4-16-146/15 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-16-146

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

24. 2016.

märts a Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number

4-16-146

Kohtunik

Väärteoasi

Raina Pärn

Menetlusaluse isiku F.D kaebus Politseija

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 29.12.2015. a otsusele väärteoasjas nr 2302,15,018845 Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlusaluse isik: F.D (isikukood xxx

; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: x

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinik Taivo Rosi.

Menetlusliik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Politsei ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 29.12.2015. a otsus väärteoasjas nr - 2302,15,018845 muutmata ja F.D kaebus rahuldamata. KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et F.D tuleb karistuseks määratud rahatrahv summas 420 eurot tasuda osade kaupa 4 (neli) kuu jooksul. F.D on kohustatud tasuma e osamakse 105 eurot rahatrahvi järgmiselt: esimen hiljemalt 25. aprilliks 2016. a, e osamakse 105 eurot hiljemalt 25. maiks 2016. a, kolmas tein

osamakse 105 eurot hiljemalt 25. juuniks 2016. a ja neljas osamakse hiljemalt 25. juuliks 2016.a.

Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja 29.12.2015. a otsuses märgitud

Rahandusministeeriumi arveldusarvele (EE891010220034796011 AS SEB Pank, EE932200221023778606 AS Swedbank, EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal,

2

EE701700017001577198 №rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal) ja otsuses märgitud viitenumbriga (10220155280781).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioonkaebuse võivad esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja.

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kohtumen

etluse pooltele kätte toimetatud.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 04.12.2015. a koostati F.D suhtes väärteoprotokoll nr 20151204037001 (tl 14).

Väärteokirjelduse kohaselt juhtis F.D 04.12.2015. a kell 11.15 Tallinn-Tartu- Võru mootorsõidukit Mitsubishi Lancer registreerimismärgiga -Luhamaa mnt 140. kilomeetril , xxxxxxxxx kiirusega 136 km/h (+/- 5 km/h). Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 90 km/h. Seega F.D ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 41 km/h. Kirjeldatud teoga rikkus F.D liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 227 lgs 3 sätestatud väärteo. Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna 29.12.2015. a otsusega karistati F.D L -s 3 o imepanemise eest rahatrahviga S § 227 lg sätestatud väärte to 105 trahviühikut, s.o 420 eurot (tl 2 ). Kohtuvälise menelteja otsuse põhjenduste kohaselt -3, 12 on väärteo toimepanemine tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega ja kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, asendatuna videoja helisalvestusega. Karistuse määramisel arvestati, et F.D puuduvad kehtivad samalaadsed rikkumised ja kahetsust. Tegemist ei ole kerge või ebaolulise rikkumisega.

Menetlusalune isik F.D esitas 06.01.2016. a Harju Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele, milles taotleb määratud rahatrahvi vähendamist ja trahvisumma ositi tasumise võimaldamist. Kaebuse kohaselt on F.D alles hiljuti asunud Eesti Vabariiki elama ja ei ole jõudnud tutvuda Eesti Vabariigis kehtivate liikluseeskirjadega. Lisaks

toob F.D kaebuses tervisliku seisundi väärteo toimepanemise põhjusena välja järsu halvenemise lgasid sünnitusvalud, mis osutusid ekslikuks. - F.D a F.D Eesti Vabariigis sugulasi ei ole ja seetõttu peab ta ise autot juhtima. Tegemist on F.D esimese rikkumisega Eesti Vabariigis ta kahetseb toimepandut. F.D ja on raseduspuhkusel

ja ootab lapse sündi ning kindlat töökohta ei oma.

Harju Maakohtu 12.01.2016. a määrusega saadeti F.D kaebus vastavalt kohtualluvusele Tartu Maakohtule.

Kohus nõudis VTMS § 116 alusel Politsei ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurilt välja - väärteotoimiku (tl 8). 01.02.2016. a määrusega võttis kohus F.D kaebuse menetlusse. Kohus määras, et kohtuvälisel menetlejal tuleb esitada kirjalik seisukoht kaebuse kohta (tl 19).

Kohtuväline menetleja taotles kirjalikus seisukohas F.D kaebuse rahuldamata jätmist ohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku . K

süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. LS § 14 lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekkimist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et tulenevalt

3

KarS , mille kohaselt seaduse mittetundmine vastutust, on menetlusalusele § 17 lg 3 ei välista

isikule koostatud väärteoprotokoll õiguspärane ega riku menetlusnorme. Isik, kellele on

väljastatud välisriigi pädeva asutuse poolt juhtimisõigust tõendav dokument, peab jälgima asukohariigi seaduseid. Seaduste mittetundmine ei ole käsitletav kergendava asjaoluna. F.D

soovib menetlusaluse isiku üksnes juhtimisõiguse säilimist ning ütlustest ei nähtu

viiteid kahetsusele ega ka taotlust rahatrahvi ositi tasumise võimaldamiseks. Lisaks osundab

kohtuväline menetleja, et Võru Luhamaa maantee on päevasel ajal tiheda Tallinn-Tartuliiklusega, mistõttu F.D seadis oma tegevusega ohtu ka kaasliiklejate elu ja tervise. Kohtuväline menetleja viitab oma kirjalikus seisukohas LS § 33 lg 2 p le 1, mis sätestab juhi -

kohustuse veenduda, et tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida. LS § 70 sätestab sõiduki juhtimist keelava terviseseisundi. Terviseseisundi halvenemise korral tuleb sõiduk peatada, kui

teekonna ohutu jätkamine ei ole võimalik. Seadus ei näe ette võimalust terviseseisundi

halvenemise korral ületada lubatud sõidukiirust, mistõttu ei saa kohtuvälise menetleja

hinnangul halvenenud terviseseisundit käsitleda süüd välistava või kergendava asjaoluna. -

Karistuse määramisel võeti arvesse menetlusaluse isiku soovi säilitada temal juhtimisõigus.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et F.D-le väärteo toimepanemise eest

määratud rahatrahv 420 eurot on mõjus ja suunab menetlusalust isikut edaspidi hoiduma sarnaste süütegude toimepanemisest.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi asja arutamisest kohtuistungil osa võtta, on võimalik väärteoasi lahendada VTMS § 120 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, juhindudes kohtulahendi tegemisel VTMS §-st 132. Kohus teavitas menetlusalust isikut ja kohtuvälist menetlejat väärteoasja arutamisest kirjalikus menetluses ning tegi teatavaks kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja. VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kaebuses on F.D taotlenud kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi

vähendamist ja ositi tasumise võimaldamist. Seega ei ole F.D kaebuses vaidlustanud talle etteheidetava väärteo toimepanemist. Vaatamata sellele tuleb kohtul lähtuda VTMS § 123 lg st 2, mille kohaselt tuleb kohtul arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata - kaebuse piiridest ning kontrollida kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi

ja õiguslikke asjaolusid. Seega käsitleb kohus kõiki kohtuvälise menetleja otsuse aluseks

olevaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 2. Kohus, tutvunud väärteoasjas materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja 29.12.2015. a üldmenetluse otsus tuleb jätta muutmata ja F.D kaebus rahuldamata. 3. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse F.D-le ette, et tema 04.12.2015. a kell

11.15 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 140. kilomeetril juhtis mootorsõidukit Mitsubishi Lancer, xxxxxxxxxxxkiirusega 136 km/h (+/- 5 km/h). Lubatud suurim registreerimismärgiga kiirus sellel teelõigul 90 km/h. Seega F.D ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 41 km/h.

LS § 227 lg 3 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis.

4

Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega usaldusväärselt tuvastatud, et 04.12.2015.a kella 11.25 Tallinn-Tartu- -Luhamaa maantee 140. kilomeetril juhtis F.D Võru

, registre xxxxxxxx, kiirusega 136 mootorsõidukit Mitsubishi Lancer erimismärgiga km/h (+/ 5 km/h). Seda kinnitab helija videosalvestus (millega on asendatud kiirusmõõturi kasutamise protokoll) ning salvestuse nr 002515 väljatrükk (tl 13,17-18). Kohtu hinnangul on helija videosalvestiste puhul tegemist lubatava tõendiga VTMS § 31 lg 11 alusel. Nimetatud salvestiselt ja selle väljatrükist nr 002515 nähtub, et kiiruse mõõtmist on teostatud seadmega

LaserCam 4 nr LE0151, F.D juhitava sõiduki kiirust (Mitsubishi Lancer,

registreerimismä 0) mõõdeti Tallinn Võru rgiga xxxxxxx -Tartu- -Luhamaa mnt 140 km-l, kiirusmõõteseade on ajal, kui sõiduki kiiruseks mõõdeti 136 km/h asunud sõidukist 420,90 m

kaugusel. Kiiruse mõõtmisel tuvastati sõiduki kiiruseks 136 km/h, arvestades laiendmääramatust +/- 5 km/h, oli sõiduki kiiruseks 131 km/h. Vaidlust ei ole selles, et tegemist on alaga, kus piirkiirus on 90 km/h

, mistõttu on tuvastatud, et F.D ületas kiirust mitte vähem kui 41 km/h. F.D süüd ütlused, millest nähtub, et tema kinnitavad ka F.D enda ületas 04.12.2015. a mootorsõidukiga Mitsubishi Lancer lubatud sõidukiirust möödasõitu tehes (tl 15). Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis F.D mootorsõidukit registreerimismärgiga Mitsubishi Lancer, xxxxxxxx, kiirusega 136 km/h (+/- - 5 km/h), ületades sellega LS § 15 lg 1 p s 1 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust asulavälisel teel, s.o 90 km/h. Seega on F.D tegevuses tuvastatud LS § 227 lg 3

sätestatud väärteo objektiivne koosseis. 4. Kohus on seisukohal, et F.D on väärteo toime pannud otsese tahtlusega. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

KarS § 16 lg 3 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et F.D juhtimisõigust omava isikuna (tl 16) oli teadlik kohustusest jälgida liikluskorra F.D, kes kaebusest nähtuvalt ei ole tutvunud ldusvahendeid.

Eesti Vabariigis kehtivate liikluseeskirjadega, pidi mootorsõidukit juhtides jälgima maanteedele ülesseatud liikluskorraldusvahendeid kehtestatud piirkiiruste kohta. Seda aga F.D teinud ei ole. Olulised liikluskorraldust puudutavad teated (piirkiirused ja neid tähistavad liikluskorraldusvahendid) on üles seatud ka riiki sisenemisel. Lisaks nähtub F.D ütlustest, et rikkumise toimepanemise ajal oli ta riigis viibinud juba 7 päeva, mis on kohtu arvates piisav, et ennast riigis kehtivate oluliste liiklusnormidega kurssi viia. Seda enam,

et kaebusest järelduvalt on F.D vaja mootorsõidukit kasutada sageli. Kõike arvesse võttes ei saa kohtu hinnangul aktsepteeritavaks pidada F.D väidet riigis

kehtivate liiklusreeglite mittetundmise kohta. Ka KarS § 17 lg 3 kohaselt ei välista seaduse

mittetundmine tahtlust. tas F.D ütluste kohaselt teostas ta möödasõitu ning üle

sõidukiirust (ekslikud sünnivalud) ja videosalvestiselt nähtuvalt mõõdeti F.D

. Helisõiduki kiirus ajal, kui ta oli sõidukiga naasenud enda suunavööndisse, st F.D oli lõpetanud möödasõidumanöövri. Kohus leiab, et F.D oli teadlik, et ta ületab kiirust ja tahtis seda (st kiirust ületada).

5. Eeltoodust tulenevalt on F.D tegevuses täidetud LS § 227 lg s 3 sätestatud - väärteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja

süüd välistavaid asjaolusid. Sellest tulenevalt leiab kohus, et on e menetleja on kohtuvälin süü õigest teo i kvalifitseerinud.

5

6. Karistuse mõistmisel tuleb juhinduda KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks

isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 227 lg s 3 sätestatud väärteo toimepanemise eest näeb seadus karistusena ette rahatrahvi - kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuud.

Kohtuväline menetleja määras F.D-le karistuseks 105 trahviühikut, s.o 420 euro suuruse rahatrahvi. Kohus leiab, et F.D-le määratud karistus on kohane ja põhjendatud. Süü suuruse hindamisel on kohtu arvates põhjendatult arvesse võetud ületatud kiiruse suurust (s.o vähemalt 41 km/h). Kohus nõustub, et arvestada tuleb LS § 227 normitehnilist ülesehitust, st iga raskema

astme rikkumine on kvalifitseeritud järgmise lõike alla. Seega tuleb F.D süüd

pidada keskmisest suuremaks. Samas tuleb arvestada, et LS § 227 lg 2 järgi toimepandud rikkumise eest (kiiruse ületamine 21 nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut. -40 km/h) on ette Kohtu hinnangul ei saa LS § 227 lg s 3 sätestatud väärteo toimepanemise - eest määratav karistus

olla väiksem kui LS § 227 lg s 2 sätestatud süüteo toimepanemise eest ette nähtud -

maksimaalmääras on pidanud vajalikuks eristada kiiruse ületamisi karistus. Seadusandja

vastavalt raskusastmetele ja näinud ette vastavalt teo raskusele erineva suuruse ja liigiga ka peavad kohtu arvates ristuse määramise võimalusi. Seetõttu määratavad karistused vastama samuti teo raskusele ja arvestama erinevates

. Seega lõigetes ettenähtud sanktsioonimääradest on kohtu hinnangul karistuseesmärkide saavutamiseks vajalik, et F.D-le määratav rahatrahv oleks suurem kui 100 trahviühikut. Samas tuleb arvestada, et F.D ületas kiirust mitte vähem kui 41 km/h, st LS § 227 lg s 3 sätestatud süüteo alammääras (sätte järgi -

kvalifitseeritakse kiiruse ületamised kuni 60 km/h). Kohtu hinnangul mõjutab F.D süü suurust ka asjaolu, et F.D liikles päevasel ajal ja tiheda liiklusega

maanteel. Seda kinnitab ka helija videosalvestus, millest nähtuvalt liikles samal ajal veel mitmeid teisi sõidukeid. Kohtu arvates ei ole F.D süüd vähendava asjaoluna käsitletav F.D

väide, et tal algasid sünnitusvalud. Esiteks peab kohus oluliseks märkida, et mootorsõiduki juhtimise ajal tervisehäire tekkimise korral tuleb edasine juhtimine peatada kuni tervisehäire

möödumiseni või kutsuda abi Sellises seisundis liikluses osalemise jätkamine on äärmiselt

. ohtlik nii inimesele endale kui ka kõikidele teistele kaasliiklejate eludele, tervistele ja varale. Seega olukorras, kus F.D kahtlustas sünnitusvalusid, tulnuks liiklemine koheselt

lõpetada ja kutsuda abi. Sellises olukorras möödasõitude tegemine ja kiiruse ületamine on äärmiselt ohtlik teguviis. Samas ei nähtu aga kohtule esitatud materjalidest, et F.D oleks vajanud kohest abi seoses oma tervisliku seisundiga. Seda ei ole tuvastanud ilmselt ka

väärteomenetlust läbi viinud politseiametnikud, kuna materjalidest ei nähtu, et vajalikku abi

oleksid kutsunud politseiametnikud. Kohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et kui F.D

oleksid tõepoolest alanud sünnitusvalud, oleks ta olnud suuteline osalema väärteomenetluse läbiviimisel (rikkumine 11.25, menetlustoimingud lõpetati 11.42). Lisaks ei nähtu väärteoasja materjalidest, et tervisliku seisundi tõttu ei oleks F.D jätkanud

sõitu pärast väärteomenetluse läbiviimist. Kuna liiklusohtlikus terviseseisundis on keelatud sõidukit juhtida (LS § 33 lg 11 p 2), oli järelikult F.D tervislik seisund selline, mis võimaldas sõidukit juhtida.

Karistu kergendava asjaoluna F.D kahetsust se määramisel on arvesse võetud (KarS § 57 lg 1 p 3). Põhjendatult on ka arvestatud, et F.D puuduvad varasemad samalaadsed rikkumised.

6

Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates F.D-le määratud rahatrahv 105 trahviühikut proportsionaalne toimepandud teoga, vasta

b F.D süüle ja on kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega Määratud rahatrahv on alammäära lähedane. . kohtu arvates

7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Politseija Piirivalveameti 29.12.2015. a üldmenetluse

otsus väärteoasjas nr 230215018845 tuleb jätta muutmata ja F.D kaebus rahuldamata. 8. F.D on taotlenud rahatrahvi tasumise võimaldamist osade kaupa. KarS § 66 lg 2 sätestab, et kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Võttes arvesse F.D kaebuses esitatud väiteid, järeldub, et käesoleval juhul saab

mõjuvaks põhjuseks olla F.D majanduslik olukord (F.D on

lapseootel ja tal puudub töökoht). Rahvastikuregistri andmetel on F.D 29.01.2016. a sündinud laps. Kohus, võttes arvesse lapse sündi ja F.D töökoha

puudumist, on seisukohal, et määratud rahatrahv summas 420 eurot tuleb määrata tasumisele osade kaupa 4 kuu jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raina Pärn Kohtunik