2-15-6397/28 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-15-6397

Määruse tegemise aeg ja koht

29. märts 2016, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Helgi Vinni

Kohtuasi

A V hagi KÜ Kesk 47 vastu korteriühistu 25.01.2015

üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise või

alternatiivselt kehtetuks tunnistamise nõudes.

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine / Riigilõivu tagastamine

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Hageja

esindaja:

Kostja:

Kostja

esindaja:

A V (IK XXX, elukoht XXX)

Vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev

KÜ Kesk 47 (RK 80368464, asukoht Kesk 47-

12, 40232 Sillamäe)

Jelena Shekhireva (volikirjade alusel )

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-15-6397, A V hagis KÜ Kesk 47 vastu korteriühistu

25.01.2015 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise või alternatiivselt kehtetuks

tunnistamise nõudes, menetlus seoses hageja loobumisega hagist.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

3. Tagastada A OÜ-le poolt hageja eest 29. mail 2015.a. Rahandusministeeriumi

arvele nr. EE571010220229377229 viitenumbriga 99915100015910 tasutud

riigilõivust (300 eurot) summas 150 (ükssada viiskümmend) eurot A OÜ (reg.kood

XXX) arveldusarvele nr XXX AS-s SEB Pank.

4. Määrus saata menetlusosalistele teadmiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse peale

määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on A V hagi KÜ Kesk 47 vastu korteriühistu 25.01.2015

üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise või alternatiivselt kehtetuks tunnistamise nõudes.

25.06.2015 esitas kostja vastuse hagile, milles hagiga ei nõustunud. Kostja väitis, et hageja ei

ole teatanud kostjale muutunud asjaoludest ega esitanud taotlust üldkoosoleku

kokkukutsumiseks seoses muutunud asjaoludega. Kostja palus jätta menetluskulud hageja

kanda.

28.02.2016 esitas kostja esindaja kohtule vastuse hagile, milles märkis, et KÜ Kesk 47

24.02.2016 üldkoosolek otsustas tühistada 25.01.2015 toimunud üldkoosoleku otsuse seoses

muutunud asjaoludega.

04.03.2016 esitas hageja esindaja avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Kostja esindaja esitas 08.03.2016 vastuse hageja avaldusele. Kostja nõustus menetluse

lõpetamisega, kuid ei nõustunud avalduses väljatoodud hagist loobumise põhjendustega. Kostja

märkis, et 25.01.2015 üldkoosoleku otsus oli selle vastuvõtmise ajal seaduslik ja põhjendatud

ning uus otsus võeti vastu seoses hagejast sõltuvate asjaolude muutumisega (hageja üürnike

poolne avaliku korra ja majaelanike rahu häirimine lõppes alates 2015.a. veebruarist, so pärast

25.01.2015 üldkoosoleku otstes vastuvõtmist). Kostja palus mitte jätta hageja menetluskulusid

kostja kanda, kuna see oleks kostja suhtes ebaõiglane.

Hageja esindaja 09.03.2016 kohtule esitatud vastuses ei nõustunud kostja seisukohaga jätta

poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hageja teatel lahkusid hageja üürnikud korterist juba

2 kuud enne hagi esitamist, 18.02.2015 oli sõlmitud võlaõiguslik müügileping korteriomandi

suhtes E. L ning kostjale oli nimetatud asjaoludest teatatud. Seega leiab hageja, et kostja

tahtlikult venitas menetlust. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja ja taotluse ½ riigilõivu, summas 150 eurot,

tagastamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et taotlus on põhjendatud ja

tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.

Hageja 04.03.2016 avaldusega loobus oma hagiavaldusest. Kuna hagist loobumine ei kahjusta

poolte mainet ega avalikku huvi, siis vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 kohus võtab loobumise

vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või

tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses hagist

loobumisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi.

Menetluskulude jaotus

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust

lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega menetlus lõpetatakse (TsMS § 173 lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised

ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja

või tsiviilasja materjalid. (TsMS § 174 lg 1).

A OÜ on hageja eest tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 300 eurot.

09.03.2016 esitas hageja esindaja taotluse ½ riigilõivu tagastamiseks.

Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2, pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui hageja

loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi

viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest

riigilõiv tasuti./---/ Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema

korraldusel muule isikule.

Kohus rahuldab hageja esindaja taotluse ja tagastab hagejale riigi eelarvest ½ riigilõivust

summas 150 eurot. Hageja esindaja korraldusel kuulub riigilõiv tagastamisele A OÜ-le.

TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta

kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle

tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja

menetluskulud.

TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab

määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (RKTKm 3-2-1-28-12 p 15).

Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, kas antud juhul on hageja loobunud hagist seetõttu, et

kostja rahuldas tema nõude.

Nähtuvalt kohtule esitatud hagiavaldusest on hageja nõudnud korteriühistu 25.01.2015

üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist või alternatiivselt kehtetuks tunnistamist. KÜ Kesk

47 (kostja) 24.02.2016 üldkoosolek otsustas tühistada 25.01.2015 toimunud üldkoosoleku

otsuse seoses muutunud asjaoludega. Hageja leiab, et kostja on tema nõude vabatahtlikult

täitnud.

Hagiavalduses märgitud kohaselt ütles hageja peale kostja 25.01.2015 üldkoosolekut üles

varem sõlmitud üürilepingu ning sõlmis 18.02.2015 võlaõigusliku müügilepingu E L, so

sisuliselt asus täitma 25.01.2015 üldkoosoleku otsusega talle pandud võõrandamise kohustust.

Kuigi formaalselt on kostja pärast hagi esitamist täitnud hageja nõude ja tühistanud

vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse, on otsuse tühistamise tinginud hageja enda tegevus, sh

korteri müügilepingu sõlmimine.

Eeltoodud asjaoludest lähtudes leiab kohus, et ebamõistlik on jätta hageja menetluskulusid

kostja kanda. Samuti leiab kohus, et hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt, so

korteriühistult, asetaks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (hageja

menetluskulude väljamõistmine kostjalt koormaks ebamõistlikult korteriühistu liikmeteks

olevaid korteriomanikke). Seega jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel

nende endi kanda.

Kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis puudub vajadus määrata kindlaks

menetluskulude rahalist suurust. Riigilõivukulud summas 150 eurot jätab kohus hageja enda

kanda.

Kohus peab siiski vajalikuks selgitada, et isegi juhul, kui kohus oleks määranud kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse ning hageja õigusabikulud oleks jäetud kostja kanda, kuuluks

hageja õigusabikulu vähendamisele, kuna menetluskulude nimekirjas märgitud menetluskulud

on ebamõistlikult suured. Hageja on märkinud eraldi toimingutena „õiguslik analüüs“ (4

toimingut, kokku 2 tundi), kuigi antud toimingule kulunud ajakulu arvestatakse dokumendi(te)

koostamise ajakulu hulka (näiteks, asja materjalide õiguslik analüüs ja hagiavalduse

koostamine lähevad ühise ajakulu alla, lähtudes üldisest kohtupraktikast). Kohtupraktikas on

kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete

õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis

on kulunud eelnevalt dokumentidega tutvumisele, dokumentide analüüsimisele ja õigusliku

positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest.

Antud toimingud võivad olla küll kliendi poolt tasustatavad, kuid kohus leiab, et

põhjendamatute kulude väljamõistmine vastaspoolelt on ebaeetiline ja ei ole kooskõlas hea usu

põhimõttega.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 2, lg 4; § 162 lg 4, § 168 lg 4, 5, § 428

lg 1 p 3, § 429, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465 võtab kohus hagist loobumise vastu ning

lõpetab tsiviilasja menetluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helgi Vinni

Kohtunik