4-16-1446/21 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number 4-16-1446

Otsuse kuupäev 17.03.2016, Viru Maakohus

Kohtunik Kristel Vedro

Kohtuistungi sekretär Raili Raja

Väärteoasi T.J-i väärteoasi liiklusseaduse § de 201 lg 2 järgi

-

Menetlusalune isik T.J (isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxx, xxxx töökoht

väärtegude toimepanemise eest 1. korral karistatud

Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 17.03.2016

Istungil osalenud isikud menetlusalune isik T.J ja tema kaitsja v.-

adv. abi Silver Reinsaar ning kohtuväline menetleja Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja Aulis Vahula

Juhindudes VTMS § 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

1. süüdi liiklusseaduse § de 201 lg 2 järgi Tunnistada T.J - ning karistuseks mõista arest 20 (kakskümme ) päeva. nd

2. T.J-i aresti kandmise

algust arvestada pärast kohtumäärusega nr 4-15-7086 määratud karistuse kandmist.

3. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo CLARUS

(asukoht Parda 12, 10152 Tallinn) kasuks 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa eurot, s.h on käibemaks 20%, s.o 28 eurot) eurot v.-adv. abi Silver Reinsaare poolt määratud korras menetlusaluse isiku T.J-i kaitsjana osutatud õigusabi eest.

2

4. menetluskuluna kaitsjatasu KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista T.J-ilt

168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot riigituludesse v.-adv. abi Silver Reinsaare poolt osutatud õigusabi eest.

5. tasuda KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada T.J

kaitsjatasu summas 168 eurot ositi aasta jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 14 eurot.

6. Kaitsjatasu osamaksed tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank

EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, №rdea Pank

EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003.

Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus: „T.J 99916700019865 , 4-16-1446, kaitsjatasu osamakse.“ Kui kaitsjatasu osamakse ei ole tähtajaks

tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe.

soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme

päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 11

ettenähtud juhul.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal

maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele käesoleva seadustiku § 113 lõike

4 punkti 1

kohaselt kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik

kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 30.03.2016.

Asjaolud 1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Tarvi Pärlin 28.02.2016 väärteoprotokolli AB koostas menetlusalusele isikule T.J-ile

1429678, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 28.02.2016 kell 13:55 mootorsõidukit

xxxx, r/m xxxx, Lääne-Viru maakonnas, xxxx xxxxx külas talus, liikudes Pärnu- Rakvere

Sõmeru mnt suunas. uhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria Protokolli kohaselt j mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Menetlusalune

isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi LS) § a p 3 nõudeid. Väärtegu 90 lg 1 p 1 j on kvalifitseeritud LS § 2 järgi. 01 lg 2

Kohtuotsuse põhjendused

2. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja

väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7

kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu

tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku väärteo T.J-i

toimepanemise 28.02.2016 kell 13.55 tõendatuks isiku kinnipidamise protokolli, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, tunnistaja ülekuulamise protokolli ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga.

3

3. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse

kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb

menetlusaluse isiku T.J-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises

menetluses ja kohtus kontrollitud tõenditega: isiku kinnipidamise protokolliga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, tunnistaja R T . ütlustega

4. Kohus loeb menetlusaluse isiku T.J-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks

tunnistaja R T T oli tema ütlustega. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja R ütluste kohaselt

28.02.2016 tööl

Ida prefektuuri patrullpolitseinikuna. Sai teostada T.J-i ülesande sundtoomist. Sõideti koos koju xxxx. Kodus oli isa, T.J-i paarimehega T.J-i

kodus ei olnud. Samal ajal auto, roolis oli T.J. Tunnistaja sõitis maja hoovi sõidu

sõnul oli tegemist juhuste kokkusattumisega. T.J sõitis poolt Pärnu Sõmeru xxxx -

maantee poole. Tema talu on praktiliselt xxxx tee ristmikul. T.J jättis auto kodu

juurest mööda viiva tee peale. T.J tuli sõidukist välja ja tuli nende poole. Tunnistaja

kontrollis isiku tema suhtes on sundtoomise juhtimisõigust, see puudus. Isikule öeldi, et

määrus, kuna ta ei ilmunud kohtuistungile. Isik viidi menetlustoimingute tegemiseks politseijaoskonda. rahulik, tal lasti toast dokumendid ja asjad kaasa Tunnistaja sõnul oli isik võtta.

5. Kohus loeb menetlusaluse isiku T.J-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks

08.08.2015 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et T.J oli

08.08.2015 alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta ning tal keelati sõiduki juhtimine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni LS § 91 lg 1 ja 4 mõttes.

6. Kohus loeb menetlusaluse isiku T.J-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks isiku kinnipidamise protokolliga, millest nähtub, et

28.02.2016 kell 14.00 peeti T.J kinni LS § 201 lg 2 alusel.

7. koostatud Väärteo toimepanemise kohta on seadusenõuete järgi väärteoprotokoll. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja protokolli T P kinnitas, et tema koostas T.J-ile

LS § 201 lg 2 kvalifitseeritava väärteo toimepanemises juhtimisõiguse , kuna ta isik juhtis

mootorsõidukit. Tunnistaja koos paarimehe R T sõnul said nad välijuhilt ülesande minna

28.02.2016 xxxx osas sundtoomist. T.J sõitis tallu, et kohaldada T.J-i tumedat värvi sõiduautoga talu juurde. Autost tuli välja , kel puudus isikut xxxx T.J tõendav dokument. Paarimees küsis, kas juhtimisõigus on, alguses vastas, et tal T.J

jah, kuid pärast ütles, et ei ole. Ta viidi protokolli koostamiseks ja sundtoomise korraldamiseks politseijaoskonda.

8. Kohus loeb menetlusaluse isiku T.J-i süü tõendatuks veel menetlusaluse isiku

ütlustega, mille kohaselt ta tunnistab süüteo toimepanemist. Tema ütluste kohaselt juhtis ta 28.02.2016 kell 13.55 mootorsõidukit enda kodu lähedal külas. xxxx talus xxxx Ta kinnitas, et k

Tol hetkel b. Arestimajas äis tuttava juures sõiduautot ära toomas. ta ei mõelnud, mida tee olles on

oma tegude üle järele mõelnud ja on aru saanud, et peab käituma seadusekuulekalt.

9. Kohus kontrollis, kas menetlusaluse isiku teos on realiseeritud süüteokoosseis, õigusvastasus ja süülisus, s.o väärteo tunnused.

4

10. kellel ei ole vastava LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik,

kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91 lg 1. 11. hus leiab, et T.J on oma tegevusega realiseerinud lg 2 Ko LS § 201 järgi

kvalifitseeritud väärteokoosseisu, on 08.08.2015 kõrvaldatud mootorsõiduki kuna ta juhtimiselt LS § 91 mootorsõidukit omamata lg 1 alusel ning juhtis teistkordselt 28.02.2016 juhtimisõigust. 12. Karistusseadustik (KarS) § 12 sätestab, et süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas

või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. KarS § 12 lg 2 kohaselt on

süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Menetlusalusele isikule

heidetakse ette tegevust, et ta juhtis omamata vastava kategooria mootorsõidukit mootorsõiduki juhtimisõigust Vää

. rteoprotokoll on koostatud korrektselt. 13. KarS § 12 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et T.J pani toime süüteo otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab

või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et menetlusalune isik , juhtis T.J mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda, seega on ta teo toime pannud otsese tahtlusega.

14. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

15. V

äärteomenetlus VTMS § 30 alusel lõpetamisele ei kuulu.

16. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et Liiklusseaduse §

201 lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik.

Liiklusseadus § karistatakse isikut, kes on kõrvaldatud mootorsõiduki 201 lg 2 kohaselt

juhtimiselt või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks

tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, rahatrahviga

kuni 300 trahviühikut või arestiga. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. ks asjaoluks on KarS § Menetlusaluse isiku karistust kergendava 57 lg 1 p 3 kohaselt puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et

menetlusalust isikut tuleb karistada väärteo toimepanemise eest karistusega sanktsiooni keskmisest määrast kõrgema karistusega.

17 innangu . Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma h

normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Menetlusalusel isikul on kaks kehtivat väärteokaristust. LS § 224 Viru Maakohtu 29.09.2014 otsusega karistati isikut

lg 2 järgi 20 päevase arestiga ning samalaadse väärteo eest Viru Maakohtu 21.10.2015 otsusega karistati isikut

LS § 201 lg 2 ja 224 lg 2 järgi 25 päevase arestiga, mis asendati 25

5

tunni üldkasuliku tööga. T.J pidi üldkasuliku töö sooritama 2 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest, so ei sooritanud ühtegi hiljemalt 29.12.2015. T.J

üldkasuliku töö tundi ning Viru Maakohtu 02.03.2016 määrusega pöörati kandmata arest

täitmisele. Aresti kandmise alguseks loeti 02.03.2016. Arvestades asjaolu, et menetlusalusel

isikul on kaks kehtiv t, siis on kohtu hinnangul at väärteokaristus eripreventiivselt võimalik

mõjutada hoiduma süütegude toimepanemisest T.J-i karistusega sanktsiooni keskmisest määrast kõrgema karistusega ehk 20 päevase arestiga. Isik ei ole kohtu hinnangul

teinud varasematest karistustest mingeid järeldusi. Määratud karistusega on järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid. 18. Kuna T.J-i suhtes on kohaldatud väärteo asjas nr 4-15-7086 karistuseks aresti, ei

ole otstarbekas ega põhjendatud asendada karistuseks mõistetud arest T.J-i

üldkasuliku tööga. Arvestades asjaoluga, et võlgnik on analoogses kohtuasjas nt 4-15-7086

hoidnud ilma mõjuva põhjuseta kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest, ei rahulda kohus menetlusaluse isiku taotlust asendada arest üldkasuliku tööga, kuna kohtul on alust arvata, et võlgnik võib hakata ka üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidma.

seekord T.J-ile mõistetud arest kuulub ärakandmisele koheselt peale Viru Maakohtu määrustega nr 4-15-7086 02.03.2016 mõistetud aresti ärakandmist.

19. s on T.J kinni peetud 28.02.2016 kell 14.00. nr Antud väärteoasja Väärteoasjas 4-15-7086 on tema suhtes kohaldatud sundtoomist KrMS § 139 lg 5 alusel 48 tundi, mida on

rakendatud 29.02.2016 ja 01.03. -15-7086 2016. Kohus on määranud väärteoasjas nr 4

karistuse kandmise aja alguseks 02.03.2016. Isik on kinni peetud 02.03.2016 kell 10.20. Seega oli T.J antud väärteoasja järgi kinnipeetud alla 24 tunni. nr 4-16-1446

20. 11.03.2014 Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-22-13 p 7 alusel ei saa arvestada aresti puhul

karistusaja hulka m tundides. enetlusaluse isiku alla ühe ööpäeva kestnud kinnipidamist

Kohtulahendi kohaselt on seadusandja sõnaselgelt reguleerinud aresti tähtaja arvutamist päevades, mitte tundides. Nii märgitakse KarS § s 48, et väärteo eest võidakse isikut - karistada

arestiga kuni 30 päeva. Ka KarS § 67 lg s 2 sätestatakse, et aresti tähtaega arvutatakse -

päevades. Alla ühe ööpäeva kestva kinnipidamise arvestamise aresti tähtaja hulka välistab KarS § 67 lg 2 esimene lause, mille kohaselt arvestatakse aresti tähtaega päevades. KarS § 68 lg 2 tekstist nähtub otsesõnu, et alles kahekümne neljale tunnile kinnipidamisele vastab üks

päev aresti ja see arvestatakse karistusaja hulka. Kui süüdlast on väärteomenetluses kinni

peetud vähem kui kakskümmend neli tundi, siis seda aega karistuse hulka ei arvestata.

Eeltoodu alusel ei arvesta kohus isiku kinnipidamist 28.02.2016 (alla ühe ööpäeva kestnud kinnipidamist) karistusaja hulka KarS § 68 lg 2 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 19.04.2016 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: 1. Viru Maakohtu 17. märtsi 2016 otsus tühistada osaliselt, s.o lõplikult kandmisele kuuluva aresti suuruse osas.

6

2. kinnipidamine 28.02.2016 kella 14.00 KarS § 68 lg 2 alusel arvestada T.J-i -st kuni 01.03.2016 kella 9.55, s.o 43 tundi 55 minutit, s.o 1 (üks) päev, karistusaja hulka ning lugeda alates 27.03.2016 kantava karistuse suuruseks 19 (üheksateist) päeva aresti. 3. Menetlusaluse isiku T.J-i kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare apellatsioon rahuldada. Riigikohtu 29.08.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Väärteomenetluse seadustiku § 160 lg s 5 märgitud aluste puudumise tõttu jätta T.J-i - kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare kassatsioon menetlusse võtmata.

17.03.2016 kohtuotsus jõustus osaliselt 29.08.2016 Riigikohtu kohtumäärusega.

(allkirjastatud digitaalselt) Kai Rosar referent