4-16-2144/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-16-2144

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-16-2144 (2316,16,001724) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik T.J, ik XXX, elukoht: XXX, asukoht XXX Vangla Kohtuvälise menetleja esindaja Ruth Kotov, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. T.J süüdi tunnistada NPALS § 15

1 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 10 (kümme) päeva.

2. Mõistetud arest 10 (kümme) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas

Rahumäe tee 6/1 Tallinnas ning menetlusalusele isikule mõistetud aresti ärakandmist

arvestada alates menetlusalusele isikule Harju Maakohtu 04.03.2016 otsusega nr 1-16- 1801 mõistetud vangistuse ärakandmisest.

3. T.J-ilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeseisundi tuvastamise

uuringu tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva

jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos

märgitud Maksuja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja

selgituse: „T.J, 4-16-2144, uuringu kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga

edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel T.J-ile tema kinnipidamiskoha aadressile.

4. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel V™S § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib

kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva

jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme

päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on

ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on

2 apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 28.03.2016. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

17.02.2016 koostatud väärteoprotokollist nr AB1468515 nähtuvalt peeti 17.02.2016 kell 15.47 Tallinnas Keldrimäe 9 juures kinni T.J, kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena fentanüüli, metadooni ja klonasepaami metaboliidi sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta.

Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav. Tunnistab ennast süüdi. Ajas protokollis segamini, tegelikult tarvitas fentanüüli. Metadooni arst välja kirjutanud ei ole. Ravil olnud ei ole. Asub XXX Vanglas, mõisteti varguste toimepanemises süüdi ja karistuseks

on 8 kuud ja 20 päeva vangistust, alates 02.03.2016. Karistuse osas ei oska midagi öelda, tundub paljuvõitu. Eelmise aresti kandis novembris ära.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalust isikut on varem karistatud arestiga, rahatrahve ei tasu, siis taotleb karistuseks aresti 10 päeva, samuti välja mõista menetluskulu 35 eurot.

Kohus, kuulanud menetlusaluse isiku selgitusi, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise

saatekirja, mille kohaselt tuvastati menetlusaluse isiku organismis uuringu tulemusena

narkootilise aine fentanüüli ja metadooni ning lisaks klonasepaami metaboliidi sisaldus, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud.

Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku ütlusi, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

22.02.2016 tehtud uuringu tulemusena on menetlusaluse isiku organismis tuvastatud fentanüüli, metadooni ja klonasepaami metaboliidi sisaldus. Fentanüül ja metadoon kuuluvad NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 II nimekirja. Lisaks sellele

tuvastati menetlusaluse isiku organismist klonasepaami metaboliiti, mis kuulub lisa 1 IV nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust eelmärgitud ainete kasutamiseks. Kui isegi arvestada, et metadooni ja klonasepaami puhul oleks tegemist ravimite koostisosaks olevate ainetega, mille tarvitamine toimub arsti ettekirjutusel, siis fentanüül selleks ei ole. Kohus

peab sellise aine tarvitamise ettekirjutuse tegemist ka võimatuks, kuivõrd selline ettekirjutus oleks õigusvastane. Seejuures selgitas menetlusalune isik, et ka metadooni ravi ei ole arst talle

ette kirjutanud. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja

materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine fentanüüli või metadooni tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on

menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu.

Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja selliste ainete käitlemine,

sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11

kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona.

3

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku

isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt

samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud arestidega ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega. Lisaks sellele on menetlusalust isikut regulaarselt karistatud varavastaste väärtegude ja kuritegude toimepanemise eest. Aastate jooksul määratud

rahatrahvid väärtegude toimepanemise eest on jäetud tasumata. Käesoleval ajal kannab

menetlusalune isik järjekordse varavastase kuriteo toimepanemise eest mõistetud vangistust.

Sellest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik rahalisi vahendeid nõudvate väärtegude

toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui

karistusliik on end ammendanud. Määratud trahvid ning ka korduvad karistused erinevate kuritegude toimepanemise eest ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Sellest

tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Seetõttu kohus,

juhindudes V™S §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi

tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise ja menetlusalusele isikule võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kohus peaks otsuses märkima karistuse ärakandmisele asumise aja, so kas kriminaalmenetluses

tehtava otsusega mõistetud karistuse ärakandmisest või andma tähtaja, mille jooksul peab karistus olema kantud, et isik saaks ise asuda aresti kandma. Kuna menetlusalune isik kannab

käesoleval ajal vangistust, siis tuleks menetlusalusele isikule mõistetava aresti ärakandmist

arvestada alates menetlusalusele isikule mõistetud vangistuse ärakandmisest. Kuna kohtule ei ole teada menetlusalusele isikule mõistetud vangistusest vabanemise aeg, ei saa kohus määrata

tähtaega, mille jooksul peaks menetlusalune isik karistuse ära kandma. Seetõttu kuulub arest

ärakandmisele alates mõistetud vangistuse täielikust ärakandmisest või ennetähtaegselt vangistuse ärakandmiselt vabanemisest.

Samuti tuleb menetlusaluselt isikult V™S § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks

on uuringu kulu. Kuigi menetlusalune isik kannab karistust ning ei pruugi igapäevaselt olla

tööga hõivatud, mis tagaks menetlusalusele isikule pideva sissetuleku, leiab kohus, et vangistuses viibimine ei ole menetluskulude tasumise kohustusest vabastamise aluseks. Omaks

võetud kohtupraktika kohaselt võib osaliselt menetluskulude tasumisest vabastada isiku, kelle poolt süüteo toimepanemine võib olla juhuslik. Antud juhul on menetlusalune isik isikuks, keda

on regulaarselt karistatud nii väärtegude kui ka kuritegude toimepanemise eest ning isik on

teadlik sellest, et sellise iseloomuga väärtegude toimepanemisega kaasnevad menetluskulud.

Seega tegutses isik teadmises, et tema karistamisega kaasnevad tema kanda jäävad

menetluskulud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses tekkinud menetluskulu tuleb täies ulatuses jätta menetlusaluse isiku kanda.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/