2-16-3326/2 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kohtujurist Ivika Sillaots Ave Inno Määruse tegemise aeg ja koht 24. märts 2016, Pärnu Tsiviilasja number 2-16-3326 Tsiviilasi L.P.’i ja K.P.’i hagi M.A.’i vastu elatise väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja 1: L.P., isikukood xxxxxxxxxxx Hageja 2: K.P., isikukood xxxxxxxxxxx Hagejate seaduslik esindaja A.P., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxx Kostja: M.A.

RESOLUTSIOON 1. Jätta L.P.’i ja K.P.’i hagi M.A.’i vastu elatise väljamõistmiseks menetlusse võtmata ja tagastada koos lisadega esitajale. 2. Menetluskulud jäävad hagejate kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja kohtu põhjendused L.P. ja K.P. esitasid 29.02.2016 hagi M.A.i vastu elatise väljamõistmiseks. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 371 lg 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Perekonnaseaduse (PKS) § 82 sätestab, et vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1

2-16-3326

2 (2) kohaselt lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega ülalpidamiskohustuse tekkimise (ja kohtu kaudu selle kohustuse täitmise nõudmise) eelduseks on, et lapse põlvnemine isast on seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud. L.P.i ja K.P.’i isa on seaduses ettenähtud korras kindlaks tegemata. Hagiavaldusele lisatud hagejate sünnitunnistustel ei ole kannet isa kohta. Rahvastikuregistri andmebaasis andmeid L.P.i ja K.P.i isa kohta ei ole, seega hagejate sünniaktides kanne isa kohta puudub. Eeltoodust tulenevalt ei ole L.P.il ja K.P.il õiguslikku alust nõuda M.A.ilt elatist ning M.A.il ei ole L.P.i ja K.P.i ülalpidamise kohustust. Hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 371 lg 2 punktidest 1 ja 2, kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest. TsMS § 372 lg 4 alusel kohus tagastab avalduse selle esitajale. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastab selle määrusega, siis loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Hagejatel on õigus esitada elatise nõue uuesti pärast isaduse kindlakstegemist või koos põlvnemise tuvastamise hagiga. Kui põlvnemise tuvastamise hagi esitatakse koos elatise nõudmise hagiga, siis ei võeta riigilõivu põlvnemise tuvastamise hagi läbivaatamisel (riigilõivuseadus § 22 lg 1 p 3).

TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hagejate kanda. Teadaolevaid hüvitatavaid menetluskulusid asjas tekkinud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik