1-16-1961/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-16-1961

1

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht 28.03.2016.a. Tallinnas

Kriminaalasja number 1-16-1961 (16230100222)

Kohtunik Julia Vernikova

Kohtuistungi sekretär Raivo Seppo

Tõlk Ines Üprus

Kriminaalasi H.V süüdistuses KarS § 424 järgi

kokkuleppemenetluses.

Prokurör Katrin Tron

Süüdistatav H.V,

Isikukood XXX; elukoht XXX; EV kodakondsusega; keserikaridusega; emakeel- vene keel; ei tööta; kriminaalkorras varem karistatud: 06.06.2011.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi- ja KrMS § 238 ning KarS § 73 lg 1 alusel rahalise

karistusega 200 päevamäära ulatuses tingimisi 3 aastase katseajaga ning KarS § 50 alusel mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 kuuks.

Kahtlustatavana kinni peetud: 13.01.2016.a.-15.01.2016.a. Tõkend- ei ole kohaldatud

1-16-1961

2

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §§ 175, 179, 180, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313,

1. Süüdi tunnistada H.V KarS § 424 järgi ning mõista karistuseks 1

(üks) aasta vangistust.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata H.V karistusaja hulka eelvangistuses

viibitud aeg: 13.01.2016.a.-15.01.2016.a. s.o kokku 3 (kolm) päeva ning

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

3. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta H.V-le mõistetud ja ärakandmata

tähtajaline vangistus- 11 kuud ja 27 päeva - tema suhtes kohaldamata, jättes selle

täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et H.V temale määratud ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid:

• elama kohtu määratud alalises elukohas XXX;

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

4. Kohustada H.V KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel katseajal mitte

tarvitama alkoholi ning osalema sotsiaalprogrammis.

5. KarS § 78 p 1 alusel arvestada H.V-le määratud katseaja kulgemist

alates 28.03.2016.a.

6. KarS § 50 lg.1 p.1 alusel võtta ära H.V-lt mootorsõiduki juhtimise

õigus üheks aastaks ja kolmeks kuuks.

Vastavalt LS § 127 on H.V kohustatud viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

7. Asitõendeid ei ole

8. Tsiviilhagi

Ei ole esitatud.

1-16-1961

3

9. Kriminaalmenetluse kulud

H.V-lt välja mõista kriminaalmenetluse kulud järgmiselt: •

II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot. • Kaitsjatasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel kuuluvad väljamõistetud menetluskulud tasumisele ositi võrdsetes osades 12 kuu jooksul.

KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo nii rahalise karistuse kui ka

kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega

süüdistatava(te)le kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud elukoha- või e-posti

aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Juhul, kui isik tasub rahalise karistuse ja/või menetluskulud igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel, kuid jätab osamakse tähtaegselt tasumata, maksegraafik tühistub.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja

võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest

ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult

seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse

Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse

teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada

apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

SÜÜDISTUS

H.V süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 13.01.2016 kella 16.25 ajal Harjumaal, Paldiski linnas, Rae tn 7 juures ( põhjustades liiklusõnnestuse) liikudes mööda

Rae tänavat suunaga Pakri tn poolt Kivi tn poole mootorsõidukit Hyundai Matrix

registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkohoolijoove

1,05 mg/l laiendmääramatusega +/- 0,10 mg/l ( lõplik tulemus 0,95 mg/l). Sellise käitumisega rikkus H.V liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse

§ 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või

psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis

1-16-1961

4

avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja

reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

Seega pani H.V toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

KOKKULEPPE SISU

Juhindudes KrMS § 245 sätetest, on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja käesolevas kriminaalasjas sõlminud järgmise kokkuleppe:

Prokurör taotleb kohtus süüdistatava H.V karistamist KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse hulka eelvangistus 13.01.2016 kuni 15.01.2016. so 3 päeva. Ärakandmisele kuulub 11 kuud 27 päeva vangistust Kohaldades KarS § 74 lg. 1 ja lg. 3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust ( ) ei pöörata täitmisele, kui H.V ei pane 1 / ühe/ – aastase 6 / kuue/ kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg. 1 p. 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, kohustudes:

• elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX;

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p2 ja 8 alusel kohustada H.V katseajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. KarS § 50 lg 1 alusel võtta H.V´lt mootorsõiduki juhtimise õigust 1 / üheks/ aastaks 3 /kolmeks/ kuuks

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning

veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et

süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

1-16-1961

5

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub H.V talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Kohtunik

Julia Vernikova