2-15-18673/18 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

31. märts 2016. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-15-18673

Tsiviilasi

XXXX hagi XXXXOÜ vastu töölepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamise ja hüvitiste nõudes (töövaidlusasi

nr 4-1/1999)

Tsiviilasja hind

3 233,30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXXX(isikukood XXXX), lepinguline esindaja

Heli Künnapas

Kostja: XXXXOÜ (registrikood XXXX), lepinguline

esindaja Kristel Kangilaski

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Mitte menetleda hageja 24. märtsi 2016 hilinenud taotlusi, sh mitte võtta

toimikusse sel kuupäeval esitatud menetlusdokumendi lisasid.

2. Hagi rahuldada osaliselt.

3. Mõista kostjalt XXXXOÜ (registrikood XXXX) hageja XXXX(isikukood XXXX)

kasuks välja vähem makstud puhkusehüvitis netosummas 233,30 eurot.

4. Jätta rahuldamata hageja XXXX hagi kostja XXXXOÜ vastu nõuetega tuvastada

pooltevahelise

1. novembri 2014

töölepingu

kostjapoolse

28. augusti 2015

ülesütlemise tühisus ja lõpetada tööleping ning mõista välja kostjalt hageja

kasuks hüvitis töölepingu lõpetamise eest 3 000 eurot.

5. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda ja määrata need kindlaks rahaliselt.

6. Rahuldada kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt ja mõista hagejalt XXXX kostja XXXXOÜ kasuks välja menetluskulude

hüvitis summas 919,80 eurot (õigusabikulu).

7. Tasaarvestada resolutsiooni punktides 3 ja 6 välja mõistetud summad, mille

tulemusel kohustada hagejat XXXX tasuma kostjale XXXXOÜ otsusega välja

mõistetud summade vahe 686,50 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

2-15-18673

2 (6)

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUDED JA POOLTE SEISUKOHAD

1. XXXX(hageja, töötaja) esitas 28. septembril 2015 Tööinspektsiooni juures tegutsevale

töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse XXXXOÜ (kostja, tööandja) vastu töövaidluses. TVK

lahendas hageja avalduse 3. novembri 2015. aasta otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1999 ja

rahuldas selle osaliselt.

Kostja esitas kohtule avalduse vaadata pooltevaheline töövaidlus läbi hagimenetluse korras.

Seeläbi vaidlustas kostja TVK otsuse osas, milles TVK avalduse rahuldas. Hageja kohtusse ei

pöördunud, mistõttu on TVK otsus jõustunud osas, milles töövaidlusavaldus jäi rahuldamata.

Kohus määras lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses ja andis pooltele sellega seonduvad

tähtajad. Kostja esitas kohtu määratud tähtajaks täiendavad seisukohad ja menetluskulude

nimekirja. Hageja esitas oma seisukohad ja taotlused hilinemisega.

2. Hageja nõuab tuvastada pooltevahelise 1. novembri 2014 töölepingu kostjapoolse

28. augusti 2015 ülesütlemise tühisus ja lõpetada tööleping; mõista välja kostjalt hageja

kasuks hüvitis töölepingu lõpetamise eest 3 000 eurot; samuti vähem makstud kasutamata

põhipuhkuse hüvitis netosummas 233,30 eurot. Hageja põhiväited on järgmised:

− pooled sõlmisid töölepingu ja hageja asus selle alusel alates 1. novembrist 2014 tööle

tallitöötajana Soomes;

− netotöötasuks lepiti 1 000 eurot kuus, aga tegelikult maksis kostja töötasuna 500 eurot,

lähetuse päevarahana 500 eurot ja lisaks sõidukompensatsiooni 50 eurot;

− 28. augustil 2015 ütles kostja töölepingu seaduse (TLS) § 88 alusel töölepingu üles,

mille põhjus on hagejale teadmata;

− töölepingu lõpetamise aja seisuga jäi hagejal kasutamata põhipuhkust, mille kostja

hüvitas vaid osaliselt.

Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt

oli lepingulise esindaja tasu 1 350 eurot 23 tunni ja 30 minuti eest tunnihinnaga 60 eurot.

Hageja kinnitab, et kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostja

menetluskulude nimekirjale hageja vastuväiteid ei esitanud.

3. Kostja vaidleb hagile vastu, tema peamised vastuväited on järgmised:

2-15-18673

3 (6)

− kostja ei öelnud töölepingut üles, vaid pooled lõpetasid selle 28. augusti 2015

kokkuleppega;

− töötasu kokkuleppe sõlmiti täistööajaga töötamise eeldusel, aga tegelikult töötas

hageja poole töökoormusega;

− kostja ei võlgne hagejale kasutamata põhipuhkuse hüvitist.

Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt

olid lepingulise esindaja kulud 1 110 eurot 18 tunni ja 30 minuti eest tunnihinnaga 60 eurot.

Kostja kinnitab, et kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega Hageja

menetluskulude nimekirjale kostja vastu ei vaidle.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi saab rahuldada

osaliselt. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda ja määrab need kindlaks rahaliselt.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 1 esitas kohus otsuse

kirjeldava osa lihtsustatult.

5. Hageja 24. märtsi 2016 menetlusdokumendi jätab kohus TsMS § 331 lg 1 alusel

menetlemata. Hageja ei ole hilinemist piisavalt põhistanud ja kostja soovis hageja dokumendi

menetlemise korral esitada uutele taotlustele vastuväiteid. Seega põhjustaks hageja

dokumendi menetlemine asja lahendamise viibimist. Kohus ei võta toimikusse hageja

menetlusdokumendi lisasid, aga dokument ise jääb toimikusse. Elektrooniliselt esitatud lisasid

ei ole vaja hagejale tagastada.

6. Hageja tõi esile järgmised asjaolud, mis kostja võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei

nähtu kostja avaldustest ning mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite

alusel tuvastatuks:

− pooled sõlmisid 1. novembril 2014 tähtajalise töölepingu nr 128 (TVK tl 19–20), mille

kohaselt hageja asus kostja juures samast ajast tööle tallitöölisena, töö tegemise koht

pidi olema Tallinnas ja hageja töötas renditöötajana; töötasuks leppisid pooled

tuhat eurot kuus (netosumma);

− kostja tasus hagejale alates 2014. aasta detsembrist kuni 2015. aasta juulini igakuiselt

vähemalt 1 000 eurot ja märkis maksete selgituses, et sellest 500 eurot on palk ja

500 eurot päevarahad, lisaks maksis kostja osadel kuudel ka sõidukompensatsiooni

üldjuhul 50 eurot kuus (TVK tl 23);

− tegelikult töötas hageja Soome Vabariigis, milleks pooled vormistasid lähetuse

käskkirja (tl 82).

7. Töölepingu p-s 7.2 sisaldub kokkulepe, et pooled lähtuvad lepingus reguleerimata

küsimustes Eesti Vabariigi õigusest. Sellest järeldab kohus, et pooled leppisid kokku Eesti

õiguse kohaldamises. Asjas kohalduv õigus tuleb määrata kindlaks Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu 17. juuni 2008. aasta määruse nr 593/2008 (Rooma I määrus) järgi. Selle art 28 järgi

kohaldub määrus lepingutele, mis on sõlmitud alates 17. detsembrist 2009 (vt ka Riigikohtu

16. jaanuari 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-12, p 12).

Töölepingule kohalduva õiguse määrab Rooma I määruses art 8, mille p 1 esimese lause järgi

on individuaalne tööleping reguleeritud õigusega, mille pooled on art 3 kohaselt valinud.

Art 3 lg 1 teise lause järgi tuleb valik teha sõnaselgelt või nähtuma selgelt lepingutingimustest

või juhtumi asjaoludest. Art 8 lg 1 teise lause kohaselt ei või õiguse valik põhjustada töötaja

ilmajätmist kaitsest, mis on talle ettenähtud sätetega, millest ei saa kokkuleppega kõrvale

2-15-18673

4 (6)

kalduda selle õiguse alusel, mis kohalduks õiguse valiku puudumisel art 8 lg-te 2–4 alusel.

Kuna pooled on valinud Eesti õiguse kohaldamise, siis lahendab kohus vaidluse Eesti õiguse

järgi. Kohus ei tähelda Soome õiguses imperatiivseid norme, mis annaksid töötajale

ulatuslikuma kaitse.

8. Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude õiguslik alus on TLS § 104 lg 1, mille

kohaselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine

on tühine. Kohus jaotas tõendamiskoormise kõnealuse nõude puhul viisil, et hageja pidi

tooma esile ja tõendama, et kostja tegi töölepingu ülesütlemise avalduse. Kui kostjal oli tahe

tööleping erakorraliselt üles öelda, siis pidi kostja tõendama selleks seadusest tuleneval aluse

esinemise. Kostja avaldas, et tal puudus töölepingu ülesütlemise tahe, vaid poolel lõpetasid

töölepingu kokkuleppel.

Kohus tuvastab, et pooled vahetasid 28. augustil 2015 kahe erineva sisuga tahteavaldusi: üks

neist on kostja avaldus töölepingu lõpetamiseks TLS § 88 alusel (TVK tl 21) ning teine on

poolte ühine kokkulepe teineteise suhtes pretensioonide puudumise ja hagejale võlgnetavate

hüvitiste tasumise kohta (tl 15). Kostja käsitles avalduste vahetamist 10. detsembri 2015

avalduse p-des 2.2.2–2.2.4. Kohus tegi 7. jaanuari 2016 kirjas hagejale ettepaneku märkida

kõik vastuväiteid kostja senistele faktiväidetele. Hageja ei vaidlustanud kostja eelviidatud

kirjeldust 28. augusti 2015 sündmustest. Sellest saab kohus aru, et hagejani jõudsid sisuliselt

samaaegselt kostja algne tahteavaldus töölepingu erakorraliseks lõpetamiseks ja tahe

töölepingu lõpetamiseks kokkuleppel. Hageja kinnitas 16. septembri 2015 e-kirjas (tl 17) ja

15. oktoobri 2015 sõnumis (tl 42) ka ise, et pooled allkirjastasid kokkuleppe, aga ühegi muu

kokkuleppe sõlmimist peale 28. augustil 2015 töölepingu lõpetamise pooled esile ei toonud.

Töölepingu ülesütlemine toimub tahteavalduse tegemisega teisele lepingupoolele (vt nt

Riigikohtu 5. märtsi 2014. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-13, p 17 teine lõik). Tsiviil-

seadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause sätestab, et kindlale isikule (tahte-

avalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see

muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks

tahte väljendamisega. TsÜS § 72 kohaselt ei loeta tahteavaldust tehtuks, kui enne tahte-

avaldust või sellega ühel ajal jõuab saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus.

Kuna kohus tuvastas, et pooled vahetasid 28. augustil 2015 kahe sisuga tahteavaldusi ja ei ole

andmeid selle kohta, et kostja tahteavaldused ei oleks jõudnud hagejani samal ajal, siis ei saa

lugeda töölepingu ühepoolse ülesütlemise tahteavaldust tehtuks, vaid pooled lõpetasid

töölepingu kokkuleppel. Vastavat järeldust ei tule märkida otsuse resolutsioonis (Riigikohtu

29. märtsi 2011. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-11, p 15), kuid selle tõttu jääb

rahuldamata hageja nõue tuvastada pooltevahelise töölepingu kostjapoolse ülesütlemise

tühisus.

9. Töölepingu kohtus lõpetamise nõude õiguslik alus on TLS § 107 lg 2, mille järgi tühiselt

üles öeldud töölepingu võib lõpetada kohus mh töötaja taotlusel. Hüvitise nõude õiguslik alus

on TLS § 109 lg 1 esimene lause, mis näeb muu hulgas ette, et kui kohus lõpetab töölepingu

TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, siis maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu

keskmise töötasu ulatuses. Kuna kohus ei tuvastanud, et kostja oleks töölepingu üles öelnud,

siis on kirjeldatud alustel esitatud nõuete rahuldamine välistatud.

10. Kasutamata põhipuhkuse hüvitise nõude õiguslik alus on TLS § 71, mis sätestab, et

töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud

aegumata põhipuhkuse rahas.

Poolte avaldustest nähtub, et vaidlust ei ole kasutamata põhipuhkuse hüvitise arvutuskäigu

aluseks olevate arvude üle (16,09 päeva ja keskmise päevatasu arvestamine jagatisena 6000 :

2-15-18673

5 (6)

174). Praeguseks on pooled ka üksmeelsed, et arvutuse tulemus ( ≈ 554,84 eurot, vt ka TVK

tl 13) on netosumma, mille kostja pidi hagejale maksma töölepingu lõppemisel. Samuti ei ole

vaidluse alla kõnealusest hüvitisest 321,54 euro maksmine 28. augusti 2015 ülekandega (tl 18

ja TVK tl 23).

Kostja väidab, et ta on hagejale lisaks tasunud kasutamata puhkuse hüvitise summas 240 eurot.

Selle väite pidi tõendama kostja. Kostja esitas sularaha väljamakse ordeni (tl 81), mida hageja

ei ole allkirjastanud. Hageja väitel ei ole ta kostjalt saanud vastavat summat kasutamata

puhkuse hüvitisena. Hageja on üksnes nõustunud, et ta sai sularahas kätte puhkusetasu

perioodi 1. – 7. juuli 2015 eest, aga see ei moodusta osa siinkohal hinnatava nõude summast.

Kohus leiab, et raha üleandva poole allkirjaga dokument ei tõenda raha kättesaamist. Seetõttu

ei ole kostja tõendanud, et ta oleks kasutamata põhipuhkuse hüvitise summast 554,84 eurot

maksnud rohkem kui 321,54 eurot. Lisaks tuleb maksta 233,30 eurot ( = 554,84 – 321,54),

mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja.

11. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata töötamise registri

väljavõtted (tl 16 ja TVK tl 25), XXXX peetud vestluste ekraanitõmmised ja e-kirja (tl 51–56,

72, 84, 86), kostja 24. oktoobri 2015 e-kirja (tl 57), hageja kõneeristuse (tl 58–71), konto

väljavõtte töövõimetushüvitise maksmise kohta (tl 73), teise töötajaga sõlmitud kokkuleppe ja

tema kohta vormistatud lähetuse käskkirja (vastavalt tl 83 ja 50) ning poolte hilisema

kirjavahetuse (tl 85), sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud.

12. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel hageja kanda.

Kostja pakkus menetluses kompromiss summas 500 eurot ja 750 eurot, millega hageja ei

nõustunud. Kuna hagi rahuldamise summa on väiksem kostja pakutud kompromissist, siis on

põhjendatud jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks kostja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja nõuab

õigusabikuluna 1 110 euro hüvitamist, mis menetluskulude nimekirja kohaselt moodustub

esindajatasust määraga 60 eurot tunnis 18,5 töötunni eest.

Esindajatasu määr 60 eurot tunnis on põhjendatud. Menetluskulude koos käibemaksuga

väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud

tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-65-13, p 16). Kostja ei ole vastavat kinnitust esitanud. Seega arvestab kohus hüvitatavate

menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summa käibemaksuta.

Kohus kontrollib kostja esindaja ajakulu vajalikkust ja põhjendatust iga toimingu juures eraldi.

Kohtu hinnang kostja esindaja vajalikule ja põhjendatud ajakulule on järgmine:

Nr

Toiming ja ajakulu taotluses

Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku

ajakulu kohta

1 TVK materjalidega tutvumine,

analüüs, konsultatsioon

2:10 põhjendatud ajakulu kohtusse

pöördumisel kokku 5 t

5:00

2 avalduse koostamine

4:40

3 kohtu 07.01.2015 määrusega

tutvumine, selgitamine

kliendile, taotluse koostamine

riigilõivu tagastamiseks

0:40 riigilõivu tagastamise taotluse

koostamise kulu ei pea hageja hüvitama;

muus osas on vajalikud ja põhjendatud

toimingud 30 min ulatuses

0:30

2-15-18673

6 (6)

Nr

Toiming ja ajakulu taotluses

Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku

ajakulu kohta

4 positsiooni selgitamine,

22.01.2016 menetlus-

dokumendi koostamine

2:50 põhjendatud ja vajalik ajakulu on 2 t

arvestades esitatud dokumendi sisu

2:00

5 hageja 21.01.2016

menetlusdokumendiga

tutvumine, konsultatsioon

0:40 põhjendatud toimingud ja ajakulu

0:40

6 kostja 15.02.2016 seisukoha

koostamine

3:30

3:30

7 04.03.2016 määrusega

tutvumine, konsultatsioon

0:30

0:30

8 11.02.2016 menetlus-

dokumendi koostamine,

kohtupraktika analüüs

3:10

3:10

9 menetluskulude nimekirja

koostamine

0:20 menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse esitamise ja menetluskulude

nimekirja koostamise eest kantud

menetluskulud ei ole põhjendatud ega

vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes

(Riigikohtu 11.11.2014 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12)

0:00

Kokku (tund:minut)

18:30 Kokku (tund:minut)

15:20

(tundides)

18,50 (tundides)

15,33

Kohus määrab kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva

põhjal 919,80 eurot (lepingulise esindaja tasu 15,33 tunni eest tasumääraga 60 eurot tunnis).

Rahuldamata jääb kostja taotlus 190,20 euro saamiseks õigusabikulude osas ( = 1110 –

919,80). Kohus leiab, et selles ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluslikku käiku

arvestades põhjendatud.

13. TsMS § 445 lg 1 teine lause sätestab, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu

tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab,

tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kostja menetluskulude

hüvitamise taotlus on sisuliselt kahju hüvitamise nõue, st rahaline nõue hageja vastu (vrd

Riigikohtu 9. novembri 2009. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09, p 18).

Kohus rahuldas hageja nõude kostja vastu summas 233,30 eurot ja kostja kulude hüvitamise

taotluse summas 919,80 eurot. Eelmises lõigus märgitud alustel tasaarvestab kohus need

summad ja mõistab kokkuvõtvalt hagejalt kostja kasuks välja 686,50 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik