3-16-408/10 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-16-408

Määruse kuupäev

28. märts 2016

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

i kaebus Viru Vangla 16. veebruari 2016. a vastusega nr 6-

10/4741-2 ja 9. märtsi 2016. a vastusega nr 6-16/35-2 tekitatud kahju

hüvitamiseks ning kaebaja õiguste rikkumise keelamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja −

Vastustaja − Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada i kaebus.

Edasikaebamise

kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

arvates.

Muud selgitused

Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Viru Vangla kinnipeetav esitas 22. veebruaril 2016 Tartu Halduskohtule

kaebuse Viru Vangla õigusvastase, ebaseadusliku ja põhjendamata tegevuse peale. Kaebaja

selgitas, et ta kirjutas 14. veebruaril 2016 meditsiiniosakonnale venekeelse avalduse, et

meditsiiniõde tuleks tema juurde tema halva terviseseisundi tõttu. Viru Vangla keeldus 16.

veebruari 2016. a vastusega nr 6-10/4741-2 kaebaja venekeelse pöördumise läbivaatamisest.

Kaebaja esitas seepeale 19. veebruaril 2016 Viru Vanglale venekeelse vaide ja kahju

hüvitamise taotluse, mida vangla rahvusliku vihkamise tõttu läbi ei vaata. Kaebaja leidis, et

mõlemad Viru Vangla vastused on tühised, ebaseaduslikud, õigusvastased ja põhjendamata,

need rikuvad tema õigusi ja vabadusi ning tekitavad talle kahju. Kaebaja nõudis, et kohus

tuvastaks vangla tegevuse õigusvastasuse, mõistaks vanglalt välja kahjuhüvitise summas

10 000 eurot ning kohustaks vanglat mitte rikkuma kaebaja õigusi ja vabadusi.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 teise lause kohaselt tuleb kohtul

tõlgendada menetlusosaliste avaldusi ja lähtuda nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

Kohtu arvates nähtub kaebusest, et vangla tegevuseks, mille õigusvastasuse kindlakstegemist ja

millega tekitatud kahju hüvitamist kaebaja nõuab, on 16. veebruari 2016. a vastuse nr

6-10/4741-2 ja kaebaja 19. veebruari 2016. a vaidele ja kahjunõudele esitatud vastuse

väljaandmine. Kohtu hinnangul ei ilmne kaebusest vangla tegevuse õigusvastasuse

kindlakstegemiseks muud eesmärki kui see, et saavutada õigusvastaseks tunnistatud tegevusega

tekitatud kahju hüvitamine. Kuna kaebaja lõppeesmärgiks on talle tekitatud kahju hüvitamine

3-16-408

ning kahjunõude lahendamine eeldab ka kahju tekitanud tegevuse õiguspärasuse hindamist,

puudub vajadus eraldiseisva tuvastamisnõude esitamiseks. Seetõttu loeb kohus

tuvastamisnõude hõlmatuks hüvitamisnõudega.

Lisaks eeltoodule nõudis kaebaja, et kohus kohustaks Viru Vanglat mitte rikkuma tema õigusi

ja vabadusi. Teisisõnu soovib kaebaja, et kohus keelaks vanglal kaebaja õiguste ja vabaduste

rikkumise. Seetõttu mõistab kohus seda keelamisnõudena.

3. Esmalt käsitleb kohus kaebuse seda osa, milles kaebaja vaidlustas Viru Vangla

16. veebruari 2016. a vastuse nr 6-10/4741-2.

Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja 14. veebruaril 2016 koostanud venekeelse taotluse (tl

10 pöördel), mis on Viru Vanglas registreeritud 16. veebruaril 2016 numbriga 6-10/4741-1 ja

millele on Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja teinud 16. veebruaril 2016 käsikirjalise

märkuse „võõrkeelne pöördumine“. Kaebaja sõnul palus ta taotluses, et meditsiiniõde tuleks

tema juurde tema halva terviseseisundi tõttu. Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja tagastas

16. veebruari 2016. a vastusega nr 6-10/4741-2 (tl 10) kaebaja pöördumise. Vastuses selgitati,

et kaebaja pöördumine on puudustega ja seda ei saa menetleda. Puuduseks pidas

meditsiiniosakonna juhataja seda, et pöördumine oli esitatud võõrkeeles. Vastuses osutati, et

haldusmenetluse läbiviimise keeleks on vastavalt haldusmenetluse seaduse § 20 lg-le 1 eesti

keel ning Viru Vangla kui riigiasutuse asjaajamiskeeleks on vastavalt keeleseaduse § 10 lg-le 1

eesti keel. Meditsiiniosakonna juhataja märkis, et kui kaebaja soovib oma pöördumisele

vastust, tuleb tal esitada pöördumise tõlge eesti keelde.

Eeltoodust nähtub, et kaebaja esitas Viru Vangla meditsiiniosakonnale kirjaliku taotluse

meditsiiniõega kohtumiseks eesmärgiga saada abi oma halva terviseseisundiga seonduvalt.

Seega avaldas kaebaja soovi, et talle osutataks tervishoiuteenust. Viru Vangla 16. veebruari

2016. a vastuses nr 6-10/4741-2 ei ole puudutatud kaebajale tervishoiuteenuse osutamise

küsimust, vaid on keeldutud kaebaja pöördumise sisulisest analüüsist põhjusel, et see oli

venekeelne. Kohus on seisukohal, et tegemist on vaidlusega tervishoiuteenuse osutamise üle.

Kui kinnipeetav pöördub vangla meditsiinipersonali poole sooviga tervishoiuteenuse

osutamiseks, tekib kinnipeetava ja vangla vahel eraõiguslik lepinguline suhe (vt nt Riigikohtu

erikogu 7. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-3-4-1-11 koos sealsete viidetega teistele

kohtulahenditele). Eraõigusliku lepingulise suhte tekkimist ei lükka praegusel juhul ümber

asjaolu, et meditsiiniosakonna juhataja on oma vastuses viidanud haldusmenetlusele ja Viru

Vangla kui riigiasutuse asjaajamise korrale. Eraõiguslikest suhetest võrsunud vaidlused

vaadatakse läbi maakohtus toimuvas tsiviilkohtumenetluses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 1, § 9 lg 1 ja § 11 lg 1). Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või

osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine (Riigikohtu

halduskolleegiumi 15. detsembri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-53-10, p 9).

Kuna tegemist ei ole avalik-õiguslikust suhtest tekkinud vaidlusega, ei ole selle lahendamine

halduskohtu pädevuses (HKMS § 4 lg 1). HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et halduskohus

tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu

pädevuses. Selle sätte alusel tagastab kohus kaebuse osas, milles kaebaja vaidlustas Viru

Vangla 16. veebruari 2016. a vastuse nr 6-10/4741-2.

4. Järgmisena käsitleb kohus kaebuse seda osa, milles kaebaja vaidlustas tema 19. veebruaril

2016 esitatud vaide ja kahju hüvitamise taotluse kohta koostatud Viru Vangla vastuse.

4.1.

Kaebaja esitas 19. veebruaril 2016 Viru Vanglale eestikeelse vaide blanketi, mis oli

täidetud vene keeles (tl 12 pöördel). Kaebaja pöördumine registreeriti numbriga 6-16/35-1.

3-16-408

Viru Vangla tagastas pöördumise 9. märtsi 2016. a vastusega nr 6-16/35-2 (tl 11). Kaebaja

nõuab selle vastusega tekitatud kahju hüvitamist.

Kaebaja esitas kaebuse kohtule 22. veebruaril 2016 ehk enne vangla 9. märtsi 2016. a vastuse

koostamist. See tähendab, et kaebuse esitamise aja seisuga ei olnud vangla väidetavalt kaebaja

õigusi rikkuvat ja kahju tekitanud vastust koostanud. Kaebeõigust hinnatakse kaebuse

esitamise aja seisuga (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. novembri 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-

65-11, p 15 ja 4. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-96-13, p 15). Kuna kaebuse esitamise

hetkel ei olnud kaebajal alust väita, et tema 19. veebruari 2016. a pöördumise kohta koostatav

vastus rikub tema õigusi, puudus kaebajal ilmselgelt kaebeõigus. Kaebeõiguse ilmselge

puudumise korral võib kohus kaebuse tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1).

Kui arvestada seda, et kohtumenetluse ajal on vangla kaebaja 19. veebruari 2016. a

pöördumisele esitanud vastuse, ning jaatada menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt kaebaja

kaebeõigust, kuuluks kaebus hüvitamisnõude osas ikkagi tagastamisele. Vangistusseaduse

(VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks

halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise

taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi

vaatamata jätnud. Kohus palus Viru Vanglal teatada, kas kaebaja on vanglale esitanud taotluse

kaebaja 19. veebruari 2016. a pöördumisele esitatud vastusega tekitatud kahju hüvitamiseks.

Vangla teatas 10. märtsi 2016. a vastuses, et kaebaja ei ole sellist kahjunõuet esitanud. Isegi kui

kaebaja esitas kahjunõude vanglale pärast 10. märtsi 2016, tuleb arvestada sellega, et vanglal

on kahjunõudele vastamiseks aega kaks kuud (riigivastutuse seaduse § 18 lg 1). Seega ei ole

kaebaja läbinud VangS § 11 lg 8 järgi kohustuslikku kohtueelset menetlust, mistõttu kuulub

tema kaebus hüvitamisnõude osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele.

Kohus selgitab kaebajale, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse.

.2.

Viru Vangla tõlgendas kaebaja 19. veebruari 2016. a venekeelset pöördumist kahju

hüvitamise taotlusena ja tagastas selle 9. märtsi 2016. a vastusega, sest kaebajal oli piisavalt

raha kahjunõude tõlkimise eest tasumiseks, kuid kaebaja keeldus sellest. Kohus saab kaebusest

aru nii, et kaebaja soovib, et kohus keelaks Viru Vanglal edaspidi kaebaja õigusi ja vabadusi

rikkuda sellega, et vangla tagastab kaebaja venekeelseid kahjunõudeid. HKMS 45 lg 1 sätestab,

et keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab

haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta

haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.

Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 491 lg 1 kohaselt tuleb vanglal võõrkeelsed vaided ja kahju

hüvitamise taotlused saata enne nende menetlusse võtmist tõlkijale. VSKE § 491 lg 2 sätestab:

„Enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist võtab vangla kinnipeetavalt allkirja nõusoleku

kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt

isikuarvelt maha. Tasu makstakse tõlkija esitatud arve alusel. Tõlketeenuste hinnakiri ja tasu

arvutamise kord tehakse kinnipeetavale teatavaks enne allkirja võtmist.“ VSKE § 491 lg 3

sätestab: „Kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, kuid tal on vanglasisesel isikuarvel

olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, edastatakse kinnipeetava võõrkeelne dokument

menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide

menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi.“ Vangla esitas

kohtule koopia kaebaja 19. veebruari 2016. a kahjunõude juurde kuuluvast taotlusest

võõrkeelse vaide või kahjunõude tõlkimiseks saatmiseks (tl 12). Taotluse blanketil on

selgitatud tõlketeenuse hinnakirja ja tasu arvestamise korda. Kohtul puudub alus arvata, et

kaebajale ei ole hinnakirja ja tasu arvestamise korda tutvustatud. Kaebaja isikukonto

3-16-408

väljavõttest (tl 13) nähtuvalt oli tema konto jääk 19. veebruari 2016. a seisuga 92,63 eurot.

Sellest oleks piisanud üheleheküljelise dokumendi tõlkimiseks. Kuna tõlkimise taotlusest

nähtuvalt keeldus kaebaja tõlkimise eest tasumisest, tuli vanglal keelduda tema võõrkeelse

dokumendi menetlusse võtmisest. Vangla on 9. märtsi 2016. a kirjas põhjendanud kaebaja

dokumendi tagastamist. Eeltoodust tulenevalt tagastas Viru Vangla kaebaja võõrkeelse

kahjunõude õiguspäraselt. Eelneva valguses puudub kohtul põhjus arvata, et vangla võiks

edaspidi kaebaja võõrkeelseid kahjunõudeid õigusvastaselt tagastada. Kui tulevikus siiski

esineb olukord, kus vangla on kaebaja hinnangul tema kahjunõude õigusvastaselt tagastanud,

on kaebajal õigus esitada kahjunõue halduskohtule. Järelikult on kaebajal sellisel juhul olemas

tõhus võimalus oma õiguste kaitsmiseks. Kuna kaebajal puudub ilmselgelt õigus

keelamisnõude esitamiseks, tuleb tema kaebus keelamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel tagastada.

5. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kaebus tervikuna tagastada.

6. Kaebuse tagastamise tõttu ei võta kohus seisukohta kaebaja menetlusabi taotluse osas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Karin Jõks

kohtunik