1-16-2248/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

1-16-2248

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Harju Maakohus

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 24. märtsil 2016.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-2248 (15231501440) Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Sekretär Triin Pilberg Tõlk Natalia Senkevitš Prokurör Natalia Duškina Kriminaalasi B.E süüdistuses KarS § 169 järgi; Süüdistatav B.E ,

isikukood: XXX,

kodakondsuseta, emakeel: vene keel, keskharidus,

töökoht: XXX, elukoht: XXX, varasemalt kriminaalkorras karistatud:

• 23.11.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 1 kuu ja 27 päeva vangistusega, KarS § 73 lg

1 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga kuni 22.11.2013.a. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 30.12.2015.a. Kaitsja Liis Toomsalu RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest § 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; § 313; KarS § - dest 64 lg 1, § 65 lg 2, § 69 lg 1, 3 ja 4, § 75 lg 1 p.p 1-6, § 75 lg 2 p 6, § 78 p 1; kohus otsustas: 1.

Süüdi tunnistada B.E KarS § 169 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) kuud.

2. KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud karistust 23.11.2010 Harju

Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 1 (ühe) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

2

3.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada B.E-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse ) päeva, so 117

(ükssada seitseteist) päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse

päevale vastab üks tundi üldkasulikku tööd, so kokku üldkasuliku tööga 117 (ükssada seitseteist) tundi.

4. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks 1 (ühe) aasta pikkune

tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest.

5. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada üldkasuliku B.E töö tegemise ajal,

so 1 (ühe) aasta vältel järgima KarS § 75 lg 1 p.p 1-6 ning KarS § 75 lg 2 p 6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustust:

6. Kohustada B.E täitma käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 1 p.p 1-6

sätestatud kontrollnõudeid:

• elama alalises elukohas aadressil: XXX;

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

7. Juhindudes KarS § 75 lg 2 p 6 kohustada B.E temale määratud

käitumiskontrolli ajal:

• täitma ülalpidamiskohustust ning tasuma XXXtütre XXX ülalpidamiseks 153,39.- eurot kuus.

8. Määrata B.E

katseajaks Tallinna Vangla Ida-Harju

Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

9. KarS § 78 p 1 alusel arvestada B.E katseaja algust kohtuotsuse

kuulutamise päevast s.o 24.03.2016.a. 10. B.E suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 11. KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p 4,9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel B.E-lt välja mõista riigituludesse menetluskuluna:

• sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 645.- (kuussada nelikümmend viis) eurot;

• kaitsjatasu osutatud õigusabiteenuse eest summas 72.- (seitsekümmend kaks) eurot. 12. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda B.E

ositi 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.

3

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme

päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka elektrooniliselt. KrMS § 319 lg 2 kohaselt apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS § 319 lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus ja kokkuleppe sisu

Kriminaalasja raames B.E ´it süüdistatakse selles, et tema, olles kohustatud

vastavalt Harju Maakohtu 02.11.2010.a. otsusele nr 2-10-22453, tasuma XXXkasuks tütre, XXX(ik XXX) ülalpidamiseks 153,39 eurot kuus alates 11.05.2010 kuni täisealiseks saamiseni.

B.E hoidis teadvalt kõrvale kohtu poolt pandud elatise maksmise kohustuse täitmisest, kuivõrd jättis määratud elatise maksmata, olles töövõimeline isik, mistõttu elatisraha

võlgnevus seisuga 30.12.2015.a. moodustas kokku 4295 eurot (arvestades perioodi alates 13.08.2013 – kriminaalmenetluse nr 12230109794 KarS §169 lõpetamine KrMS § 202 alusel). B.E ei ole korrektselt elatise maksmise kohustust täitnud, mistõttu alustati tema suhtes täitemenetluse. Nimetatud täitemenetlus ei ole oma eesmärki täitnud. B.E perioodil alates 13.08.2013 kuni käesoleva ajani ei ole elatist tasunud. Ametlikku töökohta B.E´il ei ole olnud, Eesti Töötukassas alates 13.08.2013 kuni käesoleva ajani ei

ole ta arvel olnud. B.E ei tee mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi

parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal elatise maksmise kohustust võimalikult suures ulatuses täita. Tema ei otsi piisava intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekuallikat. Enne 01.01.2015 nägi KarS §169 ette vanema vastutuse elatusraha maksmisest kuritahtliku

kõrvalehoidumise eest. Alates 01.01.2015 sätestab KarS § 169 kriminaalvastutuse vanema

teadva kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Teadva kõrvalehoidumisega oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt

väljamõistetud elatusraha maksmisest pani B.E toime KarS § 169 sätestatud kuriteo.

17. märtsil 2016.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Natalia Duškina,

süüdistatav B.E ja tema kaitsja Liis Toomsalu käesolevas kriminaalasjas

alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et abiprokurör nõuab kohtus B.E süüdi

tunnistamist KarS § 169 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist märgitud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 kuud. KarS § 65 lg.2 ja 64 lg.1 korras suurendada mõistetud karistus 23.11.2010 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa - 1 kuu 27 päeva - võrra, mõistes liitkaristuseks 3 kuud ja 27 päeva

vangistust. KarS § 69 lg.1,2,3,4 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga,

4

arvestades, et vangistusele ühele päevale vastab üks tund ÜKT-d, seega kandmisele kuulub

117 tundi ÜKT-d, mille tegemise tähtajaks määrata 12 kuud. Määrata B.E üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal

on B.E kohustatud järgima KarS § 75 lg.1 ettenähtud kontrollnõuded ja

kohustused: Elama kohtu määratud alalises elukohas; Ilmuma kriminaalhooldaja määratud

ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite

kohta; Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; Saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti

territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 6 alusel kohustada B.E ´it

käitumiskontrolli ajal täitma ülalpidamiskohustust ning tasuma XXXtütre XXX(ik XXX) ülalpidamiseks 153,39 eurot kuus. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 24.03.2016.a toimunud kohtuistungil süüdistatav B.E tunnistas end temale esitatud süüdistustes KarS § 169 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemises täielikult süüdi ja nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, paludes kohtul sõlmitud kokkulepe kinnitada. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Natalia Duškina jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning abiprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav B.E on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et B.E tuleb süüdi tunnistada temale KarS § 169 järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemises ja karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud:

Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. Vabariigi

Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 430 eurot ning seda alates 01.01.2016.a s.t teise astme kuriteo

süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 645.- eurot. Käesoleva kriminaalasja

materjalidest nähtub, et B.E-le on kohtueelsemenetluse käigus osutatud riigi õigusabi ja seetõttu kuulub B.E-lt kaitsjatasu menetluskuluna välja mõistmisele

ning seda summas 72,00.- eurot. Süüdistatavalt sundraha ja kaitsjatasu välja mõistmisel juhindub kohus KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit

5

ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/