2-16-3501/2 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Lk 1 / 3

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk Määruse tegemise aeg ja koht 30. märts 2016.a Pärnu, kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-16-3501 Tsiviilasi Z.Z. hagi I.Z.’i vastu abielu lahutamiseks Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Z.Z., isikukood 43708244238, elukoht Oja tn 37-19, Pärnu Kostja I.Z., sünd. xxxxxxxxxxx, elusolek ja elukoht teadmata. RESOLUTSIOON

1. Jätta Z.Z. hagi I.Z.’i vastu abielu lahutamiseks menetlusse võtmata ja tagastada hagiavaldus koos lisadega esitajale. 2. Z.Z.’l on õigus esitada hagi uuesti abielus oleku ja abielu jätkumise kohta tõendite kogumise, sh kostja elusoleku ja kostja elukoha kohta andmete kindlaks tegemise järel. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja kohtu põhjendused 1. 03.03.2016 esitas Z.Z. Pärnu Maakohtusse hagiavalduse xxxxxxxxxxx .aastal sündinud I.Z.’i vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse sisu kohaselt pooled abiellusid xxxxxxxxxxx.a Rodniki linnas Ivanovskaja oblastis Venemaal. Hageja teatel ei ela abikaasad koos juba 1962. aastast ja hageja ei tea kostjast ega tema asukohast midagi. Abielu tõendamiseks on esitatud koopia hageja Z.Z. 1953.a väljaantud tööraamatust, mille sisekaanel on venekeeles ja loetamatus kirjas märge abiellumise kohta xxxxxxxxxxx.a teadmata isikuga. Rahvastikuregistris puuduvad andmed hageja abielusoleku ja xxxxxxxxxxx.a sündinud I.Z.i nimelise isiku kohta. Riigilõivu tasumise kohta andmed puuduvad.

2. Kohus, tutvunud avalduse ja selle lisadega, leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda, sest hagiavaldus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele, avalduse puudused takistavad selle menetlusse võtmist ning puudused on sedavõrd ulatuslikud ja puuduste kõrvaldamine sedavõrd aeganõudev toiming, et puuduste kõrvaldamine eeldab uue hagiavalduse vormistamist ning asjaolude ja nõuete olulist täiendamist. Seetõttu kohus ei pea otstarbekaks ega võimalikuks jätta hagi käiguta ning määrata hagejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid.

2-16-3501 Lk 2 / 3

3. Hagi nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ei ole selged. TsMS § 363 lg 1 p 1-3 järgi peavad hagiavalduses olema toodud hageja selge nõue, hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ning lisatud tõendid, mis neid asjaolusid kinnitavad. Hageja on esitanud hagiavalduse ja kirjeldanud lühidalt asjaolusid, kuid ei ole tõendanud, et abielu I.Z.’iga tegelikult eksisteerib – esitamata on dokumendid, mis tõendaksid, kellega ja millal ja kus hageja abiellus (venekeelsetele dokumentidele tuleb lisada ka tõlge eesti keelde, kuna kohtumenetluse keel on eesti keel – alus: TsMS § 33). Perekonnaseaduse § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või abielu lahutatakse. Arvesse võttes, et I.Z. sünniaja poolest (xxxxxxxxxxx) peaks olema tänasel päeval üle 80-aasta vana, on üsna tõenäoline, et abielu võib olla juba lõppenud abikaasa surmaga ning sellisel juhul abielu lahutamise hagi esitada ei saa. Seega tuleb hagejal enne hagi esitamist pöörduda Vene Föderatsiooni vastavate ametiasutuste, sh siseministeeriumi ning Ivanovo oblasti Rodniki linna poole, vajadusel kasutades Eestis asuva Vene saatkonna abi või Vene suunal rahvusvahelise õigusega tegelevate õigusabi või pöördudes Punase Risti või Venemaal asuvate õigusabiv. advokaadibüroode poole (millel võib olla olemas vajalik teave Venemaal isiku leidmiseks), et koguda tõendid abielusoleku kohta (mh abielutunnistuse koopia Rodniki linna perekonnaseisuasutuselt Venemaal) ning selgitada välja I.Z.i elusolek. 3.1. Hageja ei ole avalduses märkinud midagi põhjuste kohta, miks soovib abielu lahutada alles 2016, kuigi abielulised suhted lõppesid väidetavalt juba 1962.a, so enam kui 50 aastat tagasi. Kohus selgitab muuhulgas, et juhul, kui Z.Z. on omandanud abielu kestel vara ning ühisvaraga tehingute tegemine on takistatud teise abikaasa nõusoleku puudumise tõttu, siis kehtiva Perekonnaseaduse § 29 lg 3 kohaselt võib abikaasa avalduse alusel anda ühisvaraga tehingu tegemiseks nõusoleku kohus hagita menetluses, kui tehingu tegemata jätmisega või viivitamisega seondub kahju tekkimise oht ning kui ühelt abikaasalt ei ole võimalik eelkõige haiguse või äraoleku tõttu nõusolekut saada või ta piisava põhjuseta keeldub ühisvaraga tehingu tegemiseks vajaliku nõusoleku andmisest. Selleks tuleb tehingut teha soovival abikaasal esitada hagita menetluses avaldus, milles kirjeldada plaanitavat tehingut, selgitada, millist kahju tehingu ärajäämine avaldajale toob ning tõendada, et tal ei ole võimalik tehinguks abikaasa nõusolekut saada, sest avaldajale ei ole täpselt teada tema praegune viibimiskoht ja selle teadasaamine ei ole õnnestunud pingutustele vaatamata (seega tuleb abikaasal teha igaljuhul teise abikaasa kohta andmete saamiseks päringud Venemaale). 3.2. Arvestades asja võimalikku õiguslikku keerukust, teeb kohus kohtusse pöördujale ettepaneku kaaluda õigusabi kasutamist õigusharidusega esindaja kaudu. Kohus selgitab, et avaldajal on võimalik taotleda majanduslike raskuste korral riigipoolset abi menetluskulude kandmiseks ja riigi õigusabi saamiseks. Menetlusabi taotlus esitatakse kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse. Menetlusabi ja riigi õigusabi taotluste blanketid on kättesaadavad kohtu kantseleis Kuninga tn 22, Pärnu või Justiitsministeeriumi veebilehel: http://www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/oigusabi . Kohus selgitab, et menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoole tekkinud kulutused ning menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. 4. Kostja täpne elukoht ja hageja tegevus selle teadasaamiseks. Käesolevas asjas on tegemist hagilise perekonnaasjaga ning kohtumenetluses tuleb kohtudokumendid vastaspoolele kätte toimetada TsMS § 306 lg.1 sätestatud põhimõttel, s.o selliselt, et saajal oleks võimalik kohtudokumentidega oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Hagiavalduses puuduvad igasugused andmed kostja eluvõi asukoha kohta. TsMS § 338 lg.3 kohaselt, kui hageja ei tea puudutatud isiku aadressi või muid andmeid, tuleb tal avaldusse märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud – kas ja milliste tulemustega hageja on pöördunud politsei poole, kostja

2-16-3501 Lk 3 / 3

sugulaste poole vms? Samuti on hagejal võimalik pöörduda kostja asukoha väljaselgitamiseks Vene Saatkonda Eestis (Pikk tn 19, Tallinn). Hagiavaldusest ei nähtu, et avaldaja oleks teinud mingeidki kostja leidmiseks vajalikke toiminguid, s.h. pöördunud Vene Föderatsiooni pädevate ametiasutuste poole või õigusbüroode poole, mis Eestis või Venemaal tegutsevad ja aitavad leida teadmata kadunud isikuid. Seega peab hageja koguma ja selgitama kostja andmeid ja teatama nõuetekohases hagiavalduses kohtule kostja tegeliku täpse aadressi, kust kostja hagimaterjalid kätte saab.

6. Kehtiva Riigilõivuseaduse § 59 lg. 2 kohaselt tasutakse abielu lahutamise hagiavalduselt riigilõivu 100 eurot. Nõuetekohase hagiavalduse esitamisel tuleb tasuda kohtu ettenähtud kontole ja viitenumbrile riigilõivu 100 € vastavalt seadusele ning esitada kohtule andmed, mis võimaldavad riigilõivu tasumist kontrollida.

7. Kõike eeltoodut arvesse võttes, kuna Z.Z. hagiavaldus sisaldab olulisi puudusi, mis takistavad asja menetlemist ja mille kõrvaldamine võib võtta oluliste tõendite kogumise vajaduse tõttu määratlemata aja, jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Seega on isikul õigus sama nõudega uuesti kohtu poole pöörduda, kuid eelnevalt tuleb hagiavalduses kõrvaldada käesolevas määruses viidatud puudused.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rein Pokk Kohtunik