3-15-1720/39 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Tiina Pappel, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

31.03.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-1720

Haldusasi

Aleksei Akeršteini kaebus Tallinna Vangla vastu

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 04.12.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna Vangla apellatsioonkaebus ja Aleksei

Akeršteini vastuapellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Akerštein

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kaebaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus.

2. Rahuldada Tallinna Vangla taotlus menetluse lõpetamiseks.

3. Tagastada kaebaja vastuapellatsioonkaebus.

4. Tühistada Tartu Halduskohtu 04.12.2015. a otsus ja lõpetada asja

menetlus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla registreeris 11.02.2015 kaebaja kahju hüvitamise taotluse, milles

kaebaja leidis, et teda on hoitud Tallinna Vanglas ebainimlikes vangistustingimustes

perioodil 16.09.2010–26.06.2013, kuna kambris oli kinnipeetava kohta vähem kui

4 m2 põrandapinda. Kaebaja oli seisukohal, et isikliku ruumi hulka ei kuulu

mööblialune pind ning tualettruum. Kaebaja taotles 15 eurot hüvitist 1024 ööpäeva

eest, mille ta on pidanud veetma kambris, kus on vähem kui 4 m² ruumi kinnipeetava

kohta.

2. Tallinna Vangla 08.06.2015. a otsusega nr 5-37/15/55-2 tagastas kaebaja kahju

hüvitamise taotluse ajavahemiku 16.09.2010–08.02.2012 osas ning jättis kaebaja kahju

hüvitamise taotluse ajavahemiku 09.02.2012–26.06.2013 osas rahuldamata.

3. Kaebaja esitas 06.07.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles kaebaja palus mõista talle

välja hüvitis 450 eurot iga kuu eest, mil kaebaja oli sunnitud viibima Tallinna Vanglas

inimväärikust alandavates tingimustes. Kaebaja märkis, et ta viibis Tallinna Vanglas

16.09.2010–26.06.2013, s.o kokku 33 kuud ja 10 päeva. Kaebaja põhjendas, et Tallinna

Vangla viie- ja kuuekohalistes kambrites on üldpinda enamasti umbes 2,5 m² ühe inimese

kohta ning üksikutes suuremates kambrites on üldpinda kuni 4 m² ühe inimese kohta. Kaebaja

tõi välja, et Tallinna Vangla vanas osas on kambrites vähem kui 3 m2 isiklikku ruumi inimese

kohta ning tualetid asuvad koridoris ja on üldkasutatavad ning kui uksed on lukustatud, võib

tualetti pääsemiseks ooteaeg olla üks tund või enamgi. Vahistatute ja kinnipeetavate

ootekambrites on kinnipeetavad lukustatud kambrisse 23 tunniks ööpäevas. Tavalisele

kinnipeetavatele on kambri uksed avatud vaid 4 tundi ööpäevas. Kõigile on ettenähtud 1 tund

jalutuskäiku boksis, mille suurus jääb alla 15 m² ja mida jagatakse kõigi kambrikaaslastega.

Riided tuleb pesta ja kuivatada samas kambris, mistõttu on seal pidevalt niiske ja paljude

kambrite seintel võib olla hallitus, millest võib kaebaja hinnangul järeldada, et ventilatsioon

on puudulik. Samuti leidis kaebaja, et kambrite kunstlik valgustus ei vasta nõuetele ja kurnab

silmi. Isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks võimaldati ühte kahekümneminutilist duširuumi

külastust nädalas ja seda olukorras, kus kambrites on ainult külm vesi. Kaebaja väitel oli ta

heausksena eksitusse viidud Eesti Vabariigi kui õigusriigi kuvandist ning arvas, et nimetatud

kannatused ja ebameeldivused, mis talle osaks said, ongi need, mida vangistusseaduse § 4¹ lg

1 käsitleb paratamatult vangistuse või arestiga kaasnevatena.

4. Tallinna Vangla esitas 26.11.2015 Tartu Halduskohtule täiendava vastuse kaebaja

kaebusele. Tallinna Vangla tõi vastuses välja, et kuivõrd kaebaja on kahju hüvitamise taotluse

esitanud vanglale 11.02.2015, tuli tal riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 kohaselt

kaebusega halduskohtu poole pöörduda hiljemalt 11.05.2015, kuid kaebaja on kaebuse

halduskohtusse esitanud alles 07.07.2015 ning seega on kaebaja esitanud hüvitamiskaebuse

halduskohtule mittetähtaegselt. Vastustaja hinnangul võttis halduskohus kaebaja kaebuse

ebaõigesti menetlusse ja seetõttu palus Tallinna Vangla jätta kaebaja kaebus läbi vaatamata.

5. Tartu Halduskohus 04.12.2015. a otsusega rahuldas kaebaja kaebuse osaliselt ja mõistis

Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja hüvitise summas 244 eurot ning jättis kaebaja kaebuse

läbi vaatamata kahjunõude osas, milles kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses

sellega, et vangla vanas osas asuvad tualetid koridoris ja on üldkasutatavad; tualetti

pääsemiseks võib ooteaeg olla üks tund või enamgi; vahistatute ja kinnipeetavate

ootekambrites inimesed on lukustatud 23 tunniks ööpäevas; kinnipeetavatele on kambri uksed

reeglina avatud vaid 4 tundi ööpäevas; kõigile on ettenähtud 1 tund jalutuskäiku boksis, mille

suurus jääb alla 15 m² ja mida jagatakse kõigi kambrikaaslastega; riided tuleb pesta ja

kuivatada samas kambris, mistõttu on kambris niiske ja kambrite seintel võib olla hallitus;

ventilatsioon on puudulik; kambrite kunstlik valgustus ei vasta nõuetele ja kurnab silmi;

isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks võimaldati ühte kahekümneminutilist duširuumi

külastust nädalas; kambrites on ainult külm vesi. Otsuse põhjendused:

1) Tallinna Vangla on ebaõigesti asunud seisukohale, et kaebaja kahjuhüvitamise taotlus

ajavahemiku 16.09.2010-08.02.2012 eest on esitatud tähtaega rikkudes ning 08.06.2015. a

vastusega nr 5-37/15/55-2 kahjunõude selles osas läbivaatamatult tagastanud. Samuti ei

nõustu halduskohus vastustaja seisukohaga, kaebaja kaebus on halduskohtule esitatud

mittetähtaegselt. Kaebaja esitas 09.02.2015 Tallinna Vanglale kahjunõude ja Tallinna Vangla

lahendas selle 08.06.2015. a vastusega nr 5-37/15/55-2. Kaebaja sai vastuse kätte 12.06.2015

ja kaebus on halduskohtule esitatud 06.07.2015. Seega lähtudes eeltoodust ja tulenevalt

RVastS § 18 lg-st 2 on halduskohtu hinnangul kaebus halduskohtule esitatud tähtaegselt,

mistõttu halduskohus jätab vastustaja taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.

2) Halduskohtule esitatud kaebuses on kaebaja lisaks ruumipuudusele välja toonud ka muid

puuduseid seoses kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas vaidlustatud ajavahemikul.

Nimelt märgib kaebaja kohtule esitatud kaebuses, et vangla vanas osas asuvad tualetid

koridoris ja on üldkasutatavad ning kui uksed on lukustatud, võib tualetti pääsemiseks

ooteaeg olla üks tund või enamgi. Vahistatute ja kinnipeetavate ootekambrites inimesed on

lukustatud 23 tunniks ööpäevas. Tavalisele kinnipeetavatele on kambri uksed reeglina avatud

vaid 4 tundi ööpäevas. Kõigile on ettenähtud 1 tund jalutuskäiku boksis, mille suurus jääb alla

15 m² ja mida jagatakse kõigi kambrikaaslastega. Riided tuleb pesta ja kuivatada samas

kambris, mistõttu on seal pidevalt niiske ja paljude kambrite seintel võib olla hallitus ning

sellest võib järeldada, et ventilatsioon on puudulik. Kambrite kunstlik valgustus ei vasta

nõuetele ja kurnab silmi. Isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks võimaldati ühte

kahekümneminutilist duširuumi külastust nädalas ja seda olukorras, kus kambrites on ainult

külm vesi. Tallinna Vanglas 11.02.2015 registreeritud kahjunõudes ei ole kaebaja

eelnimetatuid puudusi välja toonud, mistõttu kaebajal ei ole nõuetekohaselt läbitud

kohustuslik kohtueelne menetlus ning nimetatud muude kaebuste osas tuleb kahjunõue jätta

läbi vaatamata.

3) Kaebaja viibis Tallinna Vanglas perioodil 16.09.2010–26.06.2013. Muuhulgas viibis

kaebaja vahemikul 16.09.2010-02.06.2011 kinnistes kambrites vahistatuna ning kohtuotsuse

jõustumisest 08.03.2011 süüdimõistetuna vastuvõturežiimil. Kaebaja viibis vahistatuna ja

süüdimõistetuna vastuvõtuosakonnas 23 tundi ööpäevas lukustatud kambris ning nimetatud

perioodil oli kaebajale igapäevaselt tagatud võimalus liikuda väljaspool oma elukambrit 1

tunni jooksul päevas värskes õhus jalutuskäigu ajal ca 15 m² suuruses jalutusboksis. Kaebajal

puudus võimalus spordiga tegelemiseks. Alates 03.06.2011 oli kaebaja süüdimõistetuna

avatud kambrites. Kaebaja viibis kambrist väljaspool ka erinevates hõivetegevustes

osalemiste ajal - perioodil 12.03.2012-15.03.2013 õppis kaebaja kutseharidussüsteemis

puidupingitöölise erialal, 03.05.2012-21.06.2012 läbis MTÜ Convictuse tugirühma ning

13.07.2012-26.06.2013 AN tugirühma. Samuti kasutas kaebaja regulaarselt võimalust osaleda

lühiajalistel kuni kolm tundi kestvatel kokkusaamistel ning viibis korduvalt ka pikaajalistel

kokkusaamistel.

4) Kambri põrandapinnast ei tule maha arvata kambri inventari alla jäävat põrandapinda.

Tualeti alune pind tuleb kambri põrandapinna hulgast välistada. Kambrites, kus kaebaja viibis,

oli 30 päeva vältel põranda pinda ühe isiku kohta alla 2,5 m2 ja 595 päeval 2,5-2,99 m2, seega

viibis kaebaja 625 päeva kambrites, kus põrandapinda oli vähem kui 3 m². Seejuures viibis

kaebaja kokku 92 päeva kinnises osakonnas kambrites, kus ühe kinnipeetava kohta oli

põrandapinna suurus alla 3 m² ja kus kaebaja pidi kambris viibima vähemalt 23 tundi

ööpäevas. Kaebaja staatust ja sellega kaasnevat vähest liikumisvõimalust arvesse võttes tuleb

lugeda Tallinna Vangla käitumine õigusvastaseks ja muuhulgas inimväärikust alandavaks.

Eeltoodu alusel on põhjendatud välja mõista 2 eurot iga päeva eest, mil kaebaja isiklik ruum

oli

alla

2,5 m2 ning mil kaebaja isiklik ruum oli alla 3 m2 ja kaebajal oli võimalus jalutamiseks 1 tund

päevas, kokku 244 eurot.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

6. Tallinna Vangla esitas 04.01.2016 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 04.12.2015. a otsus täielikult ja lõpetada asja menetlus või tühistada Tartu

Halduskohtu 04.12.2015. a otsus osas, millega kohus rahuldas kaebuse osaliselt ja mõistis

Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja hüvitise summas 244 eurot ning teha asjas uus otsus,

millega jätta kaebus täielikult rahuldamata. Vastustaja leiab, et kaebus on halduskohtule

esitatud mittetähtaegselt. Kuivõrd vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlus on registreeritud

11.02.2015, oleks kaebaja pidanud kaebusega halduskohtu poole pöörduma hiljemalt

11.05.2015, kuid kaebaja on kaebuse halduskohtule esitanud alles 07.07.2015 ning seega

mittetähtaegselt. Lisaks esitas vastustaja ka sisulised põhjendused. Kuna kaebaja oli Tallinna

Vanglas lisaks vaidlustatavale perioodile ka varem viibinud, pidi kaebaja koheselt 16.09.2010

aru saama, et Tallinna Vangla kinnipidamistingimused võivad kaebaja õigusi rikkuda ning

talle kahju tekitada ning seega on kaebaja esitanud kaebuse perioodi 16.09.2010-08.02.1012

osas mittetähtaegselt. Lisaks leiab vastustaja, et halduskohus on ebaõigesti arvestanud

põrandapinna arvutamisel kambri üldpindalast maha WC-aluse pindala ning et WC pinna

üldpinna hulka arvutamisel on kaebajale tagatud kõikidel Tallinna Vanglas viibitud päevadel,

mille puhul kaebaja tähtaegselt kaebusega vangla poole pöördus, vähemalt 2,82 m². Vastustaja

märgib, et kaebaja ei ole püüdnud mittevaralise kahju tekkimist ära hoida ega seda vähendada.

Lisaks on halduskohus vastustaja hinnangul kaebajale välja mõistnud ebamõistlikult suure

hüvitise.

7. Ringkonnakohus võttis 11.01.2016. a määrusega vastustaja apellatsioonkaebuse

menetlusse. Ühtlasi juhtis ringkonnakohus kaebaja tähelepanu sellele, et kaebus halduskohtule

ei olnud tähtaegne. Vangla kaks kuud vältava tegevusetuse korral tekib kaebajal RVastS § 18

lg-s 2 sätestatud kohustus 30 päeva jooksul halduskohtusse pöörduda olenemata sellest, kas

haldusorgan eelmainitud 30 päeva jooksul taotluse lahendab või mitte. Ringkonnakohus andis

kaebajale tähtaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotluse ning võimalike

vastuväidete esitamiseks ringkonnakohtu seisukohale kaebuse tähtaegsuse kohta.

8. Kaebaja esitas 21.01.2016 ringkonnakohtule apellatsioonkaebusena pealkirjastatud vastuse

ringkonnakohtu 11.01.2016. a määrusele. Kaebaja ütles, et jääb oma algsete nõudmiste

juurde, sest ta ei tea, kes mõõtis kambri pindala ja ta ei usalda Tallinna Vangla

administratsiooni.

9. Tartu Ringkonnakohus esitas 08.02.2016 kaebajale kohtunõude ning palus kaebajal esitatud

vastust täiendada kaebetähtaja ennistamise taotluse ning seisukohtadega vastustaja

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise osas ja selgitada, kas kaebaja soovib, et

ringkonnakohus käsitleks kaebaja 21.01.2016. a vastust vastuapellatsioonkaebusena. Ühtlasi

selgitas ringkonnakohus, et sel juhul tuleb kaebajal kõrvaldada vastuapellatsioonkaebuse

puudused, et vastuapellatsioonkaebus vastaks HKMS § 182 lg 1 nõuetele.

10. Kaebaja esitas 18.01.2016 ringkonnakohtule vastuapellatsioonkaebuse täienduse, kus

taotleb, et tema 11.02.2015 esitatud kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldataks täies

ulatuses. Kaebaja leiab, et Euroopa Inimõiguste Kohtus on juba selgeks tehtud, et sellistes

tingimustes nagu Tallinna Vangla kaebajat hoidis, on kinnipeetavate hoidmine vastuolus

inimõigustega. Kaebaja jääb oma esialgse nõudmise juurde ning palub ringkonnakohtul asja

lahendamisel juhinduda analoogsetest kaasustest. Koos vastuapellatsioonkaebusega esitas

kaebaja ka vastuse Tallinna Vangla apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise kohta ning

menetlusabi taotluse.

11. Samuti esitas kaebaja 18.02.2016 kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja selgitas, et

kaebuse mittetähtaegse esitamise põhjustas see, et kaebaja ei valda eesti keelt ja pidi

eestikeelse kaebuse koostamiseks abi paluma. Lisaks ei ole kaebajal ka juriidilist haridust ega

pädevust kohtusse kaebuse esitamiseks ning ka selleks pidi kaebaja abi paluma, kuid

advokaadi palkamiseks tal raha ei olnud.

12. Tallinna Vangla esitas 04.03.2016 seisukoha kaebuse esitamise tähtaja osas, milles

leiab, et kaebaja ei ole oma tähtaja ennistamise taotluses esitanud põhjendusi, mis tingiksid

kaebuse tähtaja ennistamise. Vastustaja hinnangul on asjakohatud kaebaja väited eesti keele

mittevaldamise ning juriidilise hariduse mitteomamise kohta, kuna kaebajal oli võimalik

kaebus halduskohtule esitada ka vene keeles ning kaebajal ei olnud kaebuse esitamiseks

esindaja abi vaja, kuna juba kaebaja poolt Tallinna Vanglale esitatud kaebusest selgub

probleemi põhiolemus ja kaebuse nõue. Samuti tagavad uurimispõhimõte ja

selgitamiskohustus vastustaja arvates kaebaja huvide kaitse ka ilma esinduseta. Vastustaja

leiab, et kuna kaebaja oli teadlik halduskohtusse pöördumise tähtajast, siis ei ole kaebaja

pidanud oluliseks jälgida kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaega. Seega on halduskohus

vastustaja hinnangul võtnud kaebaja kaebuse ebaõigesti menetlusse ja teinud otsuse

mittelubatava kaebuse suhtes. Vastustaja palub jätta kaebaja tähtaja ennistamise taotlus

rahuldamata,

tühistada

Tartu

Halduskohtu

04.12.2015. a otsus ja lõpetada asja menetlus.

13. Kaebaja esitas 14.03.2016 Tartu Ringkonnakohtule vastuväite Tallinna Vangla

04.03.2016. a seisukohale. Kaebaja hinnangul on vastustaja pööranud liigselt tähelepanu

sellele, kas kaebaja kaebus oli tähtaegne. Kaebaja leiab, et Tartu Halduskohus on õigesti

asunud seisukohale, et kaebaja sai kahjunõude vastuse kätte 12.06.2015 ning sellest tulenevalt

on 06.07.2015 halduskohtule esitatud kaebus tähtaegne. Kaebaja selgitab, et kaebus tuleb

esitada pärast otsuse kättesaamist 30 päeva jooksul ning seda ta ka tegi. Kaebaja palub

ringkonnakohtul jätta tähelepanuta Tallinna Vangla 04.03.2016. a seisukoha kaebuse esitamise

tähtaja osas, kuna see on ilmselgelt põhjendamatu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta

rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 04.12.2015. a otsus tuleb tühistada olenemata vastustaja

apellatsioonkaebuste ja kaebaja vastuapellatsioonkaebuse sisust ja lõpetada asja menetlus.

15. HKMS § 124 lg 1 ja HKMS § 126 lg 1 kohaselt on käesoleva haldusasja menetlus

ringkonnakohtus eelmenetluse staadiumis. Kuigi apellatsioonimenetluses on eelmenetluse

kohta erisäte HKMS § 188, siis HKMS § 185 lg 1 järgi kohalduvad apellatsioonimenetluses

täiendavalt ka esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivad sätted. Seega kohaldab

ringkonnakohus ka esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid ning kontrollib

eelmenetluses HKMS § 124 lg 1 alusel lisaks apellatsioonkaebuse tähtaegsusele ka seda, kas

kaebus halduskohtule on esitatud tähtaegselt.

16. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla registreerinud kaebaja poolt esitatud kahju

hüvitamise nõude 11.02.2015. Kaebaja esitas halduskohtule 06.07.2015 hüvitamiskaebuse,

milles kaebaja palus mõista Tallinna Vanglalt välja kinnipidamistingimustega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitise 450 eurot iga kuu eest, mil kaebaja oli sunnitud viibima Tallinna

Vanglas inimväärikust alandavates tingimustes.

17. Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb VangS § 1¹ lg 8 ette, et vangla

tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole

pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS-is sätestatud

korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata

või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg-st 1 tuleneb vanglale 2kuuline tähtaeg

taotluse lahendamiseks. Kohtupraktikas on sedastatud, et VangS § 1¹ lg-s 8 toodud kohtueelse

menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele kehtib RVastS § 18 lg-st 2 tulenev

30päevane kohtusse pöördumise tähtaeg. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka

taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu 08.10.2008. a määrus nr 3314108,

p 9; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega peab kinnipeetav või vahistatu

kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks

ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest. Kaebajal oli kohustus esitada halduskohtule kaebus

hiljemalt 13.05.2015, kuid kaebaja on kaebuse halduskohtusse esitanud alles 06.07.2015.

Seega on kaebaja esitanud hüvitamiskaebuse halduskohtule mittetähtaegselt.

18. Kaebuses ei ole kaebaja tähtaja ennistamise taotlust esitanud. Ringkonnakohus kohustas

kaebajat 11.01.2016. a määrusega esitama kohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise

põhjendatud taotluse hiljemalt 22.01.2016 ning 08.02.2016. a kohtunõudega võimaldas

ringkonnakohus kaebajal esitada kohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud

taotlus hiljemalt 19.02.2016. Kaebaja esitas 18.02.2016 ringkonnakohtule kaebetähtaja

ennistamise taotluse, milles selgitas, et ei saanud kaebust tähtaegselt halduskohtule esitada,

kuna ei valda eesti keelt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see mõjuvaks põhjuseks kaebuse

mittetähtaegseks esitamiseks, kuna kaebaja on suutnud eesti keeles osaleda nii kohtueelses

menetluses kui ka halduskohtumenetluses. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kuna kaebaja

halduskohtule esitatud kaebus pidi olema samasisuline nagu kaebaja poolt kohtueelses

menetluses Tallinna Vanglale esitatud kahjuhüvitamise nõue, siis on kohtu hinnangul

ebausutav, et kaebaja ei olnud võimeline tähtaegselt halduskohtule esitama kaebust, mille

probleemi põhiolemus ja kaebuse nõue juba kaebaja poolt vanglale esitatud kahjuhüvitamise

nõudes eesti keeles ära toodud olid.

19. 14.03.2016 esitas kaebaja vastuväite Tallinna Vangla seisukohale kaebaja kaebuse

tähtaegsuse osas, kus leiab, et tema kaebus on halduskohtule tähtaegselt esitatud, kuna

halduskohus asus sellisele seisukohale. Ringkonnakohus selgitab, et taoliste vigade

tuvastamiseks ja parandamiseks ongi ringkonnakohtul õigus kontrollida, kas halduskohus on

kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Kaebaja arusaamale tähtaja arvestamise aluste kohta on

ringkonnakohus andnud seisukoha käesoleva määruse ps 17.

20. Ringkonnakohus märgib, et tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1, kui menetlusosaline lasi mööda

seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel,

kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohtupraktikas on

sedastatud, et üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid

erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru

saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Ka on rõhutatud, et tähtaja ületamine

ei saa olla vabandatav, kui kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas, et välja selgitada vaidluse

algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et

vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu

16.01.2009. a määrus nr 3-3-1-75-08, p-d 16 ja 17). Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem

Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka

ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma

õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel

saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist (Riigikohtu

01.10.2002. a määrus nr 3-3-1-57-02, p 19).

21. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja 18.02.2016. a taotluses nimetatud asjaolud ei põhista

kaebetähtaja ennistamise vajalikkust. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu kaebaja tähtaja

ennistamise taotluses esitatust, et esineksid objektiivsed või subjektiivsed takistused, mis

õigustaksid tähtaja ennistamist. Eeltoodut arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kuna

käesolevas asjas ei esine selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid takistanud kaebajal

kaebust halduskohtule tähtaegselt esitamast, siis tuleb kaebaja taotlus tähtaja ennistamiseks

jätta rahuldamata. Seega on halduskohus võtnud kaebaja kaebuse ebaõigesti menetlusse ja

teinud otsuse mittelubatava kaebuse suhtes.

22. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise

korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega

asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

HKMS § 155 lg 3 ls 1 sätestab, et kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab

kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Kuna

halduskohus menetles tähtaja rikkumisega esitatud kaebust, siis tühistab ringkonnakohus

halduskohtu otsuse täielikult ja lõpetab asja menetluse.

23. HKMS § 187 lg 3 p 5 kohaselt tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile,

kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust

ilmselgelt rahuldada. Kuna eelnevast tulenevalt on halduskohus kaebuse kaebetähtaja

rikkumise tõttu ebaõigesti menetlusse võtnud, kaebaja kaebuse esitamise tähtaeg jääb

ennistamata ning esineb HKMS § 124 lg-s 2 toodud alus menetluse lõpetamiseks, ei saaks

ringkonnakohus kaebaja vastuapellatsioonkaebust menetlusse võttes seda ilmselgelt

rahuldada. Seega tuleb kaebaja vastuapellatsioonkaebus HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel

kaebajale tagastada.

24. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 2 või p 4 alusel. Tartu Halduskohus vabastas 01.09.2015. a määrusega

kaebaja täies ulatuses riigilõivu tasumise kohustusest. Kuivõrd kaebaja apellatsioonkaebust ei

ole võetud ringkonnakohtu menetlusse, ei ole kaebaja ka esitatud apellatsioonkaebuselt

riigilõivu tasunud. Tallinna Vangla oli apellatsiooniastmes riigilõivu tasumisest HKMS § 104

lg 10 alusel vabastatud. Eeltoodut arvestades puudub alus antud osas menetluskulude

jaotamiseks. Seega jäävad kokkuvõtlikult poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits