3-15-2083/17 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHT UOTS US

Kohtuasja number

3-15-2083

Otsuse kuupäev

31. märts 2016. a

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

Igor Bondarenko kaebus Tallinna Vangla vastu kahju

1 050 euro hüvitamise nõudes

Asja läbivaatamine

Menetlusosalised

Kirjalik menetlus

Kaebaja Igor Bondarenko

Vastustaja Tallinna Vangla

Resolutsioon

1. Jätta Igor Bondarenko kaebus rahuldamata.

2. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise kord ja

tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 2. mai 2016. a. Tartu

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Igor Bondarenko esitas 20.08.2015. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-3) ning

15.09.2015. a puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 32), mida kohus mõistis kui taotlust

kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist. Kahju tekitati

kaebajale kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas. Kaebaja viibis Tallinna Vanglas

10.02.2012. a - 30.11.2012. a, 21.05.2013. a - 25.04.2014. a ja 17.07.2014. a - 18.03.2015. a.

Kahju suurus on 300 eurot iga kuu eest.

2. Tartu Halduskohtu 27.10.2015. a määrusega (tl 61-63) lõpetati menetlus ajavahemikel

10.02.2012. a - 30.11.2012. a, 21.05.2013. a - 25.04.2014. a ja 17.07.2014. a - 04.12.2014. a

tekitatud kahju hüvitamise nõuetes. Sama määrusega jäeti kaebus läbi vaatamata

ajavahemikul 05.12.2014. a - 18.03.2015. a kambri väikese põrandapinnaga ja tualeti

kasutamise võimalusega tekitatud kahju hüvitamise nõuetes. Tegemist on jõustunud

kohtulahendiga, mida enam määruskaebe korras vaidlustada ei saa.

3. Pärast menetluse osalist lõpetamist ja kaebuse osalist läbi vaatamata jätmist jäi halduskohtu

menetlusse kaebaja nõue hüvitada ajavahemikul 05.12.2014. a - 18.03.2015. a vähese

liikumisvõimalusega (jalutusväljaku suurus, selle kasutamise aeg), riiete pesemise ja

kuivatamise tingimuste ja duši kasutamise tingimustega tekitatud kahju kogusummas 1 050

eurot.

Kaebaja nõue

4. Kaebaja on kaebuses ja täiendavalt esitatud menetlusdokumentides kaebuse faktiliste

asjaolude põhjendusena vanglale esitanud järgmised etteheited:

- 6-kohalises kambris üldpind 2,5 m2 ühe kinnipeetava kohta, vaba pinda 1,5 m2. Vanas osas

alla 3 m2 ja tualetid koridoris

- vahistatud ja kinnipeetavad on kambris 23 tundi ööpäevas, tavakinnipeetavatele uksed

avatud 4-5 tundi

- jalutusboks 1,5 m2, jagatakse kõigi kambrikaaslastega

- probleemid riiete pesemisel ja niiskus ning hallitus kambrites

- ainult üks dušikord nädalas, kambrites puudub soe vesi.

5. Kaebaja peab neil asjaoludel kinnipidamist Tallinna Vanglas väärikust alandavaks, mistõttu

tuleb seeläbi tekitatud mittevaraline kahju hüvitada. Kaebaja soovi arvestades loeb

halduskohus hüvitamisele kuuluva kahju suuruseks 1 050 eurot.

Vastustaja vastuväited

6. Vastustaja ei pea kaebust põhjendatuks ja vaidleb sellele vastu.

7. Kaebajale oli vaidlusalusel perioodil tagatud põrandapind suuruses, mis vastas nii

siseriiklikele õigusaktidele kui ka EIK praktikas väljatoodule.

8. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal oli nii kambris kui jalutusboksis tagatud piisavalt

ruumi, et ennast piisavalt liigutada.

9. Kaebaja ei ole kasutanud võimalust enda kinnipidamistingimuste vaidlustamiseks. RVastS

§ 7 lg 1 tulenevalt puudub tal õigus nõuda kahju hüvitamist esmaste õiguskaitsevahendite

kasutamata jätmise tõttu.

10. Tuvastatud ei ole vangla tegevuse õigusvastasus ja kaebajale vangla tegevuse tulemusel

kahju tekkimine, mille tõttu puuduvad alused mittevaralise kahju rahas hüvitamiseks.

Kohtu seisukoht

11. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on

seisukohal, et kaebus rahuldamisele ei kuulu.

12. Halduskohtumenetluses käib vaidlus selle üle, kas kaebajale on vanglas ebapiisava

põrandapinnaga kambrites kinnihoidmisega tekitatud rahaliselt hüvitamisele kuuluvat

mittevaralist kahju. Halduskohus on seisukohal, et kaebaja tõstatatud küsimusele tuleb vastata

eitavalt.

13. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja viibis vaidlusalusel perioodil, mille üle

vaidlus on praeguseks veel halduskohtu menetluses, Tallinna Vangla kambrites, kus ruumi

ühe kinnipeetava kohta oli: 62 päeval 3, 34 m2 , 7 päeval 4, 18 m2 ja 35 päeval 3, 98 m 2 (tl

75p).

14. Halduskohus osundab vastuseks pooltele, et vaidluse lahendamisel juhindub halduskohus

Riigikohtu halduskolleegiumi 9. detsembri 2015. a kohtuotsusest kohtuasjas nr 3-3-1-42-15,

milles on käsitletud analoogset kinnipeetava ja vangla vahelist vaidlust. Riigikohus on selles

hiljutises kohtulahendis põhjalikult analüüsinud asjakohast EIK kohtupraktikat ja jõudnud

järeldusele, et EIK praktikast ei tulene, et ilma tualettruumi pindala ja mööblialust põrandat

arvesse võtmata peab kinnipeetava käsutuses igal juhul olema põrandapinda vähemalt 3 m2

või et soovitavalt võiks seda olla vähemalt 4 m2.

15. Seega on asjakohases kohtupraktikas tänaseks kummutatud varasem kaebajaga samas

situatsioonis viibinud kinnipeetavate põhiväide, et tualeti ja mööbli alla jääv pind tuleks

kambri pindalast maha arvata, kui hinnatakse kinnipeetava õiguste riivet seonduvalt kambri

suurusega.

16. Halduskohus leiab seetõttu, et tualettruumi ja mööbli alla jääv pind tuleb arvestada

kambri üldpinna sisse. EIK on kinnipeetava kasutuses oleva isikliku ruumiga seoses leidnud,

et soovitatav minimaalne põrandapind on 4 m2 isiku kohta ning juhul, kui põrandapinda isiku

kohta on vähem kui 3 m2, tuleb ülerahvastust lugeda sedavõrd tõsiseks, et selline olukord

iseenesest kujutab EIÕK art 3 rikkumist (vt Ananayev/Venemaa (2012) p 145 ja Tunis/Eesti

(2013) p-d 43-49).

17. Nagu osundatud kaebaja olukord erineb EIK lahendites käsitlemist leidnud olukordadest

olulises määras, nimelt on kaebaja 35 päeval kasutanud 3, 5 m2 , 35 päeval ca 4 m2 ja 7 päeval

üle 4 m2 suurust kambripinda kinnipeetava kohta.

18. Igasuguse kahju hüvitamise nõude eelduseks on: vastustaja peab olema käitunud

õigusvastaselt; rikutud peavad olema kaebaja subjektiivsed õigused; kaebajale peab olema

kahju tekkinud; esinema peab põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel;

esmased õiguskaitsevahendid peavad olema ammendatud.

19. Käesolevas asjas ei ole tõendatud kaebaja suhtes kahju hüvitamise nõude eelduste täitmine,

mistõttu puudub alus ka kaebuse rahuldamiseks.

20. Halduskohus nõustub vastustaja vastuses tooduga, et vastustaja ei ole kaebaja suhtes

käitunud õigusvastaselt. Kaebajale vanglas võimaldatud põrandapind vastas nii siseriiklikule

kui rahvusvahelisele objektiivse õiguse sätetele. Kuna vastustaja ei ole käitunud õigusvastaselt

ei saanud ta ka kaebajale väärikuse alandamise teel kahju tekitada ja kaebaja subjektiivseid

õigusi rikkuda. Kuna tõendamist ei ole leidnud kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine ja

kaebajale kahju tekitamine ei saa esineda ka põhjuslikku seost väidetava õigusvastase teo ja

kaebajale kahju tekkimise vahel.

21. Kaebaja heitis menetlusdokumentides vastustajale ette, et 6-kohalises kambris oli üldpind

2,5 m2 ühe kinnipeetava kohta, vaba pinda 1,5 m2. Vanas osas alla 3 m2 ja tualetid asusid

koridoris. Nagu osundatud on vangla poolt esitatud menetlusdokumentides kaebaja väited

kambrite pinna suuruste kohta kummutatud. Kohus loeb võrreldes kaebaja väidetega

usaldusväärsemateks vangla esitatud dokumentaalselt fikseeritud andmed, mis on seeläbi

kontrollitavad ja usaldusväärsed. Kehtiva õigusega on kaebaja kui vahistatu ja

vastuvõtuosakonnas viibinud kinnipeetava hoidmine kambris 23 tunni jooksul ööpäevas

erinevalt tavakinnipeetavatest, kelle kambrite uksed on avatud 4-5 tundi ööpäevas, õiguspärane.

Arvestades asjaolu, et kaebaja ei viibinud 6-kohalises kambris vaidlusalusel perioodil koos 5

kinnipeetavaga, siis ei saanud ka tema poolt kasutatud jalutusboks olla 1,5 m2 koos teiste

kambrikaaslastega (kolm kuni neli) koos kasutamisel. Vaidlusalune periood langes kaugkütte

hooajale, mistõttu ei saanud kambrid olla ka väärikust alandavalt niisked. Üks dušikord nädalas

kinnipeetavale on õiguspärane, kohus nõustub vastustajaga, et kohtupraktika ei tunnusta

kinnipeetava õigust kambrites soojale veele.

22. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Poolte

menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Roby Koik

Kohtunik