. Nimetatud otsusega karistas kohus I.I KarS § 199 lg

2 p 5, 7, 9 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus talle liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust, suurendades mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 08.01.2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 6 kuu võrra.

08.01.2014. a otsusega karistas Tartu Maakohus I.I KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega, KarS § 257 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega ja KarS § 215 lg 2 p 1 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 2 aastat

vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määras kohus, et koheselt kuulub ärakandmisele 6 kuud vangistust ning 1 aasta 6 kuud vangistust jääb tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta pikkuse katseajaga.

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 21.01.2015. a määrusega vähendati I.I-le

16.12.2014. a kohtuotsusega mõistetud liitkaristust 6 kuu võrra. Kohus leidis, et Tartu Maakohtu 08.01.2014. a otsusega KarS § 257 järgi mõistetud 6 kuu pikkune vangistus tuleb karistusest maha arvata, sest KarS § 257 on kehtetu alates 01.01.2015. a. Seega tuli Tartu Maakohtu 08.01.2014. a otsuse alusel I.I ära kanda 1 aasta 6 kuud vangistust, mitte 2 aastat. Maakohus moodustas KarS § 65 lg 2 alusel uue liitkaristuse, mille kohaselt tuli Tartu Maakohtu 16.12.2014. a otsusega mõistetud 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse asemel ära kanda 2 aastat vangistust. Sellise 6 kuu võrra vähendatud liitkaristuse võttis Tartu Maakohus aluseks ka 22.07.2015. a otsusega KarS § 65 lg 2 alusel uut liitkaristust mõistes.

Tartu Maakohus karistas I.I 27.11.2014. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi 1 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, lugedes mõistetud karistuse kaetuks Tartu Maakohtu 08.01.2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga.

Eeltoodud otsustest nähtub, et I.I ei ole ühegi kohtuotsuste alusel tulnud kuritegude kogumi eest kanda reaalselt pikemat kui 1 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust, mistõttu ei ole KarS § 871 lg 1 p 1 nõue karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks täidetud. Seega puudub kohtul vajadus hinnata KarS § 871 lõikes 1 punktides 2 ja 3 sätestatud aluste olemasolu.

Menetluskulud

Menetluskuludeks on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 72 eurot. Kuna kohus jätab I.I suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata, tuleb tekkinud menetluskulud jätta riigi kanda (Riigikohtu 02.02.2016. a otsuse nr 3-1-1-1-16 p 9.3).

Ingeri Tamm kohtunik