2-15-14554/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.03.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-14554

Tsiviilasi

V.I hagiavaldus B.O vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.12.2015 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

1755 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

B.O apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): V.I (isikukood

XXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja S.N (isikukood XXX

, elukoht XXX, e-post: XXX)

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): B.O (isikukood

XXX, elukoht XXX, e-post: XXX), lepinguline esindaja

1(8)

Tsiviilasi nr: 2-15-14554

Erika Scholler (e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 08.12.2015 otsus osas, millega B.O-lt mõisteti V.I

kasuks välja elatis tagasiulatuvalt perioodi 30.09.2014-29.09.2015 eest 2 011,19

eurot ületavas osas ja menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jätta Harju

Maakohtu 08.12.2015 otsus muutmata.

2. B.O apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1.Hagi rahuldada osaliselt.

3.2. Välja mõista B.O-lt V.I kasuks alates 30.09.2015 elatis summas 195 eurot

kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärast, kuni V.I täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.

3.3 Välja mõista B.O-lt hageja V.I kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi

30.09.2014-29.09.2015 eest summas 2 011,19 eurot.

3.4. Jätta V.I menetluskulud maakohtus 95 % ulatuses B.O kanda ja B.O

menetluskulud tema enda kanda. Maakohtu menetluskulusid rahaliselt kindlaks

ei määrata, sest pooltel menetluskulud maakohtus puuduvad.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus B.O kanda.

5. Võtta asja materjalide juurde V.I poolt esitatud tõend S.N 2016.a konto

väljavõtte kohta ja B.O poolt esitatud tõend V.I-le 02.06.2015 elatise summas 275

euro tasumise kohta.

6. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 30.09.2015 esitas V.I (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse B.O (kostja) vastu

elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt alates 30.09.2014 kuni 31.12.2014 177,50 euro

ulatuses kuus, alates 01.01.2015 195 euro ulatuses kuus ning edaspidi kuni hageja

täisealiseks saamiseni, so 04.12.2021 pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära ulatuses, menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavaldusest nähtuvalt elab hageja koos oma emaga ja viimase 1,5 aasta jooksul ei

ole kostja oma ülalpidamiskohustust hageja suhtes täitnud. Hageja vanemad on

lahutatud, neil on hageja suhtes ühine hooldusõigus ning kokkuleppel om hageja

elukoht alates 14.02.2012 ema elukoht. Hageja emal kulub hageja ülalpidamiseks kuus

2(8)

Tsiviilasi nr: 2-15-14554

415 eurot, keskmine töötasu moodustab 552,37 eurot. Hageja ülalpidamisel aitab ka

hageja vanaema.

Kostja vastuväited

3. Kostja on oma vastuses hagiavaldusele välja toonud, et ei tööta ja maksab lapsele

elatist võimaluste piires.

Esimese astme kohtu otsus

4. Harju Maakohus rahuldas 08.12.2015 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks

alates 30.09.2015 välja elatise summas 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni hageja täisealiseks

saamiseni ning elatise tagasiulatuvalt perioodi 30.09.2014 – 29.09.2015 eest summas

2286,9 eurot; menetluskulud jättis kohus kostja kanda.

5. Maakohus menetles hagi TsMS § 405 lg 1 kohaselt lihtsustatud.

6. Maakohtu otsusest tulenevalt, Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on

ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja

alanejad sugulased ning PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud

isikuks alaealine laps.

7. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hageja isa, kes elab hagejast lahus. Hageja

elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa

ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama.

8. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist saama õigustatud alaealine

laps. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodiliste maksmisega (PKS § 100 lg 1).

Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel

eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (PKS §

100 lg 2). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). PKS § 101 lg 1

järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäär.

9. 28.11.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 166, so „Töötasu alammäära

kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2015 kehtestatud kuutasu alammääraks

täistööajaga töötamise korral 390 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on

pool kuupalga alammäärast ja 2015 moodustab see summa 195 eurot.

10. Riigikohtu praktika kohaselt on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema

tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise

kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb

tõendada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-15, p 14; lahend nr 3-2-1-78-13, p 15; lahend

nr 3-2-1-120-14, p 14). Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja nõue elatise saamiseks

on esitatud seaduses sätestatud elatise miinimummääras, ei pea hageja oma vajaduste

rahuldamise kulusid tõendama.

11. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ning esitatud tõendeid, on jõudnud seisukohale, et

käesolevalt ei ole põhjendatud hagejale elatise väljamõistmine alla seaduses sätestatud

miinimummäära. Kostja on vastuses hagile toonud välja, et ei tööta. Kostja ei ole

kohtule esitanud tõendit selle kohta, et kostja on töövõimetu. Sellest tulenevalt on

kohus seisukohal, et kostja on töövõimeline isik, kellel on kohustus korraldada oma elu

selliselt, mis võimaldaks tal täita miinimummääras ülalpidamiskohustust oma alaealise

lapse osas. Samuti ei nähtu rahvastikuregistri andmebaasist, et kostjal oleks teisi lapsi

peale hageja. Seega on kohus jõudnud seisukohale, et käesolevalt ei esine neid

mõjuvaid põhjuseid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud

miinimummäära.

3(8)

Tsiviilasi nr: 2-15-14554

12. Lähtudes eeltoodust tuleb B.O´lt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas 195

eurot (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) hageja kasuks tema

ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 30.09.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

13. Hageja palub kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 30.09.2014.

14. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest

enne elatishagi kohtule esitamist.

15. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär oli 2014.aastal 355 eurot, seega oli

igakuine miinimumelatise summa 177,5 eurot. Kohus peab põhjendatuks kostjalt välja

mõista elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 30.09.2014 kuni kohtule hagiavalduse

esitamisele eelnenud päevani 29.09.2015 eest summas 2286,9 eurot (arvutuskäik:

ajavahemik 30.09.2014 kuni 30.09.2014 177,5/30x1=5,9 eurot; ajavahemik 01.10.2014

kuni 31.12.2014 177,5x3=532,5 eurot; ajavahemik 01.01.2015 kuni 31.08.2015

195x8=1560 eurot; ajavahemik 01.09.2015 kuni 29.09.2015 195/30x29=188,5 eurot)

hageja kasuks.

16. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Apellatsioonkaebus

17. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes selle täies ulatuses

tühistada ning saata asi maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks, menetluskulud jätta

vastustaja kanda.

18. Apellant leiab, et maakohus on rikkunud TsMS § 403 lg-t 1. Apellant ei ole esitanud

vastuses hagile kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid, kuna arvas, et kohus

määrab kohtuistungi, kus apellandi õigusi kaitseb õigusteadmistega isik. Apellant esitas

vastuse hagiavaldusele ise, kuna ei soovinud, et asjas oleks tehtud tagaseljaotsus, samas

aga tal ei olnud piisavalt aega endale esindaja leidmiseks, seetõttu vastus

hagiavaldusele ei kajastanud reaalset olukorda.

19. Apellant ei ole selgelt väljendanud nõusolekut, et ta soovib asja arutamist kirjalikus

menetluses. Juhul kui kohus luges apellandi vastusest välja, et viimane ei soovi asja

arutamist kohtuistungil või kohus on kasutanud talle TsMS §-s 405 lg-s 1 p-s 7 antud

võimalust loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist, siis oleks ta pidanud

sellest pooli teavitama ning andma pooltele tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada

avaldusi ja dokumente. Kohus ei ole pooli tähtajast teavitanud, millega on rikkunud

TsMS §-t 403 p 1.

20. Kohus on rikkunud TsMS § 405 lg-t 2. Kohus teatas kohtuotsuses, et hagiavaldus oli

menetletud lihtmenetluses. Kohus ei ole apellanti teavitanud tema õigusest olla ära

kuulatud, millega rikkus TsMS § 405 lg-t 2. Juhul kui kohus teavitanuks apellanti

õigusest olla ära kuulatud, siis apellant oleks seda õigust kasutanud, kuna vastustaja

esitas hagivalduses ebatõeseid faktiväiteid, nt viis vastustaja esindaja kohut eksimusse

sellega, et apellant ei ole vastustajale elatist maksnud 1,5 aastat. Tegelikkuses on

apellant elanud vastustajaga koos kuni mai kuuni 2015 ehk kuni apellant ja vastustaja

abielu oli lahutatud.

21. Riigikohus leidis oma otsuse nr 3-2-1-136-13 punktis 11, et kui vanem elab lapsega

koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale

lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga

kalendrikuu eest ette elatist makstes.

22. Apellant on arvamusel, et ta ei pea maksma elatist tagasiulatuvalt perioodil 30.09.2014-

11.05.2015, kuna sel ajal elas apellant vastustajaga koos ning rahuldas lapse vajadused

vahetult. Apellant ostis vastustajale süüa, maksis kinni eluasemekulud ning on igapidi

hoolitsenud vastustaja heaolu eest.

4(8)

Tsiviilasi nr: 2-15-14554

23. Kohus on rikkunud uurimispõhimõtet, kuna välja selgitanud, kas vastustaja poolt

esitatud väited vastavad tõele või mitte. Lihtmenetluses on kohtule antud pädevus

tõendite omal algatusel kogumiseks (TsMS § 405 lg 1 p 8). Kohus pole seda õigus

kasutanud, mis tõi kaasa vale kohtuotsuse.

24. Ajal, mil apellant ei elanud vastustajaga koos, maksis ta 02.06.2015 vastustaja

esindajale elatisraha summas 275 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab apellant, et

menetlusnormide rikkumise tõttu on kohus jõudnud valedele järeldustele, mis tõi kaasa

vale kohtuotsuse. Kohus ei pidanud rahuldama elatise väljamõistmise nõuet

tagasiulatuvalt perioodi 30.09.2014-11.05.2015 eest ning ülejäänud perioodi eest peab

võlgnevuse summa olema väiksem 275 euro võrra.

25. Apellant lisab, et juhul kui talle oleks antud tähtaeg asjas tähtsust omavate avalduste ja

tõendite esitamiseks ning juhul kui kohus teatanuks apellandile tema õigusest olla

kohtu poolt ära kuulatud, siis esitanuks ta avalduse igakuise elatisraha summa

vähendamiseks, kuna 20.12.2012 Harju Maakohtu määrusega kuulutati välja apellandi

pankrot. Alates aastast 2012 on apellant maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole

ajutine, mistõttu ei saa ta ülalpidamiskohustust regulaarselt ning täies ulatuses täita.

Apellant on seisukohal, et tema pankrot on mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks

alla seaduses sätestatud alammäära.

Vastus apellatsioonkaebusele

26. Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta

selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

27. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu

08.12.2015 otsus tuleb tühistada osas, millega B.O-lt mõisteti V.I kasuks elatis

tagasiulatuvalt perioodi 30.09.2014-29.09.2015 eest 2 011,19 eurot ületavas osas ja

menetluskulude jaotuse osas. Muus osas tuleb jätta Harju Maakohtu 08.12.2015 otsus

muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

28. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt

maakohus rikkus TsMS § 403 lg-tes 1 ja 2 sätestatut, ei ole põhjendatud. TsMS § 405

lg 1 järgi kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 405 eesmärk on väiksema hagihinnaga asjades

menetluse lihtsustamise ja kiirendamise kaudu tõhusama õigusemõistmise tagamine.

TsMS § 405 lg 1 p 7 järgi võib muuhulgas sellise hagi menetlemisel loobuda kirjalikust

eelmenetlusest või kohtuistungist. Seega ei pea kohus lihtmenetluse asja lahendades

määrama kohtuistungit. Asja lihtmenetluses läbivaatamise kohta ei ole TsMS § 405 lg

3 esimese lause kohaselt vajalik teha eraldi määrust. Samuti ei pea kohus pooltele

eraldi teatama, et asja menetletakse lihtmenetluse korras. Küll peab kohus juhtima

poolte tähelepanu lihtmenetluse erisustele, kui ta kavatseb üldistest menetlusreeglitest

erisusi teha, st pooled peavad aru saama, mis osas kohus lihtmenetluse tõttu üldistest

menetlusreeglitest kõrvale kaldub. Kohus peab tagama poolte oluliste menetlusõiguste

järgimise ja nende ärakuulamise (TsMS § 405 lg-d 2 ja 3). Käesolevas asjas on

maakohus teinud 05.10.2015 määruse, milles teatas, et menetleb hagi lihtsustatud

korras. Samuti on kohus selgitanud (määruse lk 1 pöördel), et vastavalt TsMS § 405 lg-

le 2 on menetlusosalisel õigus olla hagi lihtsustatud menetlemise korral kohtu poolt ära

kuulatud. Seega on kostja väited, et teda õigusest olla ära kuulatud ei teavitatud,

5(8)

Tsiviilasi nr: 2-15-14554

mistõttu ta ei saanud esitada seisukohti, et elas koos hagejaga kuni maini 2015,

põhjendamatud.

29. Kostja väidete kohaselt esitas ta hagiavaldusele vastuse, kuna ei soovinud, et asjas

tehakse tagaseljaotsus. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei olnud tal piisavat aega esindaja

leidmiseks ja seetõttu ei kajastu vastus hagiavaldusel reaalset olukorda. Kostja

28.10.2015 vastusest hagiavaldusele nähtub, et ta ei saa elatist maksta, kuna ta ei tööta.

25.11.2015 määras kohus, et lõplike seisukohtade ja avalduste esitamise tähtajaks on

01.12.2015 ning teise poole menetluskuludele seisukohtade esitamise tähtaja

04.12.2015. Seega oli kostjal peale vastuse esitamist rohkem kui kuu aega esindaja

leidmiseks ja vastuse täpsustamiseks ning tõendite esitamiseks. Rahvastikuregistri

väljavõtte kohaselt on kostja elukoha aadressiks Tallinn, XXX, sideaadressiks on

märgitud XXX. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kostja aadressiks XXX. Korduvad

katsed postitöötaja vahendusel menetlusdokumente XXX, Tallinn üle anda

ebaõnnestusid (tlk 17 ja 22). Seetõttu oli 25.11.2015 kirja kostjale kättetoimetamine

TsMS § 3141 lg 1 järgi põhjendatud ning kostja väited, et tema ei teadnud kohtu

määratud lõplike seisukohtade esitamise tähtaega, on põhjendamatud.

30. PKS § 99 lg-te 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades

õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja

kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema

kasvatamise kulutusi. Nimetatud sätete eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste

vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. PKS § 101 lg

1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei saa olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Erandina võib kohus PKS § 102 lg 2 teise

ja kolmanda lause järgi mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses

sätestatud miinimummäära, sh vanema töövõimetuse korral või olukorras, kus vanemal

on teine laps, kes miinimummääras elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks, kui elatist nõudev laps. Seega peab vanem hoolimata oma halvast

varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud

miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud

põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast

väiksema elatise. Maakohus on rahvastikuregistri andmete alusel tuvastanud, et kostjal

teisi lapsi peale hageja ei ole. Kostja ei ole väitnud, et töövõimetuse tõttu ei ole ta

võimeline töötama. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus

teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle

tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Seega tuleb kostjal

tasuda hageja ülalpidamiseks elatise miinimumsumma. Käesolevas asjas on hageja

esitanud maakohtus peale kostja väidet, et kostja ei saa elatist tasuda kuna ta ei tööta,

tõendid selle kohta, et kostja on registreeritud töötamise registris X OÜ alates

01.08.2015 ja C OÜ-s alates 21.10.2015. Ei maakohtus ega ka ringkonnakohtus pole

kostja nendes tõendites sisalduvat vaidlustanud. Seega on kostja 28.10.2015 vastuses

sisalduvad väited, et ta ei saa elatist maksta, kuna ei tööta, nimetatud tõenditega ümber

lükatud.

31. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust

osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt

tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama

õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse

sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist.

Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem

6(8)

Tsiviilasi nr: 2-15-14554

lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi

proportsioonile. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on 20.12.2012 kell 14.00 välja

kuulutatud kostja pankrot, kuid 07.10.2014 on pankrotimenetlus lõpetatud ja algatatud

on kostja kohustustest vabastamise menetlus. Kohtuinfosüsteemi kohaselt on hageja

seadusliku esindaja S.N pankrot välja kuulutatud 19.11.2012. 26.08.2013

pankrotimenetlus on raugemise tõttu lõpetatud pärast pankroti väljakuulutamist ja

võlgadest vabastamise menetlus on algatatud. Kuna mõlema vanema suhtes on

algatatud võlgadest vabastamise menetlus, siis vanemate varalisi võimalusi hinnates ei

ole vanemate võrdsuse põhimõttest kõrvale kaldumine lapsele elatise maksmisel

võimalik.

32. TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab kumbki pool tõendama kohtumenetluses neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kostja väidete kohaselt ei ole tagasiulatuvalt hagi esitamisest elatise nõudmine

põhjendatud, kuna 2015 maikuuni elas ta koos hagejaga ja kandis tema kulusid. Kostja

ei ole oma väiteid tõendanud. Hagejate vanemate abielu lahutamine 2015 maikuus seda

asjaolu veenvalt ei tõenda.

33. Käesolevas asjas on kostja esitanud apellatsioonkaebuses väite, et ta on 2015.a tasunud

hageja ülalpidamiseks 275 eurot. Hageja esitas oma väite tõendamiseks

kontoväljavõtte, millest nähtub hagejale elatise tasumine 02.06.2015. Vastuses

apellatsioonkaebusele võttis hageja selle väite omaks. Seega tuleb asja lahendamisel

elatise tasumisega summas 275 eurot arvestada, kuigi kostja esitas selle väite ja tõendi

alles apellatsioonimenetluses. Kuna maakohus mõistis perioodi 30.09.2014-29.09.2015

eest hagejale kostjalt välja elatise summas 2 286, 9 eurot, tuleb nimetatud summat 275

euro võrra vähendada.

34. Maakohus jaotas poolte menetluskulud, jättes kõik menetluskulud kostja kanda.

Seetõttu, et kostja tasus hagejale 2015 elatist 275 eurot, kuid hageja hagi esitamisel,

seda asjaolu esile ei toonud, tuleb hagi rahuldada osaliselt. Vastavalt tuleb muuta ka

menetluskulude jaotust. Hageja menetluskulud maakohtus tuleb 95% ulatuses jätta

kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Kuna pooled maakohtu

menetluses menetluskulude nimekirju ei esitanud ja menetluskulude kandmine ei nähtu

ka muudest toimikusse lisatud dokumentidest, tuleb menetluskulud jätta rahaliselt

kindlaks määramata.

35. Hageja ja kostja esitasid apellatsioonimenetluse tõendeid. Ringkonnakohus leiab, et

hageja esitatud tõend S.N kontoväljavõtte kohta, millest nähtub kostja poolt elatise

tasumine 2016.a ja kostja esitatud tõend hagejale 275 euro elatise tasumise kohta

02.06.2015 on põhjendatud ja tuleb võtta asja materjalide juurde.

Menetluskulude jaotus

36. TsMS § 171 lg 2 kohaselt kohus võib jätta apellatsioonkaebuse menetluskulud

täielikult või osaliselt selle apellandi kanda, kelle kasuks otsus tehakse, kui viimane

võidab uue esitatud asjaolu põhjal, millele ta oleks võinud tugineda juba maakohtus.

Käesoleval juhul on apellatsioonkaebus põhjendatud vaid osas, et tagasiulatuv elatis on

mõistetud kostjalt hageja kasuks välja 275 eurot suuremas ulatuses. Selle väite ja

tõendi selle väite kohta esitas kostja alles apellatsioonimenetluses. Seega tuleb

menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda. Kuna maakohus

menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, siis toimub menetluskulude rahaline

kindlaksmääramine TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras.

7(8)

Tsiviilasi nr: 2-15-14554

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Tiit Kollom

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik

8(8)

Tsiviilasi nr: 2-15-14554