3-16-556/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 24. märts 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-556 Haldusasi AE esialgse õiguskaitse taotlus isiklike riiete väljastamiseks Tallinna Vangla laost Menetlusosalised Esialgse õiguskaitse taotluse esitaja – AE Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 21. märtsi 2016. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AE määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta AE esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 252 lg 7 ning § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Vangla kinnipeetav AE esitas 07.03.2016 vanglale taotluse, milles soovis pesta vangla laos asuvad isiklikud riided (T-särk, dressipluus, püksid ja jope) ja proovida, kas need on kandmiseks kõlbulikud. 2. Tallinna Vangla jättis 18.03.2016 kirjaga nr 5-8/16/8060-1 taotluse rahuldamata. Soovitud riided ei kuulu kinnipeetavale lubatud isiklike esemete hulka (vangla sisekorraeeskirja § 61 lg 11 ja Tallinna Vangla kodukorra p 8.7). Riietega tutvumine on võimalik, ent neid ei väljastata kinnipeetavale kambrisse, sh pesemiseks. Riiete pesemine on võimalik vangla pesumajas hinnakirja järgi. 3. AE esitas 21.03.2016 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla kohustamiseks väljastama talle vangla laost soovitud riideesemed nende pesemiseks. AE esitas vangla otsuse peale vaide ning soovib esialgse õiguskaitse kohaldamist vaidemenetluse ajal. 4. Tallinna Halduskohtu 21.03.2016 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3-16-556 2(3) HKMS § 249 lg 1 kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamine õigustatud, kui vastasel korral võiks saabuda taotleja jaoks pöördumatu või raskesti kõrvaldatav tagajärg. AE vabaneb vanglast 31.03.2016. On usutav, et vaide lahendamine enne AE vabanemist ei ole tõenäoline, seega on tal esialgse õiguskaitse vajadus. Hinnata tuleb ka võimaliku negatiivse tagajärje tegelikku mõju. Vaides soovitud kohustamisnõude rahuldamine esialgse õiguskaitse korras on võimalik eeskätt siis, kui vastasel juhul võiksid vaide esitaja õigused saada äärmiselt raskelt kahjustada. Võimalus, et vanglast tuleb lahkuda määrdunud riietuses, ei ole selline tagajärg. Seega on esialgse õiguskaitse vajadus pigem väga väike. Vaie on perspektiivitu. Vangla sisekorraeeskirja § 61 lõikest 1 tuleneb, et vanglas lubatud kinnipeetava isiklikud asjad paigutatakse lattu või antakse tema juurde kambrisse või tuppa, arvestades § 61 lõikes 11 toodud piirangut. Isiklikud riided, mille kandmiseks kinnipeetaval puudub luba, annab ta vangla lattu hoiule. Isiklikud riided võivad kinnipeetava juures kambris olla seega vaid juhul, kui kinnipeetaval on luba nende riiete kandmiseks. Vastavalt Tallinna Vangla kodukorra punktile 8.7 on kinnipeetav kohustatud kandma vangla riietust ning isiklikest riietest võib kinnipeetav kanda kodukorra punktides 8.7.1–8.7.6 nimetatud riideesemeid. Nende hulgas ei ole ei T-särki, dressipluusi, dressivõi teksapükse ega jopet. Soovitud riiete laost väljaandmine ei ole vangla sisekorraeeskirja kohaselt lubatud ning vanglateenistus keeldus sellest õigustatult. Vangla sisekorraeeskirjast ei tulene võimalust väljastada isiklikke riideid laost nende pesemiseks. Vangla nõue esitada uus taotlus riietega tutvumiseks ei ole küll põhjendatud, ent AE-l on soovi korral vangla vastusest nähtuvalt võimalik siiski riietega tutvuda, kuigi mitte kambris. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. AE palub Tallinna Halduskohtu 21.03.2016 määruse tühistada ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldada.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole õigustatud vaid juhul, kui vastasel korral saabub vaide esitaja jaoks raske tagajärg. HKMS kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks õiguste kaitsmise võimatus hilisema kohtuotsusega.

Kinnipeetava vabastamine määrdunud, haisva ja kortsus riietusega ei saa olla avaliku võimu eesmärk ja toob kaasa mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Määruskaebuse esitajal on vaja vanglast vabanedes sõita Tallinnast bussiga Jõhvisse ning ka seal liikuda linnas. Vangla sisekorraeeskirja § 61 lg 1 ei puutu asjasse, sest riideid ei taotletud kambrisse hoidmiseks ja kasutamiseks. Õigusaktidest ei tulene keeldu isiklike riiete pesemiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määrusega võib peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise (HKMS § 251 lg 1 p 1). 7. Halduskohtu määrus on õiguspärane ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 8. Kinnipeetaval ei ole võimalik pesta isiklikke asju vangla laos. Riiete pesemine eeldab nende kasutamist. VangS § 8 lg 1 ja vangla sisekorraeeskirja § 8 ei võimalda kinnipeetaval

3-16-556 3(3) liikuda vangla laos, sh seal oma riideid pesta. Tallinna Vangla kodukorra p 8.7 reguleerib vangla riietuse kandmist ja kinnipeetavale lubatud isiklikke riideid. Seda sätet ei saa mõista nii, et kinnipeetava võib kambris omada, kuid mitte kanda ka muid isiklikke riideid. Isiklike riiete kinnipeetavale väljastamise keelu näeb ette kodukorra p 7.1.51. 9. Seda piirangut ei ole põhjust pidada inimväärikust alandavaks ja põhiseadusega vastuolus olevaks. Kinnipeetaval on võimalik riided pesta ja tagada nende korrasolek juba riiete lattu paigutamisel. Pole põhjust arvata, et riided laos seistes sedavõrd määrduksid ja hakkaksid haisema, et nende kandmine põhjustaks vanglast vabanenud inimesele alandust. 10. Vaidel ei ole seetõttu eduväljavaateid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask kohtunik