2-15-17261/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

31. märts 2016. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-15-17261

Tsiviilasi

XXXhagi XXX OÜ vastu töölähetuse päevaraha ja

hüvitiste nõuetes (töövaidlusasi nr 4-1/1813)

Tsiviilasja hind

1 298,15 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX)

Kostja: XXXOÜ (registrikood XXX), lepinguline

esindaja Marek Aunver

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses (lihtmenetluses)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt XXXOÜ (registrikood XXX) hageja XXX(isikukood XXX) kasuks

välja töölähetuse päevaraha 765 eurot; kasutamata põhipuhkuse hüvitis

143,15 eurot ja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitis 390 eurot.

3. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

4. Jätta rahuldamata hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmäära-

miseks. Kostja poolt hagejale hüvitatavad senised menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.

Kohtuotsusele võib siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu

mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

2-15-17261

2 (4)

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUDED JA POOLTE SEISUKOHAD

1. XXX(hageja, töötaja) esitas 31. augustil 2015 Tööinspektsiooni juures tegutsevale

töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse XXXOÜ (kostja, tööandja) vastu töövaidluses. TVK

lahendas avalduse 15. oktoobri 2015. aasta otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1813 ja rahuldas

selle osaliselt.

Kostja esitas kohtule avalduse vaadata töövaidlus läbi hagimenetluse korras. Seeläbi

vaidlustas kostja TVK otsuse osas, milles hageja avaldus rahuldati.

Kohus määras lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses ja andis pooltele sellega seonduvad

tähtajad. Pooled ei esitanud enam uusi seisukohti ega taotlusi, aga hageja esitas menetlus-

kulude nimekirja.

2. Hageja nõuab kostjalt töölähetuse päevaraha 765 eurot, kasutamata põhipuhkuse hüvitise

143,15 eurot ja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise 390 eurot maksmist.

Hageja toob esile, et ta töötas kostja juures autojuhina, kusjuures tööd tuli teha välislähetuses.

Pooled leppisid kokku töötasus 390 eurot kuus ja välislähetuse päevarahas 32 eurot. Kostja oli

viivituses päevaraha hüvitamisega, mistõttu hageja ütles töölepingu erakorraliselt üles.

Selleks ajaks oli kogunenud kasutamata põhipuhkust 10,82 päeva. Erakorralise ülesütlemise

hüvitist soovib hageja vastavalt TVK-s rahuldatud ulatusele, st ühe kuupalga summas.

Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt

on ta kandnud menetluskulusid summas 120 eurot tasuna kokku ühe tunni õigusabi eest.

3. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja jättis päevaraha nõude esitamisel põhjendamatult

arvestamata makse summas 367,77 eurot, mistõttu võimalik võlgnevus on vähemalt selle

summa võrra väiksem. Samuti ei olnud kostja olulises viivituses päevaraha maksmisega.

Hageja kasutas põhipuhkust juba 23 päeva, mistõttu ei ole vaja seda enam hüvitada.

Menetluskulude nimekirja ega vastuväiteid hageja nimekirjale kostja ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Menetluskulud jätab kohus kostja kanda ja määrab need kindlaks ka rahaliselt.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 1 esitas kohus otsuse

kirjeldava osa lihtsustatult.

5. Hageja tõi esile järgmised asjaolud, mis kostja võttis omaks või millele vastuväiteid

menetluses kostja ei esitanud ja mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite

alusel tuvastatuks:

− hageja töötas kostja juures 6. märtsil 2015 sõlmitud töölepingu alusel autojuhina ja

tööülesandeid tuli täita välislähetuses (TVK tl 15–18);

− töötasu oli 390 eurot kuus ja välislähetuse päevaraha määr 32 eurot;

− ajavahemikul 16. maist 2015 kuni 24. juulini 2015 oli hageja välislähetuses ja selle aja

eest maksis kostja päevaraha 1 175 eurot (26. juunil 2015 summas 800 eurot ja

2-15-17261

3 (4)

16. juulil 2015 summas 375 eurot), aga ka 27. juulil 2015 veel summa 367,77 eurot

selgitusega „avansiaruanne juuni-juuli” (TVK tl 20);

− pärast lähetuse lõppemist, st alates 25. juulist 2015 kostja hagejale tööalaseid

korraldusi ei andnud;

− hageja ütles 17. augusti 2015 avaldusega töölepingu üles töölepingu seaduse (TLS)

§ 91 lg 2 alusel (TVK tl 19); hiljem menetluse kestel põhjendas töötaja ülesütlemist

sellega, et tema hinnangul oli tööandja viivituses töölähetuse päevaraha maksmisega;

− kostja sai ülesütlemisavalduse kätte ega vaidlustanud seda.

6. Lähetuse päevaraha nõude õiguslik alus on TLS § 40 lg 2 teine lause, mis näeb ette, et

välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda välislähetuse päevaraha sama paragrahvi

kolmanda lõike alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku

leppinud hüvitamist suuremas määras.

Kohtus ei ole pooltel enam vaidlust päevaraha määras (32 eurot) ega ka selles, et hageja oli

välislähetuses 16. mai 2015 – 24. juuli 2015. Nimetatud vahemiku pikkus (mõlemad kuu-

päevad kaasa arvatud) on 70 päeva. Selle aja eest tuli kostjal hagejale tasuda päevaraha

2 240 eurot ( = 70 × 32).

Pooled vaidlevad küsimuses, millise summa kostja tehtud maksetest saab kõnealusel

ajavahemikul lugeda päevaraha maksmise kohustuse täitmiseks. Hageja leiab, et päevaraha on

makstud 1 175 eurot, kostja väitel maksis ta 1 542,77 eurot. Nimetatud summade vahe

367,77 eurot on 27. juuli 2015 makse, mida kostja käsitleb päevaraha maksena, hageja aga

remondikulude katteks saaduna. Kohus leiab, et vastavalt võlaõigusseaduse § 88 lg-le 1 tuleb

lähtuda kostja poolt maksekorralduse selgitusse märgitust ja osasummat 367,77 eurot ei saa

lugeda päevaraha maksmise kohustuse täitmiseks.

Järelikult võlgneb kostja hagejale eelnevas kirjeldatud lähetuse eest päevarahana 1 065 eurot

( = 2240 – 1175). Hageja nõudesumma on sellest väiksem, st nõue päevaraha 765 eurot

saamiseks tuleb rahuldada. Selles summas pidas kostja hageja nõuet TVK menetluses ka

põhjendatuks. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire.

7. Kasutamata põhipuhkuse hüvitise nõude õiguslik alus on TLS § 71, mis sätestab, et

töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud

aegumata põhipuhkuse rahas. Hageja väitel töölepingu täitmise ajal ta ei kasutanud

põhipuhkust ega saanud puhkusetasu. Hageja arvutas välja tal saada oleva põhipuhkuse

kestuseks 10,82 päeva ja sellele vastava puhkusetasu 143,15 eurot. Kostja neile arvutustele

vastuväiteid ei esitanud, aga leiab, et hageja juba viibis puhkusel 25. juulist 2015 –

17. augustini 2015, st 23 päeva.

Tulenevalt TLS § 69 lg-test 1–4 peab tööandja tõendama töötaja põhipuhkuse kasutamist ja

selle aega. Kuigi vaidlustamata asjaoludel tegi hageja tööd kuni 24. juulini 2015, siis ei

järeldu sellest veel kostja soovitud tulemus, et järgneva aja kuni 17. augustil 2015 töölepingu

ülesütlemiseni viibis hageja tasustataval põhipuhkusel. Hageja on õigesti viidanud sellele, et

kostja ei ole toonud esile ega tõendanud hagejale puhkusetasu maksmist. Samuti ei ole kostja

tõendanud tööandja korraldust ega poolte kokkulepet puhkuse aja kohta. Seetõttu ei tuvasta

kohus, et hageja oleks töölepingu kehtivuse ajal kasutanud põhipuhkust.

Kuna kõnealuse nõude osas muud vastuväited puuduvad, siis saab kohus hageja nõude

rahuldada ja mõista kostjalt välja kasutamata põhipuhkuse hüvitisena 143,15 eurot.

8. Ühe kuu töötasu suuruse hüvitise nõude õiguslik alus on TLS § 100 lg 4. Kui töötaja ütleb

töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, siis peab

tööandja viidatud alusel maksma töötajale hüvitist tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

2-15-17261

4 (4)

Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu

ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.

Pooled ei vaidle hageja ülesütlemisavalduse tegemise, kostjapoolse kättesaamise ega ka selle

üle, et kostja ülesütlemist ei vaidlustanud. Sellisel juhul on ülesütlemine kehtiv ning tööleping

lõppes hageja ülesütlemisavalduses märgitud alusel ja ajal (TLS § 105 lg 2 ja nt Riigikohtu

8. mai 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-12, p 13 teine lõik).

Eelmises lõigus viidatud Riigikohtu otsusest nähtub muu hulgas seisukoht, et kui tööleping

lõppeb TLS § 91 lg 2 mõne punkti alusel, siis tekib tööandjal TLS § 100 lg 4 järgi kohustus

maksta töötajale hüvitist tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus tõlgendab neid

norme koosmõjus TLS § 105 lg-ga 2 viisil, et töötaja ülesütlemisavalduse vaidlustamata

jätmise korral nõustub tööandja vähemalt kaudselt ka avalduses märgitud alusega ja kohus ei

pea TLS § 100 lg 4 esimese lause järgi hüvitise saamise õiguse üle otsustamisel enam

kontrollima, kas ülesütlemine oli ka tegelikult põhjendatud.

Käesolevas asjas ei ole pooled toonud esile asjaolusid, mis võimaldaks lugeda hageja

hüvitisnõue vastuolus olevaks hea usu põhimõttega. Hüvitis ühe kuu töötasu summas on

kohane. Eelneva põhjal tuleb hüvitise nõue rahuldada ja mõista kostjalt välja ka ühe töötasu

summale vastav hüvitis 390 eurot.

9. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata kauba saatelehed

(TVK tl 21–54), hageja elamisloa koopia (TVK tl 55) ja arvete tõlked (TVK tl 72–73), sest

neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud.

10. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks

hageja

menetluskulude

nimekirja

ja

kohtutoimiku

materjalide

põhjal.

Kohtutoimikust hageja menetluskulusid ei nähtu. Hagejat ei esindanud menetluses lepinguline

esindaja.

Esindajakulu hüvitamise eeldus on muu hulgas see, et esindaja osalemine menetluses peab

olema kohtule ja vastaspoolele nähtav (vrd nt Riigikohtu 12. oktoobri 2011. aasta määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11, p-d 23 ja 24). Kui menetlusdokumenti ei allkirjasta ega esita poole

esindaja, siis ei pea vastaspool nägema ette esindamisega kaasnevat kulu. Samuti ei ole kohtul

sellises olukorras võimalik hinnata esindaja toimingute vajalikkust ja põhjendatust, sest need

ei eristu piisava selgusega poole enda tehtust. Neil kaalutlustele jääb rahuldamata hageja

taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

11. Kohus menetles käesolevat asja lihtsustatud korras. Juhindudes TsMS § 442 lg-st 10, aga

samuti §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse eesmärkidest ei anna kohus luba otsuse

edasikaebamiseks.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik