1-16-797/13 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-16-797

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. märts 2016, Tallinn Kohtuasja number 1-16-797 Kohtukoosseis Meelika Aava,

Ivi Kesküla, Orvi Tali Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 2. veebruari 2016. a otsus M.D süüdistuses KarS § § 25 lg 2 järgi lühimenetluses 199 lg 2 p 9 -

kiirmenetluse korras Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav M.D ja kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu

Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätt süüdistatava a M.D ja kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu apellatsioon

id karistuse mõistmise peale kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada. d

Välja mõista Eesti Vabariigi kasuks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot M.D-lt

määratud kaitsjale vandeadvokaat Madis Mahlapuule makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 2. veebruari 2016 kiirmenetluse korras tunnistat M.D . a otsusega lühimenetluses i

199 lg 2 p 9 - . Teda karistati 9 kuu pikkuse vangistusega. süüdi KarS § § 25 lg 2 järgi

KrMS § 238 lg 2 vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks kohaselt

mõisteti 6 kuud vangistust alates tema kinnipidamisest 31. jaanuaril 2016.

2(4) 2. M.D mõisteti süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna, uuesti, 31.

jaanuaril 2016 Tallinnas Mustakivi teel asuvast Rimi erinevat sorti kauplusest püüdis varastada

juustusid, samuti viskit ja viina kokku 87,95 euro väärtuses. Kuritegu jäi katse staadiumi, sest turvatöötaja pidas ta kauplusest väljudes kinni.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja vandeadvokaat id d süüdistatav M.D ja M. Mahlapuu.

3.1 Kaitsja vaidlustab kohtuotsust M.D-le mõistetud karistuse tähtaja osas, sest mõistetud

karistus ei vasta

süü suurusele ega süüdistatava isikule. Kohus mõistis M.D-le rangema

karistuse kui oli taotlenud prokurör. karistamisel võimalik Kaitsja hinnangul oleks M.D piirduda

vangistusega tähtajaga mitte üle kahe kuu.

Taotlust põhjendab sellega, et tegemist on ühe kuriteoepisoodiga, mis jäi katse staadiumi. Tema süü

ei ole suur. Varastatud kaup on kauplusele tagastatud, mistõttu kahju puudub. Varastatud kauba

väärtus ületab mitteoluliselt väheväärtusliku kahju ulatuse. Karistust kergendavaks asjaoluks on

puhtsüdamlik kahetsus, millega maakohus põhjendamatult ei arvestanud. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

3.2 Ka süüdistatav M.D taotleb talle mõistetud vangistuse tähtaja lühendamist. Tema

apellatsiooni motiivid on valdavas osas samad, mis kaitsjal. Lisab vaid seda, et ta on oma varasemad karistused kõik ära kandnud, mistõttu maakohus ei oleks tohtinud varasemat karistatust karistuse mõistmisel arvestada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsioonidega, leiab

üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Oma id d seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.

Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt

selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11.

peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata

jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid

ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud

seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea

vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS § s 56 täheldatud karistuse mõistm - ise aluseid.

3(4)

Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei

esine. Maakohtu otsuses on t süüdistatavale mõistetud karistus põhjendatud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega.

Maakohus karistas M.D sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühema vangistusega.

Kuna kriminaalasi lahendati lühimenetluses, siis vähendas kohus mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra. Maakohus võttis karistuse mõistmisel arvesse seda, et väärtus varastatud esemete

on väike, materiaalne kahju puudub ning kuritegu jäi katse staadiumi. Samas märkis maakohus

õigustatult, et süüdistatavat on varem varguste toimepanemise eest kriminaalkorras 5 korda karistatud, sealhulgas vangistusega. Viimati vabanes ta vanglast 16. jaanuaril 2016 ning pani juba kahe nädala pärast toime uue kuriteo. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et M.D

kahetsus ei ole siiras, sest ta on ka varem toimepandud kuritegusid kahetsenud, kuid samas jätka eetõttu märgitakse maakohtu otsuse nda lehekülje 3 nud nende toimepanemist. S 6- -ndas

lõikes põhjendatult, et M.D (maakohtu otsuses ekslikult Mihkel Villi) näol on

tegemist

isikuga, kes paneb järjepidevalt toime vargusi, mistõttu teda on võimalik karistada vaid reaalse

vangistusega. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et senise kohtupraktika kohaselt peab olema iga süüdistatavale mõistetud karistus eelmisest raskem, et mõjutada õiguskuulekalt teda

käituma. Kohtukolleegium ei tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid M.D-le mõistetud vangistuse tähtaega lühendada.

Kaitsja märgib oma apellatsioonis, et maakohus mõistis M.D-le rangema karistuse, kui oli taotlenud prokurör. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et karistust mõistab kohus ja selle

mõistmise alused on loetletud KarS § s 56. Prokuröri arvamust see loetelu ei sisalda. Prokurör -

esitab küll kohtuvaidluses arvamuse süüdistatavale mõistetava karistuse kohta, kuid see ei ole kohtule siduv. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 7. juuni 2001. a otsuses nr 3-1-1-70-01 ja 12. veebruari 2008. a otsuses nr 3-1-1-91-07 märkinud, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel

seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt.

Seega on kaitsja apellatsioon d ja süüdistatava ja id karistuse mõistmise peale ilmselt põhjendamatu kohtukolleegium jätab läbi vaatamata. need

5. M.D-le Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et mõistetud karistus on sea de duslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna.

Seega on kaitsja apellatsioon süüdistatava ja id ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab need -

juhindudes KrMS § 326 lg st 3 läbi vaatamata.

6. Riigi õigusabi osutanud kaitsja vandeadvokaat M. Mahlapuu on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga on taotluses märgitud 168 eurot. Menetlustoimingu ks kulunud ajakuluks te maakohtu otsusega tutvumine 1 tund ja apellatsiooni koostamine 2,5 tundi.

KrMS § 17 kohaselt on menetluskulu määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni 5 lg 1 p 4 nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seega peab kohus igal konkreetsel juhul hindama kaitsjale määratud tasu vajalikkust ja põhjendatust. Kohtukolleegium on seisukohal, et kaitsja poolt taotletud

3,5 tundi maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks ei ole vajalik ega

põhjendatud, sest Tegemist on ühe kauplusest toime kriminaalasi ei ole mahukas ega keeruline. pandud varguse episoodiga, mis jäi katse staad Sama kaitsja võttis osa ka maakohtu istungist. iumi.

Kaitsja vaidlustab esitatud apellatsioonis vaid süüdistatavale mõistetud karistuse tähtaega.

Apellatsioon ise mahub kahele lehekül KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui jele.

4(4)

apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jääb kaitsjatasu M.D kanda.

Eeltoodut arvesse võttes on kohtukolleegium seisukohal, et põhjendatud ja vajalik on õigusabi ajakulu 1 tunni ulatuses summas 48 8 eurot. eurot, sealhulgas käibemaks

KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jääb kaitsjatasu M.D kanda.