4-16-2081/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. märts 2016.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-16-2081 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

D.S-i (isikukood XXX, Vene

Föderatsiooni kodakondsusega, elukoht XXX, töökoht XXX) väärteoasi LS § 224 lg 1 järgi

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 20.01.2016.a otsus väärteoasjas nr 2315,16,000001

Menetlustoiming kaebuse läbivaatamata jätmine ja tagastamine

RESOLUTSIOON

Jätta D.S-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 20.01.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2315,16,000001 läbi vaatamata.

Tagastada kaebus koos lisadega kaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast,

mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

D.S esitas 14.03.2016.a Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 20.01.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2315,16,000001. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat LS § 224 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 eurot ning LS § 224

2 lg 3 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 kuuks. Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse kergendamist.

Kohtumääruse põhjendused

V™S § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise

menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Nähtuvalt kohtu poolt kohtuväliselt menetlejalt väljanõutud väärteotoimikus olevast

01.01.2016.a koostatud väärteoprotokollist AB 1435402, on sellel kirjas, et kohtuvälise

menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 01.02.2016.a.

Väärteoprotokolli kohaselt on kaebuse esitaja protokolliga tutvunud 01.01.2016.a ning

kinnituseks selle kohta on kaebuse esitaja andnud allkirja. Kaebuse esitaja allkiri

väärteoprotokollil tõendab, et isikule tehti teatavaks kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Väärteoprotokollil olev allkiri ning selgitus tõendavad, et isik oli menetlustoimingute tegemise juures ja seega oli menetlusalune isik täiesti

teadlik tema suhtes algatatud väärteomenetlusest, temale koostatud väärteoprotokollist ning sellest tulenevalt ka kuupäevast, millal kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. V™S § 114 lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse

esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise

menetleja juures kättesaadav. Kohtu hinnangul järeldub viidatud sätetest ühemõtteliselt, et

kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli,

s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma (RKL 3-1-1-83-08). Kaebuse on D.S esitanud Harju Maakohtule 14.03.2016.a, seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist, kuivõrd kaebuse esitamise tähtpäevaks oli

16.02.2016.a. Väärteotoimikus olevalt Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 20.01.2016.a otsuselt väärteoasjas nr 2315,16,000001 nähtub, et kaebaja on otsuse ärakirja kätte saanud 04.03.2016.a.

Kohtule esitatud kaebuses ei ole D.S selgitanud, mis põhjusel ei läinud ta kohtuvälise menetleja juurde üldmenetluse otsusega tutvuma selleks ettenähtud ajal. Maakohus

asub seisukohale, et väärteoprotokollis märgitud viite, millisel kuupäeval on kohtuvälise

menetleja lahend isikule kättesaadav, täieliku selguse tõttu ei saanud kaebajal olla mingit

ebaselgust selles, mis kuupäeval on tal võimalik väärteoasjas tehtud otsusega tutvuda. Kohus

asub seisukohale, et kaebaja pidi ise üles näitama aktiivsust ning tutvuma väärteoasjas tehtud otsusega ettenähtud kuupäeval kohtuvälise menetleja juures. Teades kuu aega varem kohtuvälise

menetleja poolt otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäeva, oleks kaebuse esitaja pidanud üles näitama vajalikku hoolsust kindlustamaks otsuse õigeaegne kättesaamine ning sellest tulenevalt oleks kaebuse esitajal olnud võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses sätestatud ajal ning korras. Kooskõlas V™S § 70 lg 5 peab kohtuväline menetleja tegema väärteoprotokollile märke kuupäeva kohta, millal kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav menetleja juures, mis tähendab, et D.S pidi ise hoolitsema selle eest, et saaks õigeaegselt tema kohta tehtud otsuse kätte. Seadus ei näe ette võimalust ega pane ka kohtuvälisele menetlejale kohustust

saata menetlusalusele isikule karistamisotsus posti teel. Seega ei oma kaebetähtaja möödalaskmise seisukohalt mingisugust tähendust asjaolu, et kaebaja on kohtuvälise menetleja otsuse kätte saanud alles siis, kui läks ise politseijaoskonda sellele järele. D.S ei

ole esitanud kohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust ega põhjendanud oma kaebuses, miks ta ei läinud õigeaegselt otsusele järele.

3

V™S § 118 lg 2 p 1 kohaselt, kui kaebus on esitatud pärast V™S § 114 lg 3 sätestatud

tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule. Seega ülalmärgitud sätte sõnastusest saab teha vaid ühese järelduse selle kohta, et kuna kaebus on esitatud pärast kaebuse esitamise tähtaja lõppemist ja kaebuse esitaja ei ole taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, siis ei saagi kohus kaebust läbi vaatama hakata. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse puudumisel ei saa ka kohus asuda võtma seisukohta selles osas, kas tähtaeg oli mööda lastud mõjuvatel põhjustel või mitte, rääkimata siis seisukohavõtust kaebuse esitamise tähtaja ennistamise osas. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse peale edasikaebamise tähtaeg on mööda lastud ning kaebus tuleb esitajale tagastada, kuivõrd kaebuse esitaja ei ole taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist.

Kohus juhindub KrMS §-st 172, V™S § 118 lg 2 p 1, § 193.

Aulike Salo Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/