2-09-17464/159 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(16)

Tsiviilasi nr: 2-09-17464

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.03.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-17464

Tsiviilasi

AS Saku AB hagi Eeltamm OÜ vastu 4317,55 euro ja

viivise nõudes

Eeltamm OÜ vastuhagi AS Saku AB vastu 6510,81 euro ja

viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 07.10.2015 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

6510,81 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Osaühing Eeltamm apellatsioonkaebus

Hageja

(vastuhagis

kostja)

(apellatsioonimenetluses

vastustaja) Aktsiaselts Saku AB (registrikood 10055551,

Peterburi tee 92/ Paneeli 2, Tallinn, 11415, Harju maakond),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee (e-post:

XXX)

Kostja (vastuhagis vastuhageja) (apellatsioonimenetluses

apellant):

Osaühing

Eeltamm

(registrikood

10468922,

asukoht Treimani küla, Häädemeeste vald, 86003, Pärnu

maakond), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik

(e-post XXX)

Kohtuistungi aeg

03.03.2016

2(16)

Tsiviilasi nr: 2-09-17464

RESOLUTSIOON:

1. Pärnu Maakohtu 07.10.2015 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, muutes otsuse

põhjendusi

2. Osaühing Eeltamm apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta AS Saku AB menetluskulud ringkonnakohtus Eeltamm OÜ kanda ja

Eeltamm OÜ menetluskulud ringkonnakohtus tema enda kanda.

4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud, vastus vastuhagile

1. 21.04.2009 esitas AS Saku AB Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult Osaühing Eeltamm põhinõude 67555 krooni ja viivise 2067,40 krooni

saamiseks. Võlgnik esitas vastuväite. Kiirmenetlus lõpetati ja asi anti üle Pärnu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. 16.07.2009 esitas AS Saku AB Pärnu Maakohtule hagi, milles palus kostjalt Osaühing

Eeltamm välja mõista võlgnevuse kogusummas 67 555 krooni ja viivise kohustuse

täitmisega viivitamise eest 0,5% päevas kuni nõude rahuldamiseni, menetluskulud jätta

kostja kanda.

3. Hagiavalduse kohaselt on hageja vahendanud veolepingu sõlmimist kostjale DFDS Tor

Line SIA poolt korraldatavale mereveole. Kostja on tellinud hagejalt vahendusteenust,

mis seisnes piletite tellimises erinevatele laevaliinidele ja esitas seejärel arved, mis

sisaldasid veo hinda ja maakleriteenuse hinda. AS Saku AB on 2008 aasta detsembris

esitanud Osaühingule Eeltamm piletite tellimise eest erinevatele laevaliinidele ning

vahendusteenuse osutamise eest kuus arvet: LV282470 summas 9263 krooni,

LV282471, summas 9263 krooni, LV282472 summas 11210 krooni, LV282542

summas 11210 krooni, LV282543 summas 9263 krooni, LV282558 summas 17345

krooni, mis kõik on tasumata.

4. Hageja ja kostja õigussuhtele kohaldub maaklerlepingu kohta sätestatu.

5. Hageja ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt kohustus hageja korraldama kostjale

kuuluva tsisterni transpordi Riia-Lübeck liinil. Kostja oli kogu pooltevahelise praktika

käigus selgelt teadlik ja informeeritud asjaolust, et hageja ei korralda laevavedusid,

hagejal puuduvad selliseks tegevuseks vajalikud vahendid ja litsentsid. Hageja üksnes

vahendas lepingu sõlmimist maaklerilepingu alusel (ostis kostjale laevapileteid).

6. Täidetud ei ole tasaarvestuse eeldused. Kostjal puudub hageja vastu sissenõutav nõue.

Kostja väide, et poolte vahel on sõlmitud veoleping, on tõendamata. AS Saku AB

vahendas kostjale laevapileteid. Vahendatud pileti alusel oli laevaliini teenuste (veo)

kasutamise õigus sellel isikul, kes valdas haagist, mille registreerimisnumber oli OÜ

Eeltamm poolt edastatud AS Saku AB-le ja AS Saku AB poolt omakorda laevaliini

esindajale. AS Saku AB ei ole kunagi vallanud kahjustada saanud haagist. Seega oli

veoleping sõlmitud kahjustada saanud haagise valdaja ehk OÜ Eeltamm ja laevaliini

vahel. OÜ Eeltamm ei ole esitanud tõendeid, mis võimaldaks määrata nende poolt

3(16)

Tsiviilasi nr: 2-09-17464

kantud kahju suurust. OÜ Eeltamm ei ole oma tasaarvestusavalduses kirjeldanud

eelpool nimetatud kahju hüvitamise eelduseks olevaid asjaolusid. OÜ Eeltamm ei ole

tõendanud kahju suurust ega põhjuslikku seost kahju ja teo vahel.

7. Hageja kostja vastuhagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata, hagi rahuldada ja

menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja leidis, et tegemist ei ole veolepinguga ning

kostja ei ole seda tõendanud. Veoleping oli sõlmitud kostja ja DFDS Tor Line SIA

vahel. Hageja vahendas kahju kannataja (kostja) ja kahju tekitaja (laevaliin) vahel

informatsiooni hea tahte alusel. Kostjal puudus hageja vastu vastuhagis esitatud nõue.

Hageja ei ole õigustatud kolmanda isiku poolt tekitatud kahju hüvitamist kostjalt

nõudma. Kostja ei ole tõendanud nõude suurust. Ei ole võimalik järeldada, et kahju on

kantud seoses DFDS A/S poolt korraldatud laevaveo käigus ja sellest tingituna. Enam

kui 200 töötunni ulatuses remonditöö vajalikkus on põhjendamata ja konkreetne tööde

loetelu koos ajakuluga välja toomata. Arusaamatu ja ebaselge ja tõendamata on kostja

väited kahju suuruse kohta. Kostja poolt hagejale esitatud arvel nr 84 on lisatud

kahjuhüvitisnõudele alusetult käibemaks. Kahjuhüvitis ei ole maksustatav käive

käibemaksuseaduse tähenduses. Samuti ei ole käibemaks kajastatud UAB Egmila poolt

esitatud arvel.

Kostja vastuväited ja vastuhagi

8. Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Pooltevahelisele lepingule ei kohaldu maaklerilepingu sätted. Kostja on hageja

nõude tasaarvestanud ning hageja nõue on lõppenud.

9. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt hageja kohustus korraldama

kostjale

kuuluva

tsisterni

Schwartsmüller

registreerimisnumbriga

250GS

ja

tehasetähisega VAVSAB3384H181264 transpordi Lübeck-Riia liinil. 07.03.2008

pärast Riia sadamasse jõudmist tekkisid tsisternile mahalaadimise käigus kahjustused

tulenevalt sadamatöölise ebaprofessionaalsusest veotehnika käsitsemisel. Lübeck’i

sadamast väljastati hagejale akt, mille kohaselt tsistern oli laevale pealelaadimise

hetkel terve. Seega lepingu täitmise käigus sai tsistern kahjustada.

10. 05.02.2009 esitas kostja hagejale arve nr 84 veolepingu täitmisest tuleneva kahju –

tsisterni remondikulude – hüvitamiseks summas 169 427 krooni. 23.03.2009 esitas

kostja hagejale tasaarvestusavalduse summas 67 555 krooni.

11. Oma 30.03.2009 kirjas tunnistas hageja, et poolte vahel puuduvad põhimõttelised

erimeelsused seoses kahju tekkimise fakti ja laevaettevõtja poolse hüvitamiskohustuse

olemasoluga. Seega puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et kostjale tekkis kahju

tsisterni kahjustumise tõttu mereülesõidul.

12. 01.04.2010 esitas kostja vastuhagi ja palus hagejalt välja mõista kahju hüvitise summas

101 872 krooni ning jätta menetluskulud hageja kanda. Vastuhagi asjaoludel on hagejal

nõue kostja vastu veoteenuse osutamise kohta esitatud arvete alusel 67 555 krooni ja

kostjal nõue 169 427 krooni tsisterni remontimise kulude hüvitamiseks. Vastuhagi

koahselt sai tsistern pärast Riia sadamasse jõudmist mahalaadimise käigus kahjustusi.

Hageja palus kostjalt remondikalkulatsiooni, et esitada nõue tsisterni lõhkunud

äriühingule. Pooled leppisid kokku, et kostja korraldab tsisterni remondi ja esitab arve

hagejale. Kostja tasus UAB-le Egmila remondiarved. Hageja on keeldunud kostjale

169 427 krooni maksmisest. Kuna kostja esitas 23.09.2009 tasaarvestusavalduse, on

hageja nõue tasaarvestusega lõppenud ja kostjal on nõue hageja vastu summas 101 872

krooni.

4(16)

Tsiviilasi nr: 2-09-17464

Menetluse edasine käik

13. 20.04.2010 taotles hageja DFDS Tor Line SIA kaasamist kolmanda isikuna hageja

poolel. Kostja palus jätta taotlus rahuldamata. 02.06.2010 jättis maakohus hageja

taotluse määrusega rahuldamata, mille ringkonnakohus 12.10.2010 tühistas ja saatis

taotluse uuesti maakohtule läbivaatamiseks. 28.04.2011 määrusega jättis maakohus

DFDS Tor Line SIA ja DFDS A/S kolmandate isikutena asja arutamisele kaasamata.

Määrus jõustus 17.05.2011.

14. 27.05.2011 esitas hageja Pärnu Maakohtule taotluse kohaldada kostja vastuhagis

esitatud nõude osas aegumist.

15. Pärnu Maakohus rahuldas 17.06.2011 otsusega hagi täielikult ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja võlgnevuse kogusummas 67 555 krooni ning viivise kohustuse täitmisega

viivitamise eest 0,5% päevas kuni nõude rahuldamiseni; vastuhagi jättis kohus

rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.

16. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 31.10.2011 otsusega kostja apellatsioonkaebuse

osaliselt, tühistas maakohtu otsuse ja saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks esimese

astme kohtule, jätkamiseks eelmenetluse staadiumis.

17. 07.05.2012 täpsustas kostja vastuhagi, milles märkis, et poolte vahelise veolepingu

puhul on tegemist suuliselt või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud

lepinguga, mis sõlmiti hiljemalt hetkel, mil hageja kinnitas kostjale tema veotellimuse

tingimused. Lepingu tingimused olid: kostja transpordib tühja tsisterni Lübeck’i

sadamasse, kus ta haagitakse kostja sõidukist lahti; hageja võtab Lübeck’i sadamas

tsisterni haagise vastu, korraldab tsisterni laadimise laevale ja transpordi Lübeck’i

sadamast Riia sadamasse; hageja laeb tsisterni Riia sadamas laevalt maha ja annab üle

kostja esindajale; tsistern peab jõudma Riia sadamasse 7.03.2008; kostja kohustub

tasuma hagejale tsisterni veo korraldamise eest. 05.02.2009 esitas kostja hagejale arve

nr 84 lepingu täitmisest tuleneva kahju – tsisterni remondikulude- hüvitamiseks

summas 169 427 krooni. Tsisterni remontinud ettevõte UAB Egmila esitas kostjale

tsisterni remondiarve summas 9204 eurot 24.02.2009. Kostja ja hageja vahel sõlmitud

leping on veo- või ekspedeerimisleping, mitte maaklerileping. Kostja ei sõlminud

laevafirmaga lepingut otse, vaid ostis tsisterni mereveo teenuse hagejalt. Seda

kinnitavad järgmised asjaolud: hageja korraldas faktiliselt tsisterni laadimise laevale ja

selle mereveo liinil Lübeck-Riia. Kostja esindajaid laevale ei lubatud ning kostja ei

saanud mõjutada tsisterni liikumist või kahjustumist. Seega hagejal oli täielik kontroll

tsisterni valduse üle; kostja ei ole andnud hagejale volitust enda nimel laevafirmaga

lepingu sõlmimiseks. Maakler ei sõlmi käsundiandja nimel lepinguid – maakler üksnes

aitab lepingu sõlmimisele kaasa, kuid lepingu sõlmib käsundiandja ise. Kuna

käesolevas asjas ei ole tõendatud hagejal volituse olemasolu kostja nimel

tegutsemiseks, siis ei ole tõendatud ka veolepingu sõlmimine otse kostja ja laevafirma

vahel. Järelikult ilma volituseta ei saanud hageja kostja nimel ise laevafirmaga

veolepingut sõlmida; hageja on ise tasunud laevafirma piletite arve ning alles seejärel

esitanud enda nimel kostjale eraldi arve. Hageja on oma käitumisega kinnitanud, et

kostja ei ole laevafirmaga sõlmitud veolepingu pooleks, vaid et laevafirma

lepingupartneriks on hageja; kogu tsisterni kahjustumisega seotud protsessi jooksul ei

ole laevafirma nõustunud kostjaga sel teemal suhtlema. Laevafirma on aktsepteerinud

oma kontaktisikuna üksnes hagejat. Seega ei ole kostjal olnud reaalset võimalust nõude

asjaolusid selgitada otse laevafirmaga ning kogu suhtlus on toimunud hagejaga.

Järelikult ka laevafirma aktsepteerib oma lepingupartnerina üksnes hagejat, mitte

kostjat. Pole vahet, kas tsisternile tekitas kahju hageja või laevafirma, kostjal on õigus

esitada kahju hüvitamise nõue ükskõik kumma vastu. Hageja on kahju tekitamise

omaks võtnud 06.01.2009 ja 30.03.2009 kirjades. Kostja on tõendanud nii kahju

5(16)

Tsiviilasi nr: 2-09-17464

ulatust, kahju suurust kui ka tööde teostamist UAB Egmila poolt. Kostja nõuab viivist

alates 16.02.2009. Kostja vastuhagi nõue hageja vastu ei ole aegunud, kuna kostja

esitas oma nõude ühe aasta jooksul alates kahju tekkimisest: kahju sündmus toimus

7.03.2008, kostja esitas hagejale arve tsisterni remondikulude hüvitamiseks summas

169 427 krooni 5.02.2009. Kostja palub hagejalt välja mõista kokku 101 872 krooni

ning seadusjärgse viivis alates 16.02.2009, menetluskulud jätta hageja kanda.

18. Hageja jäi vastuses täiendatud vastuhagile oma varasemate seisukohtade juurde ja

palus jätta vastuhagi rahuldamata. Kostja ei ole tellinud hagejalt logistikateenuseid

ning hageja ei ole kinnitanud kostjale veotellimuse tingimusi. Seetõttu on ebaõiged

kostja viited ekspedeerimislepingule. Vaadeldes hageja ja kostja vahelisi suhteid ja

praktikat, on ilmne, et kostja oli volitanud hageja teda esindama. Seega faktiliselt

sõlmis hageja kostja nimel veolepingu ning maksis veolepingu alusel tasumisele

kuuluva tasu. Maakler ei vastuta tema poolt vahendatud või osutatud lepingu täitmise

eest. Juhul, kui vedaja tekitas kostjale kahju, siis tuleb kostjal pöörduda kahju

hüvitamise nõudega vedaja vastu. agejale ei ole sealjuures antud ega tema avalduses ei

ole kostja poolt väidetud akti, mille kohaselt olevat kostja tsistern olnud laevale

pealelaadimise hetkel terve. Asja materjalide hulgas puuduvad kostja väidetud fotod

tsisterni esiosa väidetavatest kahjustustest. Kostja esitatust tuleneb, et kahju tekitasid

väidetavalt sadamatöölised, kuid nende tegevuse eest hageja ei vastuta. Hageja ei ole

ka kahju tekitamist omaks võtnud, sest ta ei ole kostjale kahju tekitanud. Tõene on

väide, et hageja palus kostjal edastada tsisterni remondikalkulatsiooni, mille hageja

edastas tegelikule vedajale ja kahju tekitajale. Tegelik vedaja DFDS A/S, veolepingu

pool ja kahju tekitaja, on oma esindaja DFDS Tor Line SIA kaudu asunud seisukohale,

et ta vastutab tekkinud kahju eest kostja ees. Kostja poolt esitatud tõendid ei tõenda

veolepingu olemasolu hageja ja kostja vahel. Kuivõrd kostja poolt esitatud nõue ei ole

suuruse ja mahu osas põhjendatud ja on tõendamata, siis ei ole kostja kahjuhüvitist

saanud. Kostja ei ole oma nõude suurust mahus 169 427 krooni ehk 10 828.36 eurot

siiani tõendanud. Kostja on esitanud tõendid remondiarvete summas 122 407,69 krooni

ehk 7823,28 eurot tasumise kohta. UAB Egmila poolt esitatud arve suuruseks on aga

144 011,30 krooni ehk 9204 eurot. Kostja väidetav kahju tekkis väidetavalt 07.03.2008.

Kostja esitas vastuhagi alles 01.04.2010 ehk rohkem kui kaks aastat hiljem. Vastuhagis

kajastuv nõue on aegunud ja tuleb jätta rahuldamata. Ebaõige on kostja väide

05.02.2009 kahjunõude esitamise kohta hagejale, hageja ei ole sellist nõuet saanud.

19. 21.05.2012 esitas hageja maakohtule viivisenõude arvestuse summas 420 092,39

krooni ehk 26 848,80 eurot ning vähendas viivisenõuet ja palus mõista kostjalt viivise

välja kindla summana põhinõudega samas ulatuses ehk summas 4317,55 eurot.

20. 07.01.2013 esitas hageja maakohtule alternatiivse nõude rahuldada viivisenõue

seaduslikus määras seisuga 07.10.2013 mahus 1430,08 eurot ning iga täiendava päeva

eest mahus 0,91 eurot kuni põhivõla tasumiseni, millise nõude suhtes palus kostja

26.02.2013 seisukohas kohaldada aegumist, kuna arvetest tulenevad nõuded muutusid

sissenõutavaks 2008 aasta lõpust.

21. 11.02.2015 esitas kostja maakohtule seisukoha, mille kohaselt on nõuet vähendatud

käibemaksu võrra ja kostja nõue hageja vastu on pärast tasaarvestuse tegemist 76 027

krooni ehk 4859 eurot. 01.06.2015 esitatud viivisearvestuse kohaselt moodustab kostja

viivisenõue alates 16.02.2009 hageja vastu kokku 2506,54 eurot.

Esimese astme kohtu otsus

22. Harju Maakohus rahuldas 07.10.2015 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja põhivõla summas 67555 krooni s.o. 4317,55 eurot, seadusjärgses määras viivise

arvestatuna võla põhiosalt seisuga 07.10.2015 summas 2404,35 eurot ja viivise VÕS §

6(16)

Tsiviilasi nr: 2-09-17464

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.10.2015 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni ning jättis rahuldamata kostja vastuhagi hageja vastu ja menetluskulud jättis

kostja kanda.

23. Maakohtu otsuse kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust järgmises: Osaühingu Eeltamm

poolt on tasumata arved kogusummas 67555 krooni s.o. 4317,55 eurot; Osaühing

Eeltamm on AS-lt Saku AB tellinud pileti tsisterni 250 GS vedamiseks merel

07.03.2008 liinil Lübeck-Riga; AS Saku AB ei olnud tegelik vedaja; tegelikuks

vedajaks on DFDS A/S.

24. Asjaolu tõttu, et AS-le Saku AB oli esitatud tellimus tsisterni 250 GS merel vedamise

korraldamiseks, on poolte vahel sõlmitud ekspedeerimisleping. Tegemist on

rahvusvahelise kaubaveoga merel. Pooled ei ole kohaldatavas õiguses kokku leppinud.

REÕS § 33 lg 1 kohaselt kui lepingule kohaldatavat õigust ei ole käesoleva seaduse §

32 kohaselt valitud, kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, millega leping on kõige

tugevamalt seotud. Kohus on seisukohal, et kuivõrd lepingupoolte asu- ja tegevuskoht

on Eestis, siis saab rakendada lepingu kõige enam seotuse tõttu Eesti õigust.

25. Transocean Eesti OÜ 26.03.2013 vastuse järgi laevapileti tellimus on vastu võetud

telefoni teel ja kirjalikku tellimuskirja ei ole. AS Saku AB on kinnitanud tellimuste

esitamist laevaettevõtetele telefoni teel. AS Saku AB tunnistab laevapileti tellimuse

esitamist Transocean Eesti OÜ-le. AS Saku AB poolt tellimuse esitamist Transocean

Eesti OÜ-le tsisterni vedamiseks eespool märgitud ajal ja kohta saab käsitleda kui

lepingulist suhet teise ekspedeerijaga oma kohustuse täitmiseks. Seda järeldust toetab

ka asjaolu, et 07.03.2008 mereveokirjas (saatekiri) on saatjana märgitud Transocean

Eesti OÜ ning saatekiri loeti veolepinguks. Järelikult veoleping sõlmiti Transocean

Eesti OÜ nimel ja AS Saku AB arvel.

26. 07.03.2008 Riia sadamas sai tsisterni esiosa mahalaadimise käigus kahjustusi, millise

asjaolu kohus saab tõendatuks lugeda AS Saku AB nimel AK poolt Eeltamm OÜ

saadetud 06.01.2009 e-kirjaga, milles märgitakse, et tsisternhaagise kahju hüvitamisest

on räägitud Transoceaniga ning vastuseks on saadud, et juunis tehtud otsuse põhjal

kuulub hüvitamisele vaid haagise 250 GS kahju ja hüvitamise tarbeks oleks tarvis

hinnapakkumist ning esitati palve saata remondikalkulatsioon, AS Saku AB 30.03.2009

vastusega Eeltamm OÜ 23.03.2009 tasaarvelduse avaldusele 23.03.2009 ja 05.02.2009

arvele nr 84, millest ilmneb, et põhimõttelised erimeelsused kahju tekitamise fakti

olemasolu osas puuduvad, DFDS A/S agent DFDS Tor Line SIA 06.03.2009 kirjaga

Eeltamm OÜ-le, milles tunnistatakse tsisternile 250GS tekitatud kahju marsruudil

Lübeckist Riiga 07.03.2008 ning tuuakse esile, et Vecmilgravi terminalis tehtud fotol

on näha tsisternil väline mõlk.

27. Eeltamm OÜ saab olla AS Saku AB vastu treileri kahjustamisest tulenev kahju

hüvitamise nõue. Vastuhageja põhivõla nõue on summas 4859 eurot ja viivise nõue

seisuga 01.06.2015 summas 2506,54 eurot.

28. KMSS § 48 kohaselt (1) Käesolevas peatükis (2. peatükk) sätestatud vedamisest

tulenevate nõuete aegumistähtaeg on üks aasta kauba üleandmisest alates. Kui

tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev

TsÜS § 136 lg 2 järgi viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Selle all peetakse

aegumistähtaja puhul silmas kohustuse täitmise tähtpäevale või kohustuse täitmise

tähtaja viimasele päevale vastavat päeva aastates arvutatava tähtaja möödumisel. TsÜS

§ 144 kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest

tulenev nõue.

29. Kuivõrd muid objektiivseid andmeid pooled esitanud ei ole, siis seetõttu vaidlus

puudub selles, et tsistern anti üle (üleandmiseks ettenähtud aeg) 07.03.2008. Seega

7(16)

Tsiviilasi nr: 2-09-17464

muid asjaolusid arvestamata Eeltamm OÜ kahju nõude saab lugeda aegunuks

07.03.2009.

30. Eeltamm OÜ esitas vastuhagi kahju nõudmiseks 01.04.2010. Eeltamm OÜ on

seisukohal, et kahju nõue ei ole aegunud, kuna AS-le Saku AB on 5.02.2009 esitatud

arve tsisterni remondikulude hüvitamiseks s.t. VÕS § 802 lg-st 1 ja VÕS §-st 862

tuleneva veo- ja ekspedeerimislepingule kehtiva ühe-aastase aegumistähtaja jooksul.

Eeltamm OÜ lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik 26.05.2015 eelistungil

viitas 06.01.2009 AS Saku AB AK kirjale, mis katkestab aegumise. Viidatakse ka

TsMS § 160 lg 2 punkt 5.

31. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus

tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. AS

Saku AB ei tunnista 05.02.2009 arve nr 84 kättesaamist enne 30.03.2009 ning Eeltamm

OÜ ei ole tõendanud arve ja tasaarvelduseavalduse varasemat kättetoimetamist AS-le

Saku AB, sealhulgas arve nr 84 kui kahju nõude esitamist 05.02.2009. Eeltamm OÜ

lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik ja juhatuse liige IE 26.05.2015

eelistungil selgitasid, et 05.02.2009 arve nr 84 saadeti e-kirjaga, kuid võis olla saadetud

ka lihtpostiga. Eeltamm OÜ juhatuse liige IE arvab, et e-posti andmed ei ole säilinud.

Seega kohtul puuduvad objektiivsed andmed, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et

Eeltamm OÜ on AS-le Saku AB 5.02.2009 esitanud arve nr 84 kui kahju nõude

tsisterni remondikulude hüvitamiseks, mis oleks nõude aegumistähtaja peatanud kuni

AS Saku AB poolt 30.03.2009 kirjaga nõude täitmise tagasilükkamiseni. KMSS § 48 lg

4 alusel nõude aegumistähtaeg saab olla peatunud 1 päev (30.03.2009), kuid

30.03.2009 oli ühe aastane aegumistähtaeg möödunud.

32. Eeltamm OÜ ka ise 03.03.2010 eelistungil räägib läbirääkimiste pidamisest vedajaga,

ning võla suuruse ja võla koosseisu kohta andmed puuduvad, mistõttu kohus ei saa

asuda seisukohale, et AS Saku AB on selgelt võlga tunnistanud (TsÜS § 158).

Objektiivsed andmed Transoceani poolt juunis tehtud otsuse kohta puuduvad. AS Saku

AB ei ole tunnistanud remondieelset kokkulepet, et Eeltamm OÜ remondib tsisterni

enda kuludega, misjärel AS Saku AB hüvitab kahju esitatava arve ja tasutu alusel.

Kohus on seisukohal, et kuivõrd antud asjaolu AS Saku AB õigeks ei võta, siis

ainuüksi Eeltamm OÜ juhatuse liikme seletuse alusel antud asjaolu tõendatuks lugeda

ei saa. Pealegi 05.02.2009 arve nr 84 jääb tsisterni remontimise lepingu ja remontija

poolt arve esitamise eelsesse aega. Eeltamm OÜ 03.02.2009 kirja järgi haagis on

saadetud remonti UAB „Egmila“, remontimise leping on UAB „Egmila“ ja Eeltamm

OÜ vahel sõlmitud 24.02.2009. UAB „Egmila“ on esitanud Eeltamm OÜ-le

faktuurarve 00510, 24.02.2009 summas 9204 eurot. Eeltamm OÜ poolt on AS-le Saku

AB 05.02.2009 välja antud arve nr 84 haagise remondikulu kohta summas 143852

krooni, millele lisandub käibemaks 25845 krooni, kokku 169 845 krooni,

maksetähtajaga 15.02.2009. Arvest ei nähtu, missugune on olnud arve alusdokument.

33. TsMS § 160 lg 2 punkt 5 puhul on tegemist juhuga, kui kohtumenetluses esitatakse

tasaarvestusavaldus ja soovitakse nõude tasaarvestamist kohtumenetluses nõudega,

mille täitmist hagiga taotletakse. Sellist olukorda käesoleval juhul ei ole.

Kohtumenetluses on esitatud vastuväide tehtud tasaarvestuse tõttu hageja nõude

puudumise kohta 07.05.2009. Seega ka selleks ajaks oli kahju nõue aegunud ja

aegumise peatumine ei ole enam võimalik.

34. Eeltamm OÜ on esitanud hagile täitmise vastuväite. Vaatamata sellele, et Eeltamm

OÜ kahju nõue on aegunud, saab ta VÕS § 200 lg 2 alusel kasutada tasaarvestamiseks

aegunud nõuet eeldusel, et õigus nõue tasaarvestada (tasaarvestusolukord) tekkis enne

nõude aegumist (riigikohtu seisukoht lahendis 3-2-1-60-11, p 29). Aktiivnõue peab

8(16)

Tsiviilasi nr: 2-09-17464

olema sissenõutav. Kahju hüvitamise nõue saab muutuda sissenõutavaks peale kahju

tekkimist.

35. Eeltamm OÜ on tuginenud sellele, et ta esitas AS-le Saku AB 05.02.2009 arve nr 84

kahju s.o. haagise remondikulu kohta summas kokku 169 845 krooni, maksetähtajaga

15.02.2009 hüvitamiseks, millisest ajast muutus kahju nõue sissenõutavaks ning

seejärel esitas tasaarvestusavalduse summas 67555 krooni. Eeltamm OÜ ei ole

esitanud tõendeid nimetatud arve kättetoimetamise kohta AS-le Saku AB. AS Saku AB

on tunnistanud arve kättesaamist 30.03.2009. Kohtus ei ole kinnitust leidnud nõude

sissenõutavus enne nõude aegumist. Järelikult puudus tasaarvestusolukord enne nõude

aegumist ja tasaarvestus ei ole kehtiv. Kohus on seisukohal, et kostja Eeltamm OÜ on

rikkunud kohustust tasuda ekspedeerijale tasu ning VÕS § 108 lg 1 alusel hagejal, AS

Saku AB, on õigus nõuda selle täitmist summas 4317,55 eurot. Eeltoodu lausel kuulub

nõue põhivõla osas rahuldamisele.

36. Kohus on seisukohal, et kuivõrd poolte vahel puudub kokkulepe suurema viivise määra

kohaldamise kohta kui seadusjärgne viivise määr, kusjuures ka arvetel ei ole märgitud

viivise määra, siis kohaldada tuleb VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise

määra ning hageja hagi Eeltamm OÜ vastu viivise nõudmiseks viivise määra 0,5 %

päevas alusel summas 4317,55 eurot ei ole võimalik rahuldada.

37. Hagejal, AS Saku AB, on õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 6 alusel,

sest kostjal oli tasumata eelpool märgitud arved, millega rikkus sellekohast kohustust.

AS Saku AB hagi viivise nõudmiseks kuulub rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud viivise määra alusel. Eeltamm OÜ-lt tuleb välja mõista viivis seisuga

07.10.2015 2404,35 eurot ning viivis alates 08.10.2015 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

38. AS Saku AB on maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks hagiavalduses

viivise nõude esitanud koos põhinõudega 16.07.2009. 21.04.2009 maksekäsu

kiirmenetluse avalduses on nõueteks põhinõue ja intressi nõue. AS Saku AB arved on

2008 detsembrikuust. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude

aegumistähtaeg on kolm aastat. Seega AS Saku AB viivise nõue ei saa olla aegunud.

Kohus ei ole nõus Eeltamm OÜ üldise ainult seaduse tekstile viitamise kaudu antud

seisukohaga ilma konkreetseid asjaolusid esile toomata, et AS Saku AB on kasutanud

oma menetlusõigusi pahauskselt alternatiivse viivisenõude esitamisel.

39. Eelpool toodut nõude aegumise asjaolude kohta märgitut arvestades ning TsÜS § 144,

olid Eeltamm OÜ nõuded hagi esitamise ajaks aegunud, vastuhagi rahuldamisele ei

kuulu. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 kohaselt Eeltamm OÜ kanda.

Apellatsioonkaebus

40. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, rahuldada vastuhagi ja

mõista hagejalt kostja kasuks välja põhivõlg summas 4859 eurot ning viivis arvestatuna

põhinõudelt alates 16.02.2009 kuni kohustuse kohase täitmiseni seadusjärgses

viivisemääras, jätta menetluskulud hageja kanda.

41. Maakohus on materiaalõigust ebaõigesti kohaldades asunud seisukohale, et asjas ei ole

kinnitust leidnud apellandi kahjunõude sissenõutavus enne nõude aegumist.

Aegumistähtaeg algab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 1 järgi nõude

sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega ei ole

võimalik, et kahjunõue aegub enne nõude sissenõutavaks muutumist. Nõue muutub

sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava

kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 3).

9(16)

Tsiviilasi nr: 2-09-17464

42. Riigikohus on 25.02.2009 lahendis nr 3-2-1-3-09 punktis 15 sedastanud, et seadusest ei

tulene otseselt, millal võib võlausaldaja nõuda lepingu rikkumisest tuleneva kahju

hüvitamist ning et kahju hüvitamise nõue muutub VÕS § 82 lg 3 ja lg 7 kolmanda lause

järgi sissenõutavaks kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumisel pärast

kohustuse tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.

43. Apellant on seisukohal, et apellandi kahjunõude aegumistähtaeg hakkas kulgema mitte

08.03.2008 (järgmine päev pärast tsisternile kahju tekkimist), vaid mõistliku aja

möödumisel pärast vastustajal kahju hüvitamise kohustuse tekkimist. Arvestades

kaasuse asjaolusid, muuhulgas seda, et tsisterni kahjustuste täpse ulatuse

kindlakstegemine oli ajamahukas protsess, tuleks vastustajal lepingu rikkumisest

tuleneva kohustuse täitmise mõistliku ajana käsitleda vähemalt 1-2 kuu pikkust

tähtaega alates kahju tekkimisest Riia sadamas. Järelikult hakkas apellandi kahjunõude

aegumistähtaeg kulgema mitte varem kui 08.04.2008.

44. Õiguskirjanduses on täiendavalt öeldud, et kulutuste hüvitamise nõue muutub

sissenõutavaks reeglina siis, kui kulutused on kantud või erandina ka siis, kui kulutuste

kandmine on kindel. Käesolevas asjas oli kulutuste kandmine kindel 05.02.2009 ehk

siis, kui koostati remonttööde arve nr 84. Pärnu Maakohus leidis oma otsuses, et

apellant ei ole esitanud tõendeid 05.02.2009 remondiarve nr 84 kättetoimetamise kohta

enne vastustaja 30.03.2009 kirja apellandile. Apellant on jätkuvalt seisukohal et

remonttööde arve nr 84 on vastustajale e-posti teel kätte toimetatud juba 05.02.2009.

Kogu pooltevaheline suhtlus toimus e-posti teel. Vastustaja ei ole remonttööde arve nr

84 kättesaamise kohta 05.02.2009 vastuväiteid esitanud. Kõnealuse arve tasumise

tähtaeg oli 15.02.2009. Seega, kui kohus peaks leidma, et apellandi nõue muutus

sissenõutavaks remonttööde arve nr 84 esitamisega, hakkas aegumistähtaeg kulgema

16.02.2009.

45. Kui kohus peaks leidma, et asjas ei ole tõendatud remonttööde arve kättetoimetamine

kostjale enne 30.03.2009 vastustaja kirja apellandile, on apellant alternatiivselt

seisukohal, et kahjunõude aegumistähtaeg hakkas kulgema 31.03.2009.

46. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et apellandi kahju hüvitamise nõue oli vastustaja

poolt 23.03.2009 tasaarvestusavalduse kättesaamise ja 01.04.2010 vastuhagi esitamise

hetkeks aegunud. Apellant on vastustajale esitanud kahju hüvitamise nõude avalduse

hiljemalt 06.01.2009, mistõttu nõude aegumine oli peatunud kuni vastuhagi

esitamiseni. Maakohus on oma otsuses ebaõigesti leidnud, et apellant on vastustajale

esitanud kahjunõude avalduse seoses tsisterni remondikulude hüvitamisega kätte

saanud alles 30.03.2009, mil vastustaja saatis apellandile vastuskirja.

47. Apellant nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, et apellandi ja vastustaja vahel on

sõlmitud ekspedeerimisleping VÕS § 854 lg 1 mõttes. KMSS § 48 lg 1 kohaselt on

lastivedude vedamisest tulenevate nõuete aegumistähtaeg üks aasta kauba üleandmisest

alates. Vedaja vastu suunatud nõude aegumistähtaeg peatub saatja või saaja poolt

kirjalikult taasesitatavas vormis avalduse tegemisest, millega ta esitab kahju hüvitamise

nõude, kuni ajani, mil vedaja lükkab nõude täitmise kirjalikult taasesitatavas vormis

tagasi (KMSS § 48 lg 4). TsÜS § 168 lg 2 kohaselt nõue ei aegu enne kahe kuu

möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei

aegu pikema aja jooksul.

48. 06.01.2009 saatis vastustaja apellandile e-kirja, milles palus edastada tsisterni

remondikalkulatsiooni, et selle alusel esitada omakorda nõue tsisterni lõhkunud

äriühingule. Eeltoodud e-kirjast selgub, et vastustaja on kahju tekkimise omaks võtnud.

Vastustaja jaatab nii kahju tekkimist, põhjusliku seose olemasolu kahju tekitanud

sündmuse ja kahju tekkimise vahel kui ka laevafirma süüd. E-kirja sisu põhjal on

võimalik tuvastada, et apellant on oma kahju hüvitamise nõudeavalduse vastustaja ja

10(16)

Tsiviilasi nr: 2-09-17464

laevafirma vastu esitanud kindlasti juba enne vastustaja 06.01.2009 e-kirja. Kirjast

selgub, et tulenevalt apellandi esitatud kahjuhüvitise taotlusest, oli juba juunis 2008

tehtud laevafirma poolt otsus kahju hüvitamise kohta. KMSS § 48 lg 4 järgi oli

apellandi kahjunõude aegumine seega kindlasti peatunud alates 06.01.2008, mil

vastustaja saatis apellandile eelpool analüüsitud e-kirja.

49. Kui ringkonnakohus peaks siiski leidma, et apellandi kahjunõude esitamine hiljemalt

01.06.2008 (ehk peagi pärast kahju tekkimist) ei ole asjaolusid arvestades piisavalt

põhjendatud, tuleb kahjunõude avalduse esitamise ajaks lugeda 06.01.2009 ehk

vastustaja eelpool nimetatud e-kirja saatmise kuupäev. Vastustaja ei ole peale

kahjunõude esitamist lükanud nõude täitmist kirjalikult taasesitatavas vormis tagasi,

mistõttu oli nõude aegumine peatunud kuni vastuhagi esitamiseni.

50. Seega, tulenevalt KMSS § 48 lõikest 4, oli apellandi kahjunõude aegumistähtaeg

hiljemalt alates 06.01.2009 kuni vastuhagi esitamise ajani peatunud. Järelikult ei olnud

apellandi kahju hüvitamise nõue 23.03.2009 tasaarvestusavalduse ja 01.04.2010

vastuhagi esitamise ajal aegunud. Maakohus on jätnud apellandi vastuhagi

põhjendamatult rahuldamata.

51. Apellandil on alternatiivne seisukoht, mille kohaselt apellandi nõude aegumistähtaeg

peatus pooltevaheliste läbirääkimiste pidamise ajaks hiljemalt 06.01.2009 ja seejärel

uuesti 07.05.2009 apellandi tasaarvestuse vastuväite esitamisega kohtumenetluses.

52. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et apellandi kahjunõue oli aegunud selleks ajaks, mil

apellant esitas kohtumenetluses tasaarvestuse vastuväite. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt

peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste

toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib

tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest

keeldub.

53. 06.01.2009 saatis vastustaja apellandile e-kirja, mille põhisisuks olid apellandi

kahjuhüvitise taotluse rahuldamise küsimused. Seega olid apellant ja vastustaja

hiljemalt 06.01.2009 asunud pidama läbirääkimisi kahju hüvitamise nõude sisu ja

ulatuse üle, mistõttu oli nõude aegumine sellest ajahetkest alates peatunud. Isegi, kui

kohus peaks asuma seisukohale, et pooltevahelised läbirääkimised lõppesid vastustaja

30.03.2009 kirja saatmisega apellandile, mistõttu lõppes ka nõude aegumise peatumine,

tuleb silmas pidada, et TsÜS § § 168 lg 2 mõtte kohaselt ei aegunud apellandi nõue

kindlasti enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest. Seega oleks

apellandi nõue kõige varem aegunud 31.05.2009.

54. TsÜS § 160 lg 2 p 5 sätestab, et nõude aegumine peatub nõudele tasaarvestuse

vastuväite

esitamisega

kohtumenetluses.

Asjaolude

kohaselt

esitas

apellant

kohtumenetluses tasaarvestuse vastuväite esmakordselt 07.05.2009. Samuti on apellant

tasaarvestuse vastuväite esitanud 07.08.2009 vastuses hagile. Kuna apellandi kahju

hüvitamise nõude aegumistähtaeg oli KMSS § 48 lg 4 või alternatiivselt TsÜS § 147 lg

1 alusel eelnevalt peatunud, ei olnud apellandi kahju hüvitamise nõue kohtumenetluses

tasaarvestuse vastuväite esitamise ajal aegunud. Tulenevalt TsÜS § 160 lg 2 punktist 5,

peatus nõude aegumine kohtumenetluses tasaarvestuse vastuväite esitamisega uuesti.

Nõude aegumine oli peatunud kuni 01.04.2010 vastuhagi esitamiseni. Järelikult ei

olnud vastuhagi esitamise ajal apellandi nõue aegunud ja maakohus on ebaõigesti

jätnud apellandi vastuhagi rahuldamata.

55. Maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnates tuvastanud, et apellant ei ole kinni pidanud

pooltevahelisest kokkuleppest remontida tsistern esmalt oma kuludega, misjärel

vastustaja pidi hüvitama tehtud kulutused temale esitatava arve ja tasutu alusel. Kohus

on 07.10.2015 kohtuotsuses tõendeid ebaõigesti hinnates tuvastanud, et tõendatud ei

ole apellandi ja vastustaja remondieelne kokkulepe, mille kohaselt apellant remondib

11(16)

Tsiviilasi nr: 2-09-17464

kahjustada saanud tsisterni esmalt oma kuludega, misjärel vastustaja hüvitab kahju

temale esitatava arve ja tasutu alusel. Samuti leidis maakohus, et apellandi poolt

05.02.2009 vastustajale esitatud remondiarvest nr 84 ei nähtu, missugune on olnud arve

alusdokument.

56. Vastustajale 05.02.2009 esitatud remonttööde arve nr 84 aluseks on tsisterni remondi

teostanud ettevõtte UAB „Egmila“ eelnevalt koostatud esialgne remondikalkulatsioon,

mistõttu on igati mõistetav, et 24.02.2009 esitas UAB „Egmila“ apellandile täiendavalt

arve nr 00510 summas 9204 eurot tsisterni suhtes teostatud tegelike remonttööde

kulude

eest.

Kostja

on

remondiarve

tasunud

08.12.2009

ja

24.12.2009

pangaülekannetega. Seega on apellant kinni pidanud pooltevahelisest kokkuleppest

remontida tsistern esmalt oma kuludega.

57. Apellant ei nõustu, et tema kahjunõue oli 23.03.2009 tasaarvestusavalduse tegemise

ajal aegunud. Kui kohus peaks siiski leidma, et apellandi nõue oli tasaarvestusavalduse

tegemise ajal aegunud, oli apellandil sellest olenemata õigus oma nõue tasaarvestada.

VÕS § 200 lg 2 kohaselt võib tasaarvestav pool oma nõude teise poole nõudega

tasaarvestada ka juhul, kui tasaarvestava poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet

tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist. Seega peab tasaarvestuse tegemiseks

aktiivnõue

ehk

apellandile

kuuluv

kahjunõue

olema

eelnevalt

muutunud

sissenõutavaks. Aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 sätestatud reegli kohaselt

nõude sissenõutavaks muutumisega. Seetõttu ei ole võimalik, et enne apellandi nõude

sissenõutavaks muutumist on apellandi nõue juba aegunud.

58. Apellandi kahjunõue muutus sissenõutavaks mõistliku aja möödumisel pärast

vastustajal kahju hüvitamise kohustuse tekkimist ehk mitte varem kui 08.04.2008 või

16.02.2009 ehk järgmisel päeval pärast remonttööde arve nr 84 tasumise tähtaega.

Mõlemal juhul ei olnud apellandi nõue 23.03.2009 tasaarvestusavalduse tegemise ajal

aegunud. Kui aga kohus peaks tuvastama, et apellandi kahjunõue muutus

sissenõutavaks alles 31.03.2009, tekkis apellandil tasaarvestamise õigus kõnealusel

kuupäeval.

Vastus apellatsioonkaebusele ja menetluse edasine käik

59. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata,

menetluskulud apellandi kanda. Vastustaja leidis, et apellatsioonkaebuselt on osaliselt

riigilõiv tasumata ning kaebus on ebaõigesti võetud ringkonnakohtu menetlusse. TsMS

§ 137 lg 2 kohaselt on tsiviilasja hinnaks kokku 14 647,90 eurot ning RLS lisa 1 järgi

tuli lõivu tasuda 600 eurot, samas on apellant tasunud 475 eurot.

60. Ringkonnakohus palus apellandil võtta seisukoht vastustaja eelnimetatud arvamuse

osas. 22.02.2016 maksekorraldusega nr 15 on apellant tasunud täiendava riigilõivu

summas 175 eurot (kokku seega 650 eurot).

Ringkonnakohtu seisukoht

61. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuses

esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsus on

lõppjärelduses õige, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata.

62. Kuigi kostja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud kogu maakohtu otsuse, ei ole kostja

apellatsioonkaebuses hageja hagis esitatud nõude suhtes vastuväiteid esitanud.

Maakohus tuvastas, et kostja poolt olid hagejale tasumata arved kogusummas 67 555

krooni, so 4 317,55 eurot ning märkis, et poolte vahel selle nõude osas vaidlus puudub.

Maakohus mõistis kostjalt arvete tasumata jätmisega välja ka viivise ning ka viiviste

suurust ja arvestust ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud. Apellatsioonkaebuse

12(16)

Tsiviilasi nr: 2-09-17464

kohaselt on maakohtu otsus ebaõige seetõttu, et vaidluse lahendamisel ei ole arvestatud

kostja tasaarvestust ning samuti on ebaõigesti jäetud kostja vastuhagi rahuldamata.

Kuna ringkonnakohus ei saa väljuda apellatsioonkaebuse piiridest, siis kontrollib

ringkonnkohus maakohtu otsust ulatuses, milles kaebus on esitatud.

63. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti kohaldanud vaidluse lahendamisel Eesti

õigust. Poolte poolt esiletoodud asjaoludest nähtuvalt on nende vahel sõlmitud leping

seotud välisriigiga ning seetõttu tuli maakohtul tuvastada lepingulisele suhtele

kohaldav õigus. Maakohus asus seisukohale, et kuivõrd lepingupoolte asu- ja

tegevuskoht on Eestis, siis saab rakendada lepingu kõige enam seotuse tõttu Eesti

õigust. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määruse nr 593/2008 artikkel 3 p 1 esimese

lause järgi lepingu suhtes kohaldatakse lepingupoolte valitud õigust, p 2 esimese lause

järgi pooled võivad igal ajal kokku leppida selles, et lepingu suhtes hakatakse

kohaldama muud õigust, kui selle suhtes kohaldati varem kas käesoleva artikli alusel

tehtud valiku või muude käesoleva määruse sätete alusel. Käesolevast asjast nähtuvalt

puudub poolte vahel vaidlus selles, et vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada Eesti

õigust.

64. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti asunud seisukohale, et poolte vahel

sõlmiti ekspedeerimisleping. VÕS § 854 lg 1 järgi ekspedeerimislepinguga kohustub

üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga

kohustub maksma ekspedeerijale tasu. Hageja seisukoht, et poolte vahel oli sõlmitud

maaklerileping, ei ole põhjendatud. Maakleri, kui käsunditäitja põhikohustuseks on

vahendada käsundiandjale lepingu sõlmimist kolmanda isiku kasuks või osutada

sellisele võimalusele. Maakleril käsundisaajana ei ole esindusõigust, ta ei sõlmi

käsundiandja nimel lepinguid, vaid aitab nende sõlmimisele kaasa, lepingu sõlmib

käsundiandja ise. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tsisterni transportimiseks tellis

kostja teenuse hagejalt, teenuse kohta on esitatud ka arve ja maksekorraldus (III kd, tlk

41, 42). Hageja tellis enda nimel teenuse omakorda Transocean Latvia SIA-lt, mida

tõendavad arve ja teenuse eest tasumine (III kd, tlk 91, 92) ning tegelikuks vedajaks

oli DFDS A/S ning viimase agent oli DFDS Tor Line A/S (I kd, tlk 166). Kuna hageja

sõlmis lepingu enda nimel, siis ei olnud poolte vahel sõlmitud maaklerilepingut.

65. VÕS § 861 lg 1 järgi peab ekspedeerija hüvitama veose, mille vedamist ta korraldab,

kaotsiminekust või kahjustumisest tekkinud kahju. Vastavalt kohaldatakse käesoleva

seaduse §-des 793 ja 794, § 795 lõigetes 1 ja 2 ning §-des 796-799 sätestatut. Kuna

VÕS § 861 lg 1 viitab veolepingu sätetele, kuid VÕS § 774 lg 3 järgi ei kohaldata

veolepingu sätteid veose vedamisele merel, siis tuleb vaidluse lahendamisel,

arvestades, et poolte vahel puudub vaidlus Eesti õiguse kohaldamises, juhinduda

kaubandusliku meresõidu seaduse sätetest.

66. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja tsistern sai 07.03.2008 Riia sadamas

laadimise käigus kahjustusi. Maakohus on õigesti esile toonud, et vaidluse

lahendamisel kohaldub KMSS (kaubandusliku meresõidu seadus) § 25, mille järgi

vedaja vastutab kauba kaotsimineku või kahjustamise eest, mis on toimunud kauba

vedamiseks

vastuvõtmisest

kuni

kauba

üleandmiseni.

Järgnevalt

kontrollib

ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles maakohus leidis, et kostja esitatud nõue

nii tasaarvestuse kui ka vastuhagi osas on aegunud.

67. Maakohus ei esitanud otsuses konkreetset seisukohta, millal kostja kahjunõue

sissenõutavaks muutus. Maakohus on otsuses asunud seisukohale, et saajale anti

kahjustatud tsistern üle 07.03.2008 ja seetõttu aegus kostja nõue 07.03.2009. Maakohus

leidis, et kohtus ei leidnud kinnitust nõude sissenõutavus enne nõude aegumist. TsMS

§ 147 lg 1 esimese lause järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks

muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, lg 2 järgi nõue muutub

13(16)

Tsiviilasi nr: 2-09-17464

sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava

kohustuse täitmist. Kuna aegumine algab nõude sissenõutavaks muutumisega, siis ei

saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et kostja nõue aegus enne selle sissenõutavaks

muutumist. Käesolevas asjas tuleb aegumise kohaldamise taotluse lahendamiseks

tuvastada kostja nõude sissenõutavaks muutumise aeg. KMSS § 48 lg 1 sätestab, et

käesolevas peatükis sätestatud vedamisest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on üks

aasta kauba üleandmisest alates, lg 4 järgi vedaja vastu suunatud nõude aegumistähtaeg

peatub saatja või saaja poolt kirjalikult taasesitatavas vormis avalduse tegemisest,

millega ta esitab kahju hüvitamise nõude, kuni ajani, mil vedaja lükkab nõude täitmise

kirjalikult taasesitatavas vormis tagasi. Sama kahju hüvitamise nõude esitamine uues

avalduses ei peata aegumist uuesti. Kuna KMSS § 48 lg 1 järgi algab vedamisest

tuleneva nõuete aegumistähtaeg kauba üleandmisest, siis on ajahetkega, mil kaup üle

anti, kindlaks määratud nii nõude sissenõutavaks muutumine kui ka aegumise

kulgemise algus, sest aegumine ei saa alata enne sissenõutavaks muutumist. Kuna

poolte vahel puudub vaidlus, et kaup anti saajale üle 07.03.2008, siis kahjunõue muutus

sissenõutavaks ja aegumine algas 08.03.2008. Seega ei nõustu ringkonnakohus

apellatsioonkaebuses esitatud käsitlusega, et kostja kahju hüvitamise nõude

aegumistähtaeg ei hakanud kulgema mitte 08.03.2008, vaid mõistliku aja möödumisel

pärast hagejal kahju hüvitamise kohustuse tekkimist.

68. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti leidnud, et kostja poolt 05.02.2009 arve

saatmine KMSS § 48 lg 4 järgi aegumist alates 05.02.2009 ei peatanud. Hageja võttis

õigeks, et 05.02.2009 arve sai ta kätte 30.03.2009. Seega enne 30.03.2009 ei saa KMSS

§ 48 lg 4 järgi nõude aegumist peatunuks lugeda. Apellatsioonkaebuse väide, et hageja

ei ole 05.02.2009 remonttööde arve nr 84 kättesaamise kohta 05.02.2009 vastuväiteid

esitanud, ei ole põhjendatud. Hageja on 19.06.2012 menetlusdokumendis (III kd, tlk

12) avaldanud, et 05.02.2009 kahjunõuet ei ole ta enne 07.03.2009, st enne nõude

aegumist kätte saanud. 30.03.2009 oleks kostja nõue olnud aegunud, kui nõude

aegumise peatumine (või katkemine) poleks toimunud mõnel teisel alusel.

69. Maakohus leidis, et 06.01.2009 hageja kirja kostjale (I kd, tlk 90) ei saa lugeda nõude

tunnustamiseks. TsÜS § 158 lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud

isiku poolt nõude tunnustamisega, lg 2 järgi nõude tunnustamine võib seisneda

õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise

andmises või muus teos. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja

06.01.2009 kirja nõude tunnustamiseks lugeda ei saa, kuna selles puudub konkreetne

kinnitus selle kohta, et hageja nõustub konkreetses summas kostjale kahju hüvitama.

Kostja on menetluses avaldanud alternatiivse seisukoha, et hageja 06.01.2009 kirjast

tulenevalt peatus tema nõude aegumine KMSS § 48 lg 4 järgi, sest kirjast võib

järeldada, et kostja on hagejale kahju hüvitamise nõude esitanud. KMSS § 48 lg 4

sätestab sisuliselt kahju hüvitamise nõude esitanud isikule soodsama erandi

läbirääkimiste tõendamiseks, sest TsÜS § 167 lg 1 mõttes ei peata aegumist

nõudekirjade saatmine, kui teine pool sellele läbirääkimiste pidamise tahtega ei vasta

(Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-178-10, p 28). Kuigi asjas ei ole tõendamist

leidnud kostja poolt hagejale enne 06.01.2009 kirjalikult taasesitatavas vormis nõude

esitamine, tuleb ringkonnakohtu arvates hageja 06.01.2009 kirjaga lugeda tõendatuks

läbirääkimiste pidamine poolte vahel, sest kuigi hageja kirja algusest võib aru saada, et

kahju hüvitamise ulatus sõltub hageja arvates äriühingust nimega Transocean, palub

hageja remondikalkulatsiooni, millest nähtub kostja kahju suurus, saata endale. Samuti

väljendab hageja kirjas, et loodab hüvitistaotluse rahuldada. TsÜS § 167 lg 1 järgi

nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste

toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib

14(16)

Tsiviilasi nr: 2-09-17464

tuleneda. Kuna läbirääkimisteks saab pidada poolte arvamuste vahetamist nõude või

selle aluseks olevate asjaolude üle, kui pooled on nõus üksteisega suhtlema ning

peavad kokkuleppelise lahenduse saavutamist võimalikuks, siis tulebki hageja kirjaga

lugeda tõendatuks poolte vahel läbirääkimiste pidamine alates 06.01.2009. Kostja

saatis vastavalt hageja nõudele 05.02.2009 arve nr 89 (I, kd tlk 85). 23.03.2009 saatis

kostja hagejale tasaarvestusavalduse (I kd, tlk 88). Hageja väidete kohaselt sai ta arve

ja

tasaarvestusavalduse

kätte

30.03.2009.

Kuna

kostja

saadetud

arve

ja

tasaarvestusavalduse hagejale varem kui 30.03.2009 kättetoimetamise kohta tõendid

puuduvad, tuleb lähtuda sellest, et hageja sai need kätte 30.03.2009. 30.03.2009 teatas

hageja kostjale (I kd, tlk 89), et kuigi põhimõttelised erimeelsused kahju tekkimise

fakti ja laevaliini poolse hüvitamiskohustuse olemasolu kohta puuduvad, hageja kostja

tasaarvestust ei tunnista. Tasaarvestusele vastuväite esitamist tuleb ringkonnakohtu

arvates lugeda hageja tahteks läbirääkimised lõpetada. Seetõttu hakkas 06.01.2009

peatunud aegumine uuesti kulgema alates ajast, kui kostja sai hageja 30.03.2009 kirja

kätte. Kuna alates 06.01.2009 oli kostja nõude aegumine peatunud ja tasaarvestuse

tegemise ajaks ei olnud poolte läbirääkimised veel lõppenud, siis ei olnud 23.03.2009

kostja kahju hüvitamise nõue aegunud. TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 5 kohaselt peatub

aegumine õigustatud isiku poolt nõude tasaarvestamisel kohtumenetluses nõudega,

mille täitmist hagiga taotletakse. Seega kohtuväliselt esitatud tasaarvestuse avaldus

nõude aegumist ei peatanud. Apellatsioonkaebuses tugines kostja sellele, et esitas

maksekäsu kiirmenetluses ja hiljem hagimenetluses tasaarvestuse vastuväite. Vaidluse

lahendamisel, kas tasaarvestus tõi kaasa vastastikuste nõuete lõppemise kattuvas

ulatuses ei oma siiski tähtsust asjaolu, kas kostja nõue oli tasaarvestuse tegemise ajaks

aegunud, sest tasaarvestav pool võib VÕS § 200 lg 2 järgi oma nõude teise poole

nõudega tasaarvestada ka juhul, kui tasaarvestava poole nõue on aegunud, kui õigus

nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist. Kuna kostja nõue muutus

sissenõutavaks 08.03.2008 ja samal ajal oli hagejal kostja vastu lepingust tulenev nõue,

siis oli kostjal õigus kohtumenetluses oma nõue hageja nõudega tasaarvestada

olenemata sellest, kas tasaarvestuse vastuväite esitamise ajal oli kostja nõue aegunud

või mitte.

70. Asjas on oluline tuvastada, kas vastuhagi esitamise ajaks oli kostja nõue aegunud.

Tasaarvestuse väite esitamine kohtumenetluses vastuhagis esitatud nõude aegumist ei

peatanud, sest tasaarvestuse väite esitamine peatab nõude aegumise selles ulatuses,

milles tasaarvestaval poolel on õigus oma nõuet teise poole nõudega tasaarvestada.

Vastuhagi nõude esitamisel on kostja arvestanud sellega, et sama kahju hüvitamise

nõudest on ta osaliselt juba hageja nõudega tasaarvestanud. Kuna kostja nõude

aegumine peatus 06.01.2009 ja aegumine algas uuesti 30.03.2009, siis arvestades ka

TsÜS § 168 lg-s 2 sätestatud tähtaega oli vastuhagi esitamise ajaks 01.04.2010

vastuhagis esitatud nõue aegunud. Kuna vastuhagis esitatud nõue on aegunud jättis

maakohus õigesti vastuhagi rahuldamata.

71. Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma

või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool)

VÕS § 197 lg 1 järgi oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval

poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

Kostja esitas hageja nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid hageja vaidles

tasaarvestusele vastu. Seega tuleb hinnata, kas hageja vastuväited välistavad

tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku.

72. Kostjal tuleb selleks, et kohus saaks lugeda kostja tasaarvestuse materiaalõiguslikud

eeldused täidetuks, tõendada hageja poolt lepinguliste kohustuste rikkumist, kahju

15(16)

Tsiviilasi nr: 2-09-17464

olemasolu ja suurust, samuti põhjuslikku seost hageja kohustuse rikkumise ja kahju

tekkimise vahel.

73. Kostja tsistern sai 07.03.2008 Riia sadamas laadimise käigus kahjustada ja hageja on

oma 30.03.2009 kirjaga vastuses tasaarvestuse avaldusele kinnitanud, et erimeelsused

kahju tekkimise fakti ja laevaliini poolse hüvitamiskohustuse osas puuduvad. Selle

kirjaga avaldas hageja seisukohta, et tema ei ole kahju hüvitamiseks kohustatud isik,

kuid kahju tekkimise fakti üle vaidlus puudus. Kahju tekkimist kostjale ja kostjal

nõudeõiguse olemasolu kahju hüvitamiseks on hageja tunnistanud oma 06.01.2009

kirjas. Seega on kostja väited kahju tekkimise kohta veo käigus tõendamist leidnud.

Käesoleva otsuse p- s 67 ja 68 tuvastas ringkonnakohus, et hageja on kostja kahju

hüvitamiseks kohustatud isik. Kahju suurust tõendas kostja peamiselt tsisterni

remontinud äriühingu tööde kalkulatsiooni ja arvega (I kd, tlk 86-87, tõlge II kd, tlk

194).

74. Hageja esitas menetluses vastuväite, et kostja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et

kostja väidetud suuruses kahju tekkis 07.03.2008 tsisterni laadimise käigus. Asjas on

tegeliku vedaja DFDS A/S agent teatanud, et väliselt ei olnud tuvastatav selliste

kahjustuste olemasolu tsisternil, mis põhjendaksid kostja poolt esitatud kahju nõuet (I

kd, tlk 116; tõlge II kd, tlk 204) ning seda on möönnud ka kostja (II kd, tlk 188, p

2.4.2). Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole tõendanud põhjuslikku seost hageja

kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki

pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuigi teatud juhtudel võib hea usu

põhimõttest tulenevalt tõendamiskoormis ringi pöörduda, siis käesolevas vaidluses

tõendamiskoormus ringi ei pöördunud. Kostja kui tsisterni omaniku ja tsisterni remondi

tellija kontrolli all olid tõendid laadimisega seoses tsisternile tekkinud kahjustuste

ulatusega. Hageja kui ekspedeerija objektiivne võimalus esitada tõendeid seisnes

tõendite väljanõudmise taotluse kaudu saadavate tõendite esitamises. Kuigi põhjusliku

seose tõendamine tekkinud kahju ja hageja kohustuse rikkumise vahel oli menetluses

kostjal, esitas hageja menetluses korduvalt taotlusi, et saada kõik tsisterni remondiga

seotud dokumentatsioon. Oluline oli sealjuures fotode saamine kahjustatud tsisternist,

et selgitada võimalik kahju suurus 07.03.2008 toimunud sündmuse tagajärjel. Kostja on

oma seisukohas esile toonud, et esitas remondifirmale fotod tsisterni esiosa

kahjustustest ja palus selle järgi teha esialgse kalkulatsiooni remondi kulude kohta (II

kd, tlk 188). Kostja ei ole hoolimata hageja taotlusest fotosid kahjustatud tsisterni kohta

esitanud, kuigi need olid kostja väidete kohaselt tal olemas (II kd, tlk 188; IV kd, tlk

124) ja neid ei esitanud ka tsisterni remonti teostanud ettevõte kohtu poolt dokumentide

väljanõudmise raames. Seega puuduvad asjas tõendid, mille põhjal oleks saanud

tuvastada, et kostja poolt tsisterni remontimise eest makstud summa on seotud

07.03.2008 toimunud tsisterni kahjustamisega. Ainuüksi kostja väidetest tsisterni

remontimise käigu kohta (II kd, tlk 188) ja remondi eest tasutud summa põhjusliku

seose tõendamiseks kostjale tekkinud kahju ja hageja kohustuse rikkumise vahel ei

piisa.

75. Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude

rahuldamiseks ning kohtul ei ole kohustust selgitada seda, kas poole esitatud tõenditest

piisab nõude rahuldamiseks (Riigikohtu lahend tsiviilasjas n 3-2-1-41-15 p 19).

Käesolevas asjas ei tõendanud kostja põhjuslikku seost hageja kohustuse rikkumise ja

kostjale tekkinud kahju vahel. Seega välistavad hageja väited tasaarvestuseks kasutatud

nõude maksmapaneku ning seetõttu on maakohtu lõppjäreldus kostja tasaarvestuse

vastuväite põhjendamatuse tõttu õige. Eeltoodu alusel tuleb apellatsioonkaebus jätta

rahuldamata.

16(16)

Tsiviilasi nr: 2-09-17464

Menetluskulude jaotus

76. Juhindudes TsMs § 171 lg- st 1 tuleb hageja menetluskulud ringkonnakohtus jätta

kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.

77. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud peale lõpplahendi jõustumist

summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Tiit Kollom

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik