3-15-1344/45 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 28. märts 2016, Tartu Haldusasja number 3-15-1344 Haldusasi Aleksei Pokrase kaebus Tallinna Vangla vastu seonduvalt nõuetele mittevastavate elutingimuste, tervise kahju, au solvamise, ebaõigete andmete esitamise ja kahjunõudele tähtaegselt vastamata jätmisega tekitatud 22 500 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 8. juuni 2015. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksei Pokrase määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Pokras Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Aleksei Pokrase määruskaebus osaliselt ja tühistada Tartu Halduskohtu 8. juuni 2015. a määrus osas, milles halduskohus tagastas A. Pokrase kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas seonduvalt tervise kahju tekitamise ja au solvamisega ning saata selles osas asi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. 2. Muus osas jätta Tartu Halduskohtu 8. juuni 2015. a määrus muutmata. 3. Tagastada Aleksei Pokrase mittevaralise kahju hüvitamise kaebus seonduvalt õigusemõistmisel tekitatud kahjuga. 4. Jätta Aleksei Pokrase taotlused koopiate väljastamiseks ja haldusasjade 3-14-51882 ja 3-15-1344 liitmiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse p 1-3 peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. Muus osas on määrus lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Aleksei Pokras esitas Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju väljamõistmiseks summas 20 500 eurot. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei vaadanud Tallinna Vangla tema 1. märtsil 2015 esitatud taotlust kahju hüvitamiseks läbi kahe kuu jooksul nagu nõuab riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 1. Lisaks palus kaebaja välja mõista hüvitis

mittevaralise kahju eest seonduvalt inimväärikuse alandamisega, kuna kaebaja viibis 30. maist 2008 kuni 17. märtsini 2009 ning 30. aprillist 2012 kuni 11. juunini 2013 Tallinna Vangla kambrites ebainimlikes tingimustes, mis avaldasid mõju nii tema vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. Samuti oli A. Pokrasele tagatud ebapiisav põrandapind. Lisaks tõi viibimine Tallinna Vanglas kaasa kaebaja tervise kahjustamise, väärikuse alandamise ja au solvamise. Samuti palub kaebaja hüvitada mittevaraline kahju seoses sellega, et Tallinna Vanglalt 26. märtsil 2014 saadud andmed kambrite täituvuse kohta olid võltsitud.

2. Tartu Halduskohtu 8. juuni 2015. a määrusega tagastati A. Pokrase kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p-de 3 ja 4 ja § 121 lg 2 p 1 alusel. Halduskohus selgitas, et haldusasjas nr 3-14-51882 on kaebaja juba esitanud Tallinna Vangla vastu nõude seonduvalt tema inimväärikusele ja tervisele 30. maist 2008 kuni 17. märtsini 2009 ja 30. aprillist 2012 kuni 11. juunini 2013 vangla tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 5500 eurot ja 10 000 eurot. Tartu Halduskohus tegi nimetatud asjas otsuse 22. jaanuaril 2015. Hetkel on see haldusasi ringkonnakohtu menetluses, mistõttu ei saa sama nõudega samal alusel uuesti halduskohtusse pöörduda. Lisaks soovis kaebaja kahju hüvitamist ka au solvamise eest. Halduskohus leidis, et kuivõrd kaebaja ei olnud kaebuses ega vanglale esitatud taotluses vastava õigushüve kahjustamise kohta esitanud ühtegi konkreetset näidet, oli vastava õigushüve kahjustamine hõlmatud inimväärikust puudutava nõudega. Halduskohus ei käsitlenud eraldiseisva nõudena ka tuvastamisnõuet. HKMS § 45 lg 2 võimaldab selle nõude esitamist üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebaja esitas kõigi vaidlustatud tegevuste osas oma õiguste kaitsmise seisukohalt tõhusamad kahjunõuded ning tuvastamisnõudeid tuli käsitleda nende juurde kuuluvatena. Kaebaja esitas ka kahju hüvitamise nõude seetõttu, et vangla ei vastanud tema kohtueelsele hüvitisnõudele RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud kahekuulise tähtaja jooksul. Halduskohus selgitas, et kohtu järelepärimisele saadud vastus kinnitas, et 1. juuni 2015 seisuga ei olnud Tallinna Vangla veel tema nõuet lahendanud. Sellega rikkus vangla küll nimetatud normi ja kaebaja õigusi, kuid see ei anna veel alust kohtusse pöördumiseks, kuna kaebuse vormistamise aeg, selles esitatud väited ja viide vanglale kui ebakompetentsele organile kinnitavad seda, et kaebaja ei olnud läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust ega kavatsegi seda teha. Samuti ei olnud kaebaja rahul ka vangla 24. märtsil 2014 esitatud andmetega kambrite suuruse ja täituvuse kohta ning pidas seda võltsimiseks ja nõudis seetõttu RVastS § 9 lg 1 alusel inimväärikuse alandamise ja solvamise eest tekitatud mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist summas 5000 eurot. Halduskohus asus seisukohale, et Tallinna Vangla on täiendusele 7. jaanuaril 2015 vastates küll viga tunnistanud, kuid sellele vaatamata ei saanud kaebajale tekkida kahju, mis oleks riigivastutuse seaduse kohaselt hüvitatav. Tegemist on nõudega, mille suhtes kaebajal puudus ilmselgelt kaebeõigus. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. A. Pokras esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 8. juuni 2015. a määrus tühistada. Määruskaebuse kohaselt on kaebuse tagastamine antud haldusasjas õigusvastane, kuna haldusasjas nr 3-14-51882 ei lubatud kaebajal kaebust täiendada tervise kahjustamise ja kohtueelsele nõudele vastamata jätmisega seonduvalt, kuna kaebaja ei olnud läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Samas kõrvaldas kaebaja selle puuduse Tallinna Vanglale esitatud hüvitisnõudega nr 5-37/15/75-1 (registreeritud 5. märtsil 2015). Määruskaebuse esitaja väitel esitas ta Tallinna Vanglale põhjendused tema inimväärikuse alandamise, au solvamise, tervise kahju tekitamise ja ebaõigete andmete esitamisega seonduvalt. 2

Esitatud määruskaebusele on A. Pokras lisanud taotlused haldusasjade nr 3-14-51882 ja nr 3- 15-1344 liitmiseks ning koopiate saamiseks esitatud määruskaebusest ja liitmistaotlusest. 4. Tallinna Vangla vastuses palutakse määruskaebus rahuldamata jätta ning nõustutakse Tartu Halduskohtu määruses esitatud seisukohtadega. 5. Lisaks saabus 12. oktoobril 2015 Tartu Ringkonnakohtusse A. Pokrase apellatsioonkaebusena pealkirjastatud menetlusdokument, milles A. Pokras palus tunnistada õigusvastaseks Tartu Halduskohtu 8. juuni 2015. a määrus asjas nr 3-14-1344 ja maksta välja mittevaraline kahju summas 10 000 eurot. A. Pokrase väidete kohaselt rikkus halduskohus tema õigusi, kuna jättis ta õigusvastaselt ilma tema õigusest määrust vaidlustada. Menetlusdokumendile on lisatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning taotlus koopia saamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus lahendab esmalt määruskaebuse (I) ning võtab seejärel seisukoha 12. oktoobril 2015 ringkonnakohtusse saabunud menetlusdokumendis esitatud nõude ja menetlusabi taotluse osas (II) ning lahendab lõpuks esitatud liitmistaotluse ja taotlused koopiate saamiseks (III). I 7. Ringkonnakohus leiab, et A. Pokrase määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ja tühistada Tartu Halduskohtu 8. juuni 2015. a määrus osas, mis puudutab kaebuse tagastamist mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas seonduvalt tervise kahju tekitamise ja au solvamisega. Muus osas jääb Tartu Halduskohtu 8. juuni 2015. a määrus muutmata. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada järgmist. 8. Seonduvalt mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisega tervise kahju tekitamise eest leidis halduskohus, et kaebus tuli käesoleva haldusasja raames tagastada, kuivõrd selle esitamise hetkel oli haldusasjas nr 3-14-51882 sama nõue juba kohtumenetluses. Ringkonnakohus kaebuse tagastamise osas halduskohtu seisukohaga ei nõustu. 9. Ringkonnakohus märgib esmalt, et Tartu Halduskohtu 8. juuni 2015. a määruse tegemise hetkel oli tõepoolest sama nõude ja alusega kaebus juba halduskohtu menetluses haldusasja nr 3-14-51882 raames. HKMS § 43 lg 1 p 3 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Muuhulgas oli A. Pokras vaidlustanud halduskohtu otsuse haldusasjas nr 3-14-51882 osas, milles halduskohus ei lubanud esitatud nõuet täiendada käesolevas menetluses vaidluse all oleva uue nõudega. Seega puudus kaebuse tagastamise hetkeks jõustunud kohtuotsus, mis kinnitaks, et halduskohtu poolt kaebuse muutmise mittelubamine oli korrektne. Ringkonnakohus möönab, et kaebuse menetlusse võtmisel oleks tekkinud olukord, kus halduskohtumenetluses on paralleelselt kaks samal alusel esitatud nõuet. 10. Siiski leiab ringkonnakohus, et halduskohus tegutses ennatlikult, tagastades esitatud kaebuse tervikuna. Kaebuse esitamise hetkeks käesoleva haldusasja raames oli A. Pokras väidetava tervise kahju tekitamise nõude osas kohtueelse menetluse läbinud ning tähtaegselt ka halduskohtu poole pöördunud. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 43 lg 1 p-s 3 sätestatud menetluslik takistus vaidlusaluse nõudega halduskohtusse pöördumiseks langes ära 3

alles siis, kui Riigikohtu halduskolleegiumi 8. veebruari 2016. a määrusega jõustus haldusasjas nr 3-14-51882 lõpplahend, millega halduskohtu seisukohta nõude täiendamise lubamata jätmise osas ei muudetud. Haldusasja materjalidest nähtub, et kaebaja oli kahju hüvitamise taotluse vanglale esitanud juba 1. märtsil 2015, mistõttu ei oleks A. Pokras pärast kaebuse tagastamist ning paralleelses menetluses kohtuotsuse jõustumist saanud enam halduskohtu poole pöörduda, kuivõrd selleks ajaks oli möödunud kohtusse pöördumise tähtaeg RVastS § 18 lg 2 mõttes. Seetõttu jätab kaebuse ennatlik tagastamine sellises olukorras kaebaja põhjendamatult ilma võimalusest hiljem oma õigusi halduskohtumenetluses kaitsta, kuigi isik on korrektselt läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse ning esitanud tähtaegselt kaebuse halduskohtule. Eelnevast lähtudes leiab ringkonnakohus, et halduskohtu määrus tuleb selles osas tühistada ning halduskohtul tuleb kaebuse menetlusse võtmise küsimust uuesti hinnata. 11. Täiendavalt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada järgmist. Halduskohtumenetluse seadustik näeb kohtule ette võimaluse menetluse peatamiseks. HKMS § 95 lg 1 kohaselt kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise asjaolu olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et ka käesoleva haldusasja menetlemisel oleks olnud otstarbekas vaidluse efektiivsemaks lahendamiseks menetlus peatada kuni haldusasjas nr 3-14-51882 tehtud lahendi jõustumiseni. Selline lahenduskäik oleks võimaldanud halduskohtul võtta koheselt, pärast menetluse lõppemist haldusasjas nr 3-14-51882 seisukoht ka käesoleva haldusasja raames esitatud mittevaralise kahju nõude lubatavuse osas, vältides sellega täiendavat määruskaebemenetlust ning olukorda, kus isik võib hiljem põhjendamatult kaotada võimaluse halduskohtu poole pöörduda. 12. Lisaks ei ole halduskohus pidanud vajalikuks hinnata eraldi kaebaja väidet au solvamisega tekitatud mittevaralise kahju osas ning on lugenud selle inimväärikuse alandamise nõudega hõlmatuks. Ringkonnakohus halduskohtu sellise käsitlusega ei nõustu. RVastS § 9 lg 1 sätestab kaitstavate õigushüvedena eraldi inimväärikuse alandamise ja au või hea nime teotamise. Seega on seadusandja mõtteks olnud hinnata nende kahe õigushüve võimalikku riivet eraldiseisvana (vt ka M. Ernits § 10 p 3.1 – Ü. Madise jt. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kolmas, täiendatud väljaanne. Kirjastus Juura, Tallinn, 2012). Samuti ei ole üksnes täiendavate põhjenduste puudumine aluseks, et lugeda väidetav au solvamine inimväärikuse alandamisega hõlmatuks. Juhul, kui halduskohtu hinnangul on kaebaja põhjendused väidetava au solvamise osas puudulikud, on halduskohtul võimalus lasta kaebajal esitatud kaebust nimetatud osas täiendada. Seega tuleb halduskohtul ka selles osas kaebuse menetlusse võtmist uuesti hinnata. 13. Osas, mis puudutab väidetava mittevaralise kahju tekkimist seonduvalt ebaõigete andmete esitamisega, on ringkonnakohtu hinnangul kaebus õigesti tagastatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses ei ole esitatud väiteid, mis annaks ringkonnakohtule alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale. 14. Ringkonnakohus leiab, et osas, mis puudutab A. Pokrase kahju hüvitamise nõuet seonduvalt sellega, et Tallinna Vangla ei vastanud õigeaegselt määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise taotlusele, on halduskohus A. Pokrase kaebuse samuti õigesti tagastanud. Ka selles osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Lisaks märgib ringkonnakohus, et Tallinna Vanglalt 11. märtsil 2016 saadud vastuses kinnitas Tallinna Vangla veelkord, et nimetatud nõude osas ei ole A. Pokras ka pärast 4

halduskohtule kaebuse esitamist läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Seega ei ole selles osas võimalik esitatud kaebust halduskohtus menetleda ning A. Pokrasel on võimalus halduskohtu poole pöörduda pärast kahju hüvitamise taotluse esitamist vastustajale. II 15. Tartu Ringkonnakohtusse saabus 12. oktoobril 2015 apellatsioonkaebusena pealkirjastatud menetlusdokument. Võttes arvesse selles esitatud selgitusi, mõistab ringkonnakohus esitatud dokumenti kahju hüvitamise nõudena kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks. 16. Õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamist reguleerib RVastS § 15. Ringkonnakohus selgitab määruskaebuse esitajale, et RVastS § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Tegemist on eraldiseisva kahju hüvitamise nõudega, mille esitamine ei ole määruskaebemenetluses HKMS § 182 lg 3 ning § 203 lg 2 alusel võimalik. Seega tuleb kaebajal selles osas esitada iseseisev kahju hüvitamise nõue ning põhjendada seda lähtuvalt RVastS § 15 lg-s 1 sätestatust, näidates eelkõige ära, millise kuriteona kvalifitseeritava teo on kohtunik sooritanud. Lisaks juhib ringkonnakohus määruskaebuse esitaja tähelepanu sellele, et nimetatud kahju hüvitamise nõude puhul on vastustajaks Justiitsministeerium, mitte halduskohus. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul võimalik esitatud kaebust menetleda ning ringkonnakohus tagastab selle. 17. Lisaks on A. Pokras esitanud ka menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuivõrd esitatud hüvitamiskaebus kuulub tagastamisele, ei pea ringkonnakohus vajalikuks võtta seisukohta esitatud menetlusabi taotluse suhtes. III 18. A. Pokras on esitanud taotluse liita haldusasjad nr 3-14-51882 ja 3-15-1344 ühte menetlusse. Vastuseks märgib ringkonnakohus, et menetlus haldusasjas nr 3-14-51882 on lõppenud, mistõttu puudub käimasolev kohtumenetlus, mida oleks võimalik käesoleva menetluse juurde liita. Seetõttu jääb esitatud taotlus rahuldamata. 19. Lisaks on A. Pokras esitanud taotlused koopiate saamiseks ringkonnakohtusse 12. oktoobril 2015 saabunud tema enda esitatud dokumendist, määruskaebusest ja liitmistaotlusest. Ringkonnakohtu hinnangul puudub A. Pokrasel praegu vajadus enda õiguste kaitseks nimetatud dokumentidest koopiaid saada. Seega on taotlused läbimõtlematud ja jäävad rahuldamata. Ringkonnakohus märgib selgitavalt järgnevat. Menetlusdokumentidest koopia väljastamist reguleerivad HKMS §-d 88 ja 89. Menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Kohtupraktikas on selgitatud, et HKMS § 88 kohaldamisel tuleb arvestada täiendavalt HKMS § 28 lg-ga 2. Selle kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada. Ka see säte piirab menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib pidada ilmselgelt pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Lisaks puudub menetlusosalisel üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri (vt Riigikohtu 8. septembri 2015. a määrus nr 371502-15). 5

20. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest rahuldab ringkonnakohus A. Pokrase määruskaebuse osaliselt ning tühistab halduskohtu määruse osas, mis puudutab kaebuse tagastamist mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seonduvalt väidetava tervise kahju tekitamise ja au solvamisega ning jätab muus osas halduskohtu määruse muutmata. Lisaks tagastab ringkonnakohus A. Pokrase esitatud hüvitamiskaebuse seonduvalt õigusemõistmisel tekitatud väidetava kahjuga ning jätab rahuldamata taotlused haldusasjade nr 3-14-51882 ja 3- 15-1344 liitmiseks ja koopiate saamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 6