1-15-1599/21 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U

M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON:

Juhindudes kohus KarS § 69 lg 6, KrMS § 432

m

ä ä r a s:

Kriminaalhooldusametniku Luule Kärner taotlus ´ile Viru Maakohtu F.E 27.02.2015

kohtuotsusega mõistetud kandamata karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada, pöörata karistuse ärakandmata osa täitmisele, saata , 6 ( ) kuud 26 ( vangistust, kuus kakskümmend kuus) päeva

süüdimõistetu karistust kandma.

KrM F.E kirjaliku teatisega, mis ajaks ja S § 414 lg 1 alusel teatab maakohus ´ile millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks F.E vanglasse saabumise aeg. Kui F.E

ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Määrus saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks.

Määruse peale saab esitada määruskaebuse kohtule Viru Maakohtu Jõhvi Tartu Ringkonna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates sellest teada saamisest.

ASJAOLUD

Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud ning kandm

ata jäänud karistus täitmisele, kuna hoidub kõrvale ÜKT F.E

- ega ilmu st registreerimisele.

F.E 27.02.2015 kohtuotsusega ning tunnistati süüdi Viru Maakohtu KarS § järgi karistati 6 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-15-1599 Määruse tegemise aeg ja koht 30. 2016, kohtumajas märts Jõhvi Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär, tõlk Piret Juuse, Olg

a Nõmmemees Erakorraline ettekanne

Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna

Jõhvi esinduse 16.03.2016 erakorraline ettekanne F.E ile Viru ´ Maakohtu 27.02.2015 karistuse kohtuotsusega mõistetud täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu

Kohtuistungi aeg

F.E , isikukood XXX, xxx töökoht , elukoht xxx 30.03.2016

06.08.2013

3 kuud

kohtuotsusega mõistetud karistuse ja 27 päeva vangistust võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 9 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg päev 27.02.2015, s.o 1 ja

9 kuud ja 26

lõplikuks karistuseks mõisteti päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati mõistetud karistus tunni üldkasuliku tööga.

Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

F.E

pidi täitma KarS § 75 lg 1 ja lg 2 p 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. F.E on

talle täitmiseks määratud tunnist üldkasulikust tööst sooritanud käesolevaks ajaks 90 tundi,sooritamata on 206 tundi.

Kriminaalhoolduse nõuete rikkumine seisneb järgmises: -

üldkasulikust tööst kõrvalehoidmine F.E, ilma mõjuva põhjuseta, ei ilmunud üldkasulikule tööle 30.12.2015; 06. 07.01.16; -

11. - - - -15.03.2016 ning osaliselt 12.01.2016; 15.01.2016; 20. 21.01.2016; 25. 26.01.2016; 14. 25.02.2016 ja04.03.2016. -

registreerimiskontrollnõude mittetäitmine

04.02.2016, ilma mõjuva põhjuseta, F.E jättis ilmumata eelnevalt kokkulepitud kriminaalhooldusalasele kohtumisele.

F.E 16.02.2016 kirjalikust seletusest ilmneb, et 27.02.2015 määrati üldkasulik töö, millest on ära tehtud 54 tundi; aasta jooksul ei saa määratud töötunde ära teha, kuna peab töötama põhitöökohal;

üldkasulikku tööd sooritas võimaluste piires; alates 18.11.2015 töötab s, kus töö on xxx - AS

füüsiliselt väga raske, mistõttu vajab puhkust; üldkasulikku tööd tegi üksikutel päevadel;

30.12.2015 ei läinud üldkasulikule tööle, kuna oli vaja sõita "linna tähtsas asjas"; soovis üldkasulikule tööle mitteilmumisestteatada, kuid vastati, et tal puudub töölt puudumiseks mõjuv põhjus; jaanuarikuus ei sooritanud üldkasulikku tööd põhitööl töötamise tõttu; on valmis kõik üldkasuliku töö tunnid ära tegema, mistõttu palub kohtul pikendada üldkasuliku töö sooritamise tähtaega ühe aasta võrra; kohustusb üldkasuliku töö sooritama 16.03.2017. 01.03.2016 F.E kirjalikust seletusest ilmneb, et 25.02.2016 ta pidi töötama 8 tundi, kuid halva enesetunde tõttu ta töötas vaid 4 tundi; kell 12.30 käis perearsti vastuvõtul, kuid haigusleht avati alles 26.02.2016.

F.E on olnud tõsiseid probleeme üldkasuliku töö ajaks kehtestatud korrale allumisega, mistõttu erakorralise ettekandega 21.08.2015 ametnik taotles F.E suhtes vangistuse täitmisele pööramist.

11.09.2015 (jõustus 29.09.2015) kohtumäärusega Viru Maakohus jättis ametniku taotluse rahuldamata ja - määras F.E kriminaalhoolduse täitmise kohaks Tallinna Vangla Lääne Harju kriminaalhooldusosakonna. Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnikul puudus teave selle kohta, kus F.E endisele elukoha- Tallinnas elab, mistõttu 28.10.2015 ta saatis kutse F.E aadressile (xxx -Harju ). Määratud ajal, st 09.11.2015 kell 14:30 F.E Lääne kriminaalhooldusosakonda ei - ilmunud; e kirjaga F.E teatas, et vastuvõtule ta ei tule, kuna ta uuesti asus elama xxx. Harju Maakohtu 30.11.2015 (jõustus 14.12.2015) kohtumäärusega

F.E suhtes 27.02.2015 tehtud süüdimõistev kohtuotsus uuesti saadeti täitmisele Viru

Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnas ei olnud toimunud mitte ühtegi kriminaalhooldusalast kohtumist, mistõttu polnud koostatud ka ühtegi ajakava üldkasuliku töö (ÜKT) sooritamiseks. 21.12.2015 F.E-le saadeti kutse kriminaalhooldusalasele kohtumisele tulemiseks Kiviõli esindusse 28.12.2015 kell 12:30. Kell 12:02 F.E telefoni teel teatas, et ta jätab Kiviõli sõitmata rahapuudusel; ta tuleb kriminaalhooldusalasele kohtumisele peale palgapäeva 05.01.2016; tal on ametlik töökoht ning ÜKT d tal on võimalik sooritada vaid põhitöökohast vabadel päevadel - ;

siiski F.E nimetas kuupäevad, millal tal on võimalik ÜKT sooritada detsembris 2015 ja jaanuaris 2016 ning tema nimetatud kuupäevade kohta koostati ajakava 88 tunni ÜKT sooritamiseks xxx -s perioodil 29.12.2015 - i ametnik teavitas F.E OÜ 26.01.2016, ühtlas

, et veel samal päeval, st 28.12.2015 ametnik teeb kodukülastuse ÜKT ajakava allkirjastamiseks F.E poolt ja ajakava üle andmiseks talle. Kodukülastuse ajal F.E-le selgitati üldkasuliku töö ajaks kehtes väitel, ta on tatud korda, millest, F.E teadlik, kuna varem on ÜKT ajaks kehtestatud korda talle korduvalt selgitatud. ÜKT arvestuslehest on näha, et F.E töötas vaid 16 tundi ajakavaga ettenähtud 88 tunnist. Kuna F.E 04.02.2016 jättis ilmumata eelnevalt kokku lepitud kohtumisele, ei olnud võimalik koostada ÜKT ajakava veebruarikuuks. 16.02.2016 F.E tuli kriminaalhooldusalasele kohtumisele kokkulepitud ta magas kaua. kellaajast oluliselt hiljem, kuna, F.E sõnul, hommikul Tollel kohtumisel F.E - ei osanud öelda, mis kuupäevadel ta saab ÜKT le asuda, mistõttu ta lubas 18.02.2016 telefoni teel teavitada ametnikku ÜKT sooritamise võimalustest. F.E võttis ametnikuga telefoni teel ühendust 23.02.2016; F.E väitel ta unustas alles

ametnikule varem helistada; F.E-lt saadud teabele tuginedes ametnik koostas ajakava

ÜKT sooritamiseks 25.02. ja 29.02.2016 kokku 16 tundi. Ajakava ametnik ise viis ÜKT sooritamiskohta xxx O -sse. 29.02.2016 F.E telefoni teel teatas ametnikule oma Ü võimalustest ÜKT sooritamiseks märtsis. 01.03.2016 koostati ajakava 44 tunni ÜKT sooritamiseks

01.-

15.03.2016; F.E sooritas vaid 24 tundi. ÜKT arvestuslehtede andmetel enamus töötunde on tähtajaks sooritamata, kuid F.E ei ole esitanud ühtegi dokumenti töötamist ja registreerimisele ilmumist takistanud mõjuvate põhjuste olemasolu kinnitamiseks. 1 aastase tähtaja -

jooksul ta suutis ära teha vaid ligikaudu % määratud töötundidest; rikkus registreerimiskontrollnõuet ega pidanud kinni kokkulepetest, mistõttu on kriminaalhooldusametnik seisukohal, et F.E puhul vangistuse

asendamine üldkasuliku tööga ebaõnnestus.

KrMS § 42 üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule

8 lg 2 kohaselt, kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise KarS § 69 lg 6 või 7 järgi otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande kohtusse saabumisest alates . kümne päeva jooksul

KarS § ui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või

69 lg 6 kohaselt, k ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.

Kohtuistungil

Kriminaalhooldusametnik jäi oma taotluse juurde erakorralises ettekandes toodud motiividel.

F.E selgitas, et tunnistab rikkumised. ÜKT jäi sooritamata ja ei ilmunud õigel ajal registreerimisele, kuna on raske sobitada kokku täistööajaga põhitöökoht ja ÜKT sooritamist. Palus pikendada ÜKT sooritamise tähtaega. Esitas dokumentaalse tõendina töölepingu xxx -ga ja AS järelkoolituse lepingu MTÜ-ga xxx.

KOHTU SEISUKOHT

Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu

, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, sest isik ei näita üles huvi kriminaalhooldusametnikuga koostöö vastu ja suhtub negatiivselt kohtu poolt määratud karistus st nähtub, et Viru Maakohtu 27. se. Toimiku 02.2015

otsusega asendati F.E-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga ning ta pidi järgima kontrollnõudeid ja kohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega järjepidevalt, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle määratud karistust. Kohus on andnud isikule võimaluse oma käitumise korrigeerimiseks, mis kahetsusväärselt ei ole aga õnnestunud.

Siinkohal arvestab kohus, et tegemist on teistkordse erakorralise ettekandega F.E’i suhtes ning Viru Maakohtu 11.09.2015 määrusega jättis kohus kriminaalhooldusametniku taotluse rahuldamata, andes A. Sakkov’ile võimaluse karistuse vabaduses kandmiseks. Vaatamata sellele jätkas F.E rikk

uma kriminaalhoolduse ja ÜKT sooritamise nõudeid.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et F.E ul on ÜKT suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik

sooritamata enamus ilmuda kriminaalhooldaja juurde. Aasta ÜKT tunde ja ta rikkus kohsutust

jooksul on ta sooritanud vaid 90 tundi üldkasulikku tööd, mis teeb 7,5 tundi kuus. See on häbiväärselt vähe ning näitab F.E vastutustundetu suhtumist oma karistusse ning oma kohustute täitmisesse. asendamine üldkasuliku tööga ei ole täi Seega F.E karistuse

tnud eesmärki.

KarS § alusel tuleb täitmisele pöörata ´ mõistetud ärakandmata karistus

69 lg 6 F.E i le - vangistus 6 kuud 26 a (206 . päev ÜKT tundi)

Kohtunik Deniss Minzatov