2-16-1917/8 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Pavelson Otsuse avalikult teatavaks- tegemise aeg ja koht 29. märts 2016, Rapla Tsiviilasja number 2-16-1917 Tsiviilasi M S hagi J S vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1 935 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M S (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx- xxxxxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx). Hageja seaduslik esindaja L A (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht sama, e-post). Kostja J S (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx xx-xx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx). Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Välja mõista J S alates 05.02.20.2016 elatis M S ülalpidamiseks igakuiselt kehtivas miinimummääras kuni poja M, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni. Välja mõista J S elatis ajaperioodi 05.02.2015 kuni 04.02.2016 eest summas 2 222,85 eurot M S kasuks. Menetluskulud jätta J S kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

2

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil, see ei välista menetlustähtaja ennistamist. J S võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue Hageja esindaja palub välja mõista lapsele M S elatis miinimummääras alates 05.02.2016 ning tagasiulatuvalt üks aasta, s.o ajaperioodi 05.02.2015 kuni 04.02.2016 eest. Kostja seisukoht Kostja kohustus kirjalikult vastama 15.03.2016. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Seega on kostja, kui lapse M isa, kohustatud teda ülal pidama. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, so alates 01.01.2015.a. kuni 31.12.2015 195 eurot ning alates 01.01.2016 215 eurot. Hageja taotleb elatise väljamõistmist miinimummääras, seega puudub tal kohustus tõendada ülalpidamisele tehtavaid kulutusi. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Kostja ei ole tõendanud, et tal puudub sissetulek või tema varaline olukord ei võimalda lapse ülalpidamist toetada hagetud määras. Kostja ei ole hagile kirjalikult vastanud. Seega leiab kohus, et kostja on töövõimeline. Lähtudes lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis miinimummääras igas kuus alates 05.02.2016. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest. Perekonnaseaduse § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 2015 veebruarikuu eest (195:28x24=167,14) 167,14 eurot; 2015 märtsist kuni detsembrini 1 950 eurot (10x195=1 950); 2016 jaanuarikuu eest 215 eurot; 2016 veebruarikuu eest (215:28x4=30,71) 30,71 eurot. Väljamõistetavast elatisest arvestatakse maha 140 eurot, s.o kostja poolt tasutud elatis 01.04.2015 70 eurot ja 30.04.2015 70 eurot. Seega

3

kuulub kostjalt väljamõistmisele perekonnaseaduse § 108 alusel ajaperioodi 05.02.2015 kuni 04.02.2016 eest 2 222,85 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg 2 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Pavelson kohtunik