4-16-441/15 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-16-441

1 ( ) 11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14 2016.a. . märts Pärnu Väärteoasja number 4-16-441 Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Jaanika Lusti Väärteoasi Z.P (registrikood xxx; asukoht Savi 34A, Pärnu) kaebus Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa büroo juhtivinspektor

Liina Grauberg´i 07.01.2016.a. üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 9400,14,002044. Istungil osalenud isikud:

kaebuse esitajana

kaebuse esitaja kaitsja

kohtuvälise menetleja ametnikuna

Z.P (registrikood xxx, asukoht Savi 34A, Pärnu)

Vandeadvokaat Ljudmila Tamar

Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa büroo juhtivinspektor Liina Grauberg, Keskkonnainspektsiooni esindaja Madis Piirla.

RESOLUTSIOON Juhindudes Jäätmeseaduse § 73 lg 2 p 4, § 105 lg 2, § 120 1 lg 2 ja § 1265 lg 2 ning

Väärteomenetluse seadustiku § 2, § 132 p 1,

§ 133-135, kohus otsustas:

Jätta Z.P Keskkonnaisnpektsiooni otsuse tühistamiseks või rahatrahvi

kaebus vähendamiseks rahuldamata.

Jätta onnainspektsiooni Pärnumaa büroo juhtivinspektor auberg´i Keskk Liina Gr poolt 07.01.2016.a. tehtud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 9400,14,002044 muutmata.

Menetluskulud jätta Z.P enda kanda.

Rahatrahv 3000 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 SEB Pangas,

(kood 401, viitenumber 4100064625. Maksekorralduse selgitusse märkida menetlusaluse isiku

nimi/nimetus ja väärteoasja number). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui

isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 14.03.2016.a.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

4-16-441

2 ( ) 11 Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 24.03.2016. a.

Asjaolud ja menetluskäik x.x.x.a. on koostatud 9400,14,002044 väärteoasjas nr väärteoprotokoll selle kohta, et ajavahemikul x.x.x kuni x.x.x

K, A K ja T. Z.P juhatuse liikme R. võtsid Z.P x osakonna töötajad U. K.

B. teadmisel ja korraldamisel eraisikutelt vastu isolatsiooniga alumiiniumkaableid ja elektrijuhtmeid –

jäätmekoodiga 17 04 11, omamata nimetatud jäätmete käitlemiseks jäätmeluba, rikkudes sellega jäätmeseaduse (JäätS) § 73 lg 2 p 4 ja § 105 lg 2 sätestatud nõudeid. Ajavahemikul x.x.x kuni x.x.x osakonna

, J. ja T.

võtsid Z.P x töötajad E. H. Š. P. Z.P

juhatuse liikme R. teadmisel ja korraldamisel eraisiku B. telt jäätmekoodiga 17 04 01 (jäätmenimistu

kohaselt vask, pronks, valgevask) vastu isolatsioonita vaskkaableid ja –elektrijuhtmeid (jäätmenimistu

kohaselt jäätmekood 17 04 11 03), omamata nimetatud jäätmete käitlemiseks jäätmeluba, rikkudes sellega J

äätS § 73 lg 2 p 4 ja § 105 lg 2 sätestatud nõudeid.

Z.P Keskkonnaameti poolt väljastatud jäätmeloa nr L.JÄ/318847 (kehtivusega 01.06.2010

kuni 31.05.2015) kohaselt puudus Z.P eelpool nimetatud ajavahemikel õigus käidelda

isolatsiooniga alumiiniumkaableid ja –elektrijuhtmeid (jäätmekood 17 04 11 02) ja isolatsioonita vaskkaableid ja –elektrijuhtmeid (jäätmekood 17 04 11 03). Z.P korraldab ettevõtte igapäevast majandustegevust et õtte juhatus. R. oli Z.P tev

B. ainus juhatuse liige x.x.x kuni x.x.x, korraldades ettevõtte igapäevast tööd, sh kontrollides töötajate tööd ja andes korraldusi ning juhiseid x osakonna töötajatele vastuvõetavate metallijäätmete liikide kohta ning vaadates üle loa taotlusi ja lubasid, kinnitades ja allkirjastades neid.

Lubades ja korraldades kaablite ja elektrijuhtmete vastuvõttu eraisikutelt, on Z.P selleaegne

juhatuse liige R.

B. tegutsenud otsese tahtlusega karistusseadustiku (KarS) § 16 lg 3 kohaselt, kuna

pikaajaliselt vanametalli käitleva ettevõtte juhina ning mitmeid jäätmeloa taotlusi koostanud ja lubasid allkirjastanud isikuna oli ta teadlik jäätmeseadusega sätestatud metallijäätmete käitlemise eritingimustest

ning ettevõttele väljastatud jäätmeloa tin Metallijäätmete käitlemine on Z.P gimustest. igapäevane tegevusala.

R. B.

, andes Z.P X osakonna töötajatele konkreetseid juhiseid ja korraldusi, millest töötajad

said aru, et eraisikutelt ja seadusjärgset turuluba, tegevusluba või jäätmeluba mitteomavatelt ettevõtetelt on lubatud kaableid ja elektrijuhtmeid vastu võtta, tegutses Z.P huvides, kuna metallijäätmete müügist saadav raha laekub osaühingule. Arvestades KarS § 14 lg s 1 sätestatut nin - g eelpool kirjeldatud asjaolusid tuleb asuda seisukohale, et R.

B.

on Z.P juhatuse liikmena ettevõtte huvides pannud toime JäätS § 73 lg 2 p 4 ja § 105 lg 2 sätestatud teod ning et need teod on inkrimineeritavad juriidilisele isikule Z.P.

x.x.x esitas Z.P menetlejale vastulause, milles palus lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 alusel süüteokoosseisu puudumise tõttu ning vabastada viivitamata vastutaval hoiul olevad vaskkaablid ja elektrijuhtmed.

07.01.2016.a üldmenetluse otsusega väärt on määratud kohtuvälise menetleja eoasjas nr 9400,14,002044 poolt Z.P eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest JäätS § 120 1 lg 2 ja § 1265 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 3000 eurot. Otsuses on arvetatud osaliselt ka Z.P esitatud vastulausega.

Nimelt on Keskkonnainspektsioon täpsustanud, et JäätS §-de 1201

lg 2 kvalifitseeritud väärteo pani juhatuse liige R. toime B. ettevaatamatusega hooletuse vormis vastavalt KarS § 18 lg 3.

Kaebuse sisu

4-16-441

3 ( ) 11 x.x.x.a esitas Z.P rnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele. Z.P leiab, Pä et väärteoprotokoll koostatud VTMS § 69 nõudeid rikkudes. on asjas

x.x.x koostatud väärteoprotokollis toodud väärteo kirjeldusest ei nähtu, kui palju vaskkaableid ja

alumiiniumkaableid on x kokkuostuplatsi töötajad eraisikutelt vastu võtnud. Märgitud on vaid seda, et

nimetatud jäätmete vastuvõtt toimus ajavahemikul x.x.x-x.x.x ja x.x.x-x.x.x. KKI ametnik T.

T. ütluste kohaselt oli kaalutud vaskkaablit x kg ja alumiiniumkaableid pole kaalutud. Hiljem neid kaaluti ja saadi teised numbrid. Ebaõigesti on märgitud, et vaskkaableid on vastu võetud ka perioodil x.x.x.-x.x..x, kuna selle kohta ei ole ostutehinguid. Otsuses kajastub ebaõigesti, et vaskkaableid võeti vastu ka ajavahemikul x.x.x.-x.x.x. x.x.x sündmuskoha vaatlusel avastatud kaablid ei saanud olla sellest ajavahemikust pärit.

Karistuse määramisel on oluline teada, kui sageli on keelatud jäätmeid vastu võeti ja millises koguses kokku, et otsustada väärteo raskuse üle. Asja materjalidest nähtub, et eraisikud on toonud kaableid ning

juhtmeid, kuid nende kogus on täpsustamata ja seega keelatud koguste ulatus menetlusalusele isikule teadmata. Seega ei ole teokirjeldus piisav ega kontollitav, mille tõttu isikul ei ole täpsel teada, mida talle ette heidetakse ja mille vastu peab ta end kaitsma. Need asjaolud peavad tulenema kohtuvälise menetleja väidetest, mitte kogutud tõenditest.

Kogused on märgitud väärteo otsuses tõendite, mitte väärteo kirjeldamisel, mis ei kõrvalda

väärteoprotokolli puudulikust ja millega rikutakse menetlusaluste isikute õigus teada saada, millised väärteod on neile ette heidetud. See on oluline asjaolu JäätS § 73 lg 2 p 4 kohaldamisel, kuna nimetatud säte käsitleb teiste isikute tekitatud ja üleantud metalljäätmete kogumist.

Kaebuse esitaja leiab ka, et asjas puudub juriidilise isiku vastutus. Väärteoprotokolli kohaselt on

R. B. Z.P juhat korraldanud ettevõtte igapäevast töö use liikmena d; lubades ja korraldades kaablite ja

elektrijuhtmete vastuvõttu eraisikutelt, on juhatuse liige tegutsenud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3

kohaselt, kuna pikaajaliselt vanametalli käitleva ettevõtte juhina ning mitmeid jäätmeloa taotlusi

koostanud ja lubasid allkirjastanud isikuna oli ta teadlik jäätmeseadusega sätestatud metalljäätmete

käitlemise eritingimustest ning ettevõtte väljastatud jäätmeloa tingimustest. öötades sellel alal väga T pikka aega, pidi olema suuteline vahet tegema, kas materjali näol oli tegemist puhastatud vaskkaabliga või nt mootorite või trafo mähistraatidega ning vastavaid teadmisi ka oma töötajatele edasi andma. Kaebaja sellega ei nõustu. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne selgitab, et õigeks tuleb lugeda

seisukoht, et juriidilise isiku huvi on juriidilise isiku vastutuse korral käsitatav koosseisu objektiivse

tunnusena, mille suhtes tuleb tuvastada tahtlus. Väärteo otsuses sellised järeldused puuduvad.

Kohtuväline menetleja ei ole selgitanud ega tõendanud, et äriühing on soovinud ja astunud reaalseid samme lubamatute jäätmete vastuvõtmiseks. Menetleja on vää otsest tahtlust ning väärteomaterjalide alusel ei ole antud asjaolu ralt omistanud R.

B. tõendatud. Eeskätt puudub menetleja selgitus, milliste tõendite pinnalt on otsest tahtlust omistatud ning

tuvastatud. R.

B. ei ole andnud otsest ega kaudset korraldust töötajatele võtta vastu kaableid või

elektrijuhtmeid eraisikutelt. Väärteoprotokollis ja otsuses, samuti tunnistajate ütlustes on märgitud, et keelatud jäätmeid võtsid vastu osad Z.P töötajad, kes seda ka tunnistasid. Seega on kaheldav,

miks oleks

R. B. pidanud osadele töötajatele andma selliseid korraldusi ning osadele mitte. Teatud juhtudel võib töötaja ise ekslikult vastu võtta esemeid, mis on keelatud, seda asjaolu mitte tunnistades.

Seega ei ole üheselt tõendatud eg osaühingu seadusliku esindajana oleks andnud a tuvastatud, et R.

B. konkreetseid korraldusi või nõusolekuid.

Z.P töötajad põhjendasid ilma loata jäätmete vastuvõtmist eelkõige olemasoleva jäätmeloa sisuga. Menetleja märgib karistust kergendava asjaoluna ise, et Z.P ei taotlenud kaablijäätmete

koodide muutmist, st kaablikoodi muutmine 17 04 11-st 17 04 11 01-ks toimus äriühingust mitteolenevatel asjaoludel.

Kuigi R. B juhatuse liikmena ülesandeks oli korraldada kokkuostuplatsidel (äriühingul on mitu

kokkuostuplatsi Eestis) vanametalli vastuvõtt vastavalt jäätmeja muudele seadustele, korraldasid kokkuostuplatsidel töö vahetult platsijuhatajd, x K. T.

– T. K. selgitas, et see oli tema, kes ei märganud jäätmeloa muut . Platsi töötajad ei ole selgesõnaliselt ka andnud ü unud sisu, mitte R. B tlusi, et R.

B. on

neile andnud otsesed korraldused keelatud jäätmete vastuvõtmiseks, seega pidid seda tõendama menetluses teised tõendid, neid aga kogutud ei ole. Mh on tõendamata see, et R. on andnud otseseid B.

korraldusi konkreetselt isikult konkreetete kaablite vastuvõtmiseks ja seda väärteoprotokollis märgitud ajavahemikul. Seda enam on kaheldav, et üldiste korraldustena on töötajatele antud luba seadusvastaselt tegutsemiseks. Ainuüksi menetleja väide, et R. oli kogenud isik ja oli teadlik, et metallijäätmeid vastu

B.

4-16-441

4 ( ) 11 võtta ei tohi (ise ta ei ole neid vastu võtnudki), ja sellega rikub seadust, ei ole piisav, et väita, et vaatamata

teadlikkusele oli R. otsene tahtlus seaduse rikkumine toime panna. Isegi kui asuda seisukohale, et B. juhatuse liige tõlgendas vaskkaabli mõistet ebaõigesti, lugedes vastuvõetud kaableid puhta elektroonilise

vasena (kuigi sellist selgitust ei ole B. töötajatele jaganud), ka see viitab tahtluse puudumisele. Samuti on asjas tähtis, et ka jäätmelubade andmisel ja muutmisel tehti vigu, mida hiljem ka parandati.

Väärteoprotokolli lk 3 on selgitatud, et teod on toime pandud juriidilise isiku huvides. Seejuures on menetleja märkinud, et ettevõtte huvi on kasumlikult majandada, võttes vastu võimalikult palju jäätmeid võimalikult vähese tegevus-, käitlemisja ajakuluga. Vaidlustatud otsuses on kohtuväline menetleja leidnud veel, et keelatud materjali vastuvõtmisega teenis

juriidiline isik rahalist tulu. Samas märkis menetleja, et keelatud materjali kogus oli võrreldes teiste

vastuvõetavate materjalidega küllaltki väike (otsuse lk 8) ja selle nimel ei ole seadusevastane tegevus

mõistlik; ei saa väita, et ettevõttel ei oleks sellistest tehingutest tulu olnud, kuna vase hind on teiste

värviliste metallide hindadega võrreldes oluliselt kallim. Menetleja arvates ettevõtte huvi oli ka oma klientide hoidmine, kuna on näha, et paljud isikud tõid jäätmeid osaühingule korduvalt.

Selline järeldus on vähemalt kaheldav ja pigem vastuoluline. Pelgalt äriühingu valdkonna tööga seonduvad rikkumised ainsana ei viita juriidilise isiku huvidele. Iga teenust osutava äriühingu huviks on kahtlemata klientide hoidmine, kuid arvestades käesolevas asjas ülekuulatud klientide arvu, ei ole selline hulk äriühingule tema igakuise käibe juures määrav. Äriühing, mis toimib ka ilma eraisikute kaablite ning juhtmeteta, ning mille käive on ka tavaolukorras kasumlik, ei hakkaks seadusvastaselt tegutsema niivõrd väikse koguse, nagu seda on eraisikute poolt toodud kaablid ja juhtmed, saamiseks ega riskiks võimaliku vahelejäämisega. Lisaks asjas puuduvad tõendid kinnitamaks menetleja väidet, et äriühing teenis keelatud jäätmete pealt

rahalist tulu. Otsuses pole märgitud ei keelatud jäätmete koguseid ega nende kaalu ega maksumust, samuti seda, et äriühing on neid jäätmeid realiseerinud. Kuna nimetatud jäätmed on äriühingu vastutaval

hoiul, siis on nad siiani realiseerimata ja tulu saamata. Lisaks antud juhul on tõendatud, et kokkuostuplatsi töötajad teostasid igapäevatöö raames ülesandeid oma pädevuse piire ületades, mida ei saa lugeda juhtkonna huviks. Seega pole kohtuväline menetleja piisavalt põhjendanud ka huvi elementi. Kokkuvõttes kaebaja leiab, et menetlusalustes tegevustes puudus kaebaja poolne süüline tegu ja kaebaja süüd ei ole menetleja suutnud tuvastada ka menetluse käigus.

Kui kohus ei rahulda kaebust väärteo otsuse tühistamise ja asja lõpetamise osas, siis kaebaja vaidleb ka temale määratud rahatrahvi suurusele vastu. Kaebaja leiab, et tekkinud olukorras on summa 3000 eurot ülemäära suur ega mõistlik, kuna karistuse määramisel ei ole arvestatud järgmiste asjaoludega: äärteod v

ei ole toime pandud tahtlikult; väärteo toimepanemist soodustasid teatud määral eraisikud jäätmete - üleandjad. JäätS § 28 lg 2 kohaselt jäätmeid üleandev isik peab olema, arvestades asjaolusid, veendunud,

et vastuvõtjal on jäätmeluba või kompleksluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks. Keelatud jäätmete üleandjad ei ole jäätmeloa vastu huvi tundnud; eelatud jäätmeid võeti vastu lühikest k

aega: ajavahemikul x.x.x-x.x.x x kuud ja ainult alumiiniumkaableid; x.x.x-x.x.x x kuu jooksul; – –

keelatud jäätmete vastuvõtmine teenis ka keskkonnasäästlikkuse ja keskkonnale kahju tekke vältimise eesmärgi kui äriühing neid vastu võttis, siis säästis ta sellega keskkonda, kuivõrd v - astasel juhul oleks

ehk eraisikud need metsa alla viinud vms; karistamine preventiivsel eesmärgil ei ole antud juhul

põhjendatud, kuna menetleja ise märgib otsuses, et ettevõte, saades teada tegevuse puudustest, asus

tegevust ümber korraldama nii, et vältida tulevikus võimalike eksimusi, ning otsuse tegemise ajaks Z.P kehtival jäätmeloal kõik kaablijäätmete koodid vastuvõetavate jäätmetena olemas. Seega võimalikud rikkumised selles osas on juba seaduse seisukohalt välistatud; saadud jäätmeluba võima

ldab ettevõttel realiseerida nimetatud jäätmed, kuid nende eest saadaolev kasu ei kata määratud trahvi; riikliku

järelevalve teostamine ei tohi tuua kahju; Z.P-le

on samal ajal määratud rahatrahv x kokkuostuplatsil aset leidnud rikkumiste eest x eurot ja otsustatud konfiskeerida keelatud jäätmeid x euro eest (otsus on vaidlustatud), seega äriühingul on ka majanduslikult raske maksta 3000-st trahvi, isegi kui arvata, et tegemist on miinimumlähedase määraga. Äriühingu majandustegevuse pärssimine ei tohiks olla riigivõimu teostamise eesmärgiks.

x.x.x.a esitas kaebaja taotluse Keskkonnainspektsioonilt täiendavate tõenditena Z.P-le 01.06.2010 väljastatud jäätmeloa nr L.JÄ/318847 esialgses ja kahel korral muudetud redaktsioo

nis ning

4-16-441

5 ( ) 11 Z.P jäätmeloa muutmiseks esitatud taotluste vöäjanõudmiseks. Tõendid on esitatud

kohtuasja toimikusse.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa büroo juhataja Toomas Õmblus 05.02.2016.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja kaitsja jäi kaebuses toodud seisukohtade juurde. Kaitsja on kohtuistungil viidanud, et kohtuvälises menetluses üle kuulatud tunnistajate ütluseid kohtumenetluses antud juhul avaldada ei saa ning aegumisele osade alumiiniumkaablite vastuvõtmist puudutavate rikkumiste osas.

Kohtuvälise menetleja esindajad leidsid, et kaebaja süü antud väärteorikkumiste toimepanemises on

tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, järgitud on väärteomenetlusõigust ning palusid jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS § - -s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära osapoolte seletused, leidis, et Z.P kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.

Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et kohtuvälises menetluses üle kuulatud tunnistajate ütluseid

kohtumenetluses käesoleval juhul avaldada ei saa. VTMS § 99 lg 8 järgi kui tunnistaja ei ole asja

arutamisele ilmunud, võib maakohtunik avaldada tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütlused.

Vastavat paragrahvi saab kohaldada üksnes siis, kui tunnistajad on kohtuistungile kutsutud ning nad istungile ilma mõjuva põhjuseta ei ilmu. Antud asjas kaebaja ja kohtuväline menetleja ühegi tunnistaja kohtusse kutsumist ei taotlenud ning kohus tunnistajaid kohtuistungile ka ei kutsunud. Seetõttu puudub

alus kohtueelses menetluses üle kuulatud tunnistajate ütluste avaldamiseks ning kohus kaebust läbi

vaadates tunnistajate ütlu Kohus jätab nimetatud tõendi tõendikogumist välja stele tugineda ei saa. d .

Kirjeldatust tulenevalt langeb ära ka üks menetlusosaluste vaheline vaidluspunkt ülekuulamist R. B. puudutavas osas. Kaitsja leiab, et väärteoprotokoll on koostatud VTMS § 69 nõudeid rikkudes, sest väärteo kirjeldusest ei

nähtu, kui palju alumiiniumkaableid ning elektrijuhtmeid ja vaskkaableid ning elektrijuhtmeid on vastu

võetud eraisikutelt ehk isikutelt, kellelt ei oleks õigust neid vastu võtta. Kaistja nõustub, et a

sja materjalidest nähtub, et eraisikud on toonud kaableid ning juhtmeid, kuid nende kogus on täpsustamata ja seega keelatud koguste ulatus menetlusalusele isikule teadmata. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et teokirjeldus väärteoprotok

ollis on piisav. Ajavahemikul x.x.x

kuni x.x.x ei olnud ettevõttel kehtiva jäätmeloa kohaselt õigust üldse vastu võtta metallijäätmeid koodidega 17 04 11 02 (isolatsiooniga alumiiniumkaablid) ja 17 04 11 03 (isolatsioonita vaskkaablid), siis

ei oma süüteokoosseisu täitmise mõttes tähtsust, millises koguses on kaablijäätmeid üle antud - vastu võetud. Süüteokoosseis täideti hetkel, kui Z.P võttis vastu esimese koguse etteheites kirjeldatud kaableid. Koguste märkimata jätmine ei välista menetlusalusele isikule etteheidetavaid rikkumisi. Oluline

on välja selgitada kas näidatud perioodi oli isikul jäätmeluba või mitte, samuti on oluline välja see, selgitada, kas eraisik on andnud üle tasu eest alumiin . Koosseisuliseks tunnuseks –ja vaskkaablit või mitte ei ole asjas tuvastada oluline kahju või kogus.

Eeltoodule vaatamata täpsustab kohus, et vase kaalunumbrite erinevus, millele kaitsja on viidanud, tuleneb asjaolust, et esialgselt kaaluti vaskkaableid koos konteineriga (kaalutulemus x kg), hilisemalt aga big-bag kotis (kaalutulemus x kg). Kaablite konteinerist kotti tõstmine nähtub asitõendi vaatlusprotokolli fotodelt 39 ja 40 (väärteotoimiku 58-59). Kui koti kaal maha arvata, on leitud kaablite koguseks x lk kg, milline kaalunumber on toodud ära ka Keskkonnainspektsiooni otsuses. Alumiinkaabli puhul on asitõendi

4-16-441

6 ( ) 11 vaatlusprotokolli järgi kaalutu ehtes on näidatud veoauto d koguseks kg (x-x. T ja konteineri kaalu metalli kaalust maha arvamine, sest alumiinkaablid kaaluti veoautole paigutatud konteineris).

Menetlusalusele isikule Z.P on kohtuväline menetleja väärteoprotokollis ette heitnud JäätS §

73 lg 2 p 4 ja 105 lg 2 rikkumist. § Ohtlike jäätmete käitluslitsents on JäätS § 99 lg 1 kohaselt isiku vastavat pädevust ja tehnoloogia sobivust

tõendav tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandusvõi kutsetegevuses. JäätS § 73 lg 1 kohaselt annab jäätmeluba jäätmeid käitlevale

isikule või jäätmetekitajale õiguse üheks või mitmeks JäätS § 73 lõikes 2 nimetatud jäätmekäitlustegevuseks või jäätmete tekitamiseks jäätmeseaduse §-s 75 nimetatud tegevusvaldkondades ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused. Jäätmeseaduse § 73 lg 2 kohaselt on jäätmeluba vaja muuhulgas: p 4) teiste isikute tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumiseks või veoks jäätmete edasise kaubandusvahendamise või taaskasutamise eesmärgil. JäätS § 105 lg 2

alusel on elektrijuhtme ja kaabli kokkuost jäätmetena lubatud vaid seadusjärgset turuluba omavalt võrguettevõtjalt, tegevusluba omavalt

telekommunikatsioonivõrgu operaatorilt või jäätmeluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud.

Kaitsja on kohtuistungil viidanud aegumisele osade alumiiniumkaablite vastuvõtmist puudutavate

rikkumiste osas. Nimelt on aegunud kaitsja hinnangul rikkumised M. x.x.x etud R. vastu võ

alumiiniumkaablite, A. x.x.x R. vastu võetud alumiiniumkaablite ja x x - x.x.x OÜ lt vastu võetud alumiiniumkaablite osas.

X - alumiiniumkaablite OÜ lt vastuvõtmine ei ole seotud käesoleva väärteoasjaga, kuna x

OÜ-lt on

Z.P võtnud alumiiniumkaableid vastu väärteoprotokollis näidatud ajavahemiku välisel ajal x.x.x.a. Alumiiniumkaablite vastuvõtmine seadust rikkudes on väärteoprotokollis toodud ajavahemikuna x.x.x kuni x.x.x ning raamatupidamisdokumentide (lao sissetulekud) järgi on viidatud ajavahemiku vältel keelatud kaab

, x juhtumit on seotud eraisikutega. Kohus leid Z.P võtnud vastu x üksikjuhtumil

leiab, et nii

JäätS § 73 lg 2 p 4 kui § 105 lg 2

rikkumise suhtes perioodil x.x.x kuni x.x.x alumiiniumkaableite vastuvõtmisel jätkuva süüteoga. on tegemist

Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud, reeglina ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu

sarnasel viisil toimepandud süütegu. käigu juures realiseeritakse Sarnased on teod, kus asjade sarnase

sama süüteokoosseis, rünnatakse sama õigushüve, ja need teod on omavahel teatud ajalises ning ruumilises seoses. Asjade sarnane käik ei tähenda seejuures seda, et üksiktegude toimepanemine peaks

väliselt olema identne. Toimepanemise sarnasus peab esinema süüteo peamistes tunnustes. Samuti peab jätkuvaid tegusid hõlmama ühtne tahtlus tehiolud viitavad asjade sarnasele käigule . Tegude ,

õigushüve rikkumine on sama. Oluliseks tunnuseks, mis võimaldab kõiki käitlemisi metallkaablite

vaadelda jätkuva süüteona, on nende üksikepisoodide ajaline lähedus Kõik need üksikkorrad .

moodustavad kohtu arvates sellise terviku, mis olid kaetud ühtse tahtlusega ja mis väljendus

isolatsiooniga alumiiniumkaablite ja -elektrijuhtmete pidevas ilma lubadeta vastuvõtmises eraisikutelt.

Seega ei kuulu süüteo aegumise osas kohaldamisele KarS § 81 lg 3 väärtegudele toodud üldine

kaheaastane aegumistähtaeg, vaid juhinduda tuleb sama sätte lg 4 – jätkuva süüteo korral arvutatakse

aegumistähtaega viimase teo lõpuleviimisest. Viimase teona E. R alumiiniumkaablite vastu võtmine oli lõpule viidud väärteoprotokollis rikkumiste lõppu tähistaval kuupäeval , mistõttu ei loe kohus otsuse x.x.x tegemise aja seisuga ühegi üksikteo suhtes süütegu aegunuks.

Väärteoprotokolli kohaselt võtsi Z.P x osakonna töötaja d ajavahemikul x.x.x kuni x.x.x

d U. K,

A. K ja T.

K. Z.P juhatuse liikme R. teadmisel ja korraldamisel eraisikutelt vastu B.

isolatsiooniga alumiiniumkaableid ja -elektrijuhtmeid jäätmekoodiga 17 04 11, omamata nimetatud

jäätmete käitlemiseks jäätmeluba (väljatrükk Keskkonnainspektsiooni dokumndihaldusprogrammist

väärteotoimiku lk 138-143).

Keskkonnaameti korraldusest 27.05.2010 nr PV 1-15/79 (esitatud ja jäätmeloast nr L.JÄ/318847

07.03.2016 Keskkonnainspektsiooni poolt kohtutoimikusse) selgub, et alates x.x.x puudub Z.P

jäätmeloal jäätmete üldkood 17 04 11 ning jäätmeloa kohaselt oli lubatud vastu võtta vaid

polümeerset või muust materjalist isolatsioonikihiga kaetud vaskkaableid või elektrijuhtmeid jäätmekoodiga 17 04 11 01.

4-16-441

7 ( ) 11 Sellele vaatamata nähtub raamatupidamise algandmetest ehk lao sissetulekutest ja esitatud arvetest, et

A.

R. on x.x.x ja x.x.x müünud eraisikuna Z.P-le alumiinkaableid (ostutellimuslepingud nr

14001840 ja

tehingu, mille sisuks on olnud 1403341). Teisisõnu on A. R. teinud Z.P

alumiiniumkaabli üleandmine. Isolatsiooniga alumiiniumkaableid müüsid Z.P ka R. M

(ostutellimuslepingud nr 1402500 ja 1402559, kuupäev mõlema lepingu puhul 25.02.2014),

M. P. (ostutellimusleping nr 1403712, 19.03.2014), K. (ostutellimusleping nr 1403765, 20.03.2014) ja E.R. L.

(ostutellimuslepingud 1408227, 12.05.2014 ja nr 1409191, 23.05.2014). Ostutellimuslepingud asuvad väärteotoimikus lk Lao sissetulekute väljavõtte alusel väärteotoimiku lk 95 103-108, 128 ja 137. ( - 96) on

vastaval perioodil alumiiniumkaablite ostutellimuslepi K ja V. V. Seega, mis ngu sõlminud veel A.

puudutab etteheidetud tegu ehk isolatsiooniga alumiiniumkaablite vastuvõttu eraisikutelt, siis on tegu objektiivses koosseisus tõendatud just nimetatud tõenditega õenditega tõendatud ära asjaolu, et Z.P . T

on

on nimetatud isikutelt kui eraisikutelt vastu võtnud isolatsiooniga alumiiniumkaableid ja - elektrijuhtmeid, eraisikutelt vast keelab. mida otseselt jäätmeseadus u võtta Ettevõte ei omanud kaablite

vastuvõtmise ajal sellekohast luba. Eraisikutelt kaablite vastuvõtmisek ei ole võimalik luba s aga ka taotleda ja see on igal juhul keelatud tegevus. Kaableid ei võetud vastu tasuta, ostutellimuslepingutest on

nähtav hind, mida eraisikule metalli eest maksti. Kõikides lepingutes on toodud jäätme liigiks „ lumiinium kaabel“. A

S ndmuskoha vaatluse protokolli ü (väärteotoimiku lk 21-35, kuupäev järgi tuvastati Z.P x..xx) metallikokkuostu alalt raudteekonteiner, mis oli täidetud isolatsioonkattega alumiinkaablitega. Asitõend vaatlusprotokollist (kuupäevaga 25.02.2015, väärteotoimiku lk 39-64) nähtub alumiinkaableid sisaldava

raudteekonteineri vaatlus. Konteineri sisu uurimisel tuvastatakse erineva jämedusega ja erinevat värvi kaablit ning elektrijuhtmeid.

Väärteoprotokolli kohaselt võtsid ajavahemikul x.x.x kuni x.x.x osakonna H Z.P x töötajad E. , J. ja T. P juhatuse liikme R. B Š Z.P teadmisel ja korraldamisel eraisikutelt jäätmekoodiga 17

04 01 (jäätmenimistu kohaselt vask, pronks, valgevask) vastu isolatsioonita vaskkaableid ja –

elektrijuhtmeid (jäätmenimistu kohaselt jäätmekood 17 04 11 03), omamata nimetatud jäätmete käitlemiseks jäätmeluba. Keskkonnaameti korraldusest 27.05.2010 nr PV 1-15/79 ja jäätmeloast nr L.JÄ/318847 selgub, et alates x.x.x puudub Z.P jäätmeloal jäätmete üldkood 17 04 11 ning jäätmeloa kohaselt oli lubatud 03

vastu võtta vaid polümeerset või muust materjalist isolatsioonikihiga kaetud vaskkaableid või elektrijuhtmeid jäätmekoodiga 17 04 11 01. Raamatupidamise algandmetest ehk lao sissetulekutest ja esitatud arvetest ning sündmuskoha ja asitõendi vaatlusprotokollist

. nähtub, et Z.P on üle antud ka isolatsioonita vaskkaableid Z.P lao sissetulekuid kontrollides ei leidnud Keskkonnainspektsioon isolatsioonita vaskkaablite sealt märkeid vastuvõtmise kohta, mille tulemusel selgus, et isolatsioonita vaskkaablite puhul on ostutellimuslepingusse märgitud jäätmeliigiks puhas elektrooniline vask (lao sissetulekute dokument väärteotoimiku lk 97-102).

Si

inkohal on oluliseks tõendiks sündmuskoha vaatluse protokoll (väärteotoimiku 35) kuupäevast

21- lk x.x.x, mille järgi tuvastati Z.P metallikokkuostu alalt konteiner, mis oli täidetud isolatsioonita vaskkaablitega. Konteiner oli kasutusel vase v leiti puhta elektroonilise vase astuvõtmiseks, kuid sellest tunnustele vastavat metalli (mida ettevõttel oli õigus vastu võtta) üksnes x

kg jagu ning see kogus eraldati konteinerist ( vaatluse protokolli fotod 3-5, toimiku tl 25-26). aatlusprotokollist sündmuskoha Asitõendi v

(kuupäevaga 25.02.2015, väärteotoimik 64) nähtub vaskmaterjali sisaldava konteineri vaatlus. u lk 39-

Konteineris on näha vaskjuhtmestikud, mis on suurelt jaolt koondatud puntidesse, mõningal määral ka juppidena vaskjuhtmesikku, osadel juhtmestikel on otsas hõbedavärvi metallist klemmid (vt sündmuskoha vaatluse protokoll, väärteotoimiku lk 24). Keskkonnaameti esindaja on kohtuistungil selgitanud, et kuna menetlusalune isik fotodel nähtavat kaablit süüdistuses näidatud perioodil vastu võtta ei oleks tohtinud,

on Z.P need vastu võtnud vale jäätmeliigi koodiga ja nimetanud seda lihtsalt puhtaks

elektrooniliseks vaseks (jäätmekood 17 04 01), kuivõrd vaskjuhtmestik oli isolatsioonita. Kooritud või puhastatud ning tükeldatud vaskkaabel on oma olemuselt aga ikkagi vaskkaabel (õige jäätmekood 17 04

11 03) ning arvestades asjaolu, mille tõttu on metallide kogumise eritingimused seadusega kehtestatud – eelkõige varguste ärahoidmiseks, siis nende vastuvõtt saab toimuda üksnes seadusega kehtestatud korras, st neid ei või vastu võtta eraisikutelt ja vastavat luba mitteomavatelt juriidilistelt isikutelt. Kohtule esitatud kaebuses on märgitud, et asjaolust, et ettevõte võib jäätmeloa kohaselt võtta vastu vaid

jäätmekoodiga 17 04 11 01 kaablit, saadi teada Keskkonnainspektsi . Samal ooni kontrolli käigus x.x.x

4-16-441

8 ( ) 11

päeval on Z.P territooriumil paiknevast konteinerist avastatud ka kõne all olev vastu võetud

isolatsioonita vaskkaabel. kuni x.x.x vastu Ettevõtte enda teadmise järgi võis ta vastavat kaablit seega

võtta. Ometigi on lao sissetulekuid kajastava dokumentatsiooni järgi menetlusalune isik perioodil x.x.x

kuni x.x.x vastu võtnud vaid puhta elektroonilise vase tunnustele vastavat materjali, mis muuhulgas

tõendab, et isolatsio vaskkaablit võeti vastu vale metalliliigi all isikutelt, kes vastavaid jäätmeid onita

kokkuostu tasu eest tuua ei oleks võinud, sh eraisikutelt. Puhast elektroonilist vaske eraisikutel

metallikokkuostu tuua keelatud ei ole. let koodi raamatupidamise Teisisõnu ei pidanud ettevõte va dokumentatsiooni ja ostutellimuslepingutesse märkima mitte seetõttu, et ta võttis vastu metallijäätmeid, mille vastuvõtmiseks tal luba puudus, vaid seetõttu, et ettevõte võttis vastu vastavat metalli eraisikutelt.

Eraisikute poolt vaskmaterjali, mille hulgas oli ka Z.P territooriumilt leitud isolatsioonita

vaskkaabel, toomine kokkuostupunkti kajastub väärteotoimikus sisalduvates ostutellimuslepingutes (toimiku lk 110-127). E. P kahel korral, nende kohta on ostutellimuslepingud on üle andud vaskmaterjali nr 1422006 kuupäevast x.x..x nr 1421705 kuupäevast x.x.x ja . Vaskmaterjali - üle andmine Z.P

le ja selle eest tasu saamine kehtib ka eraisiku V suhtes, kes on kolm P. el korral üle andnud vaske,

vastavat kinnitab ostutellimusleping nr 1422173 x.x.x ja raamatupidamise algandmed, R-M M suhtes

ostutellimusleping nr 1419832 x.x.x, K suhtes, kes on kuuel korral andud vaskmaterjali E. , ostutellimuslepingud nr 1420188, x.x.x., , nr 1420513 kuupäevast x.x.x nr 1421481 kuupäevast x.x.x, nr 1421704 kuupäevast x.x.x nr1421951 kuupäevast x.x.x. nr 1422137 kuupäevast x.x.x , ja , S suhtes, M.

ostutellimuslepingud nr 1421727 kuupäevast x.x.x nr 1421430 kuupäevast x.x.x

ja , S suhtes, E. ostutellimusleping nr 1421233, kuupäevast x.x.x nr 1420966 kuupäevast x.x.x r 1420749, kuupäevast , , n

x.x.x ja nr 1419907 kuupäevast x.x.x äärteotoimiku lk

M suhtes (lao sissetulekud, v ja H. 98). Vaskmaterjali - ei võetud vastu tasuta, ostutellimus lepingutest on nähtav hind, mida eraisikule metalli eest maksti.

Juriidiliselt isikult on vaskmaterjali vastu võetud väärteoprotokollis näidatud perioodil vaid ühelt juriidiliselt isikult, x - OÜ lt, kõiki lao sissetulekuid kajastava dokumentatsiooni järgi x tonni, ehk x kg (väärteotoimiku lk 97-102). Seda, et konkreetse koha peal lao sissetuleku dokumentides on näidatud üle antud materjali kaalunumber, saab kindlaks teha lao sissetulekute dokumentatsiooni ja väärteotoimikus

sisalduvaid teisi tehinguid kajastavaid ostutellimuslepinguid kõrvutades. X.x.x vaatluse tulemusel

Z.P territooriumilt avastatud isolatsioonita vaskkaabel kaaluga x kg ei saanud enamikus ulatuses jõuda platsile seega muul viisil, kui eraisikute kaudu elektroonilise vase nime all tooduna. Viidatud tõenditega on tõendatud ära asjaolu, et Z.P on eraisikutelt vastu võtnud vaskkaableid ja -elektrijuhtmeid, mida otseselt jäätmeseadus keelab. Ettevõte ei omanud kaablite vastuvõtmise ajal ka sellekohast luba. Eraisikutelt kaablite vastuvõtmiseks ei ole võimalik luba taotleda ja see on igal juhul keelatud tegevus.

Eeltoodust nähtub, et Z.P on vastu võtnud eraisikutelt isolatsioonita kui isolatsiooniga kaabelmaterjali. Ettevõtte juhatuse ülesandeks oli süüdistuses toodud perioodide jooksul korraldada Z.P

igapäevast töö . Ettevõtte juhatuse tööülesandeks oli kontrollida töötajate tegevusi

d

ka , anda suuniseid ja korraldusi, samu allkirjastada lubade taotlusi. heks oluliseks ti vaadata üle ja kinnitada ning Ü

ülesandeks korraldusi, milliseid metallijäätmeid tohib ja milliseid ettevõte vastu võtta. on anda ei tohi Asjaolud, kas ettevõttel on metalli vastuvõtu lubadega kõik korras ning load kehtivad, on menetlusaluse

isiku kontrollida. Kaebuses ei ole lubade puud juhtivtöötaja umise osas vastuväiteid esitatud, kuid on märgitud lubade puudumine ja õigeaegne mitte taotlemine ei olnud tahtlik tegevus. , et

Jäätmekäitlus on JäätS § 13 kohaselt jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine,

sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus. KarS § 14 lg-st 1 tulenevalt vastutab juriidiline isik

seaduses sätestatud juhtudel väärteo eest, mille on juriidilise isiku huvides toime pannud tema juhtivtöötaja või organ. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 10.02.2006.a otsuses nr 3-1-1-145-05 leidnud, et kohtupraktikas aktsepteeritakse ka seda, et teo paneb toime juriidilise isiku tavatöötaja juhtivtöötaja või organi käsul või vähemalt heakskiidul. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 23.03.2005.a otsuses nr 3- 1-1-9-05 leidnud, et tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides, peab teost väljenduma juriidilise isiku ja teo vaheline side.

Kohus leiab, et erinevate metallijäätmete vastuvõtt, sea vastuvõtt lhulgas kaabli , oli kahtlemata seotud

Z.P majanduslike huvidega. Seega on endise juhatuse liikme B poolt Z.P R.

toimepandud või tema heakskiidul õigusvastased teod ka Z.P toime pandud karistusõigusliku

vastutuse eelduseks. Keelatud materjali võeti vastu OÜ igapäevase majandustegevuse raames ja

4-16-441

9 ( ) 11 väärteoprotokollis kirjeldatud tegevusega teenis rahalist tulu juriidiline isik. Ettevõtte huvi on kasumlikult majandada võttes vastu võimalikult palju jäätmeid võimalikult vähese tegevus-, käitlemisja ajakuluga.

Seadus lubab ettevõttel nö keelatud materjali vastu võtta tasuta, kuid ettevõte seda võimalust ei kasutanud, seda seetõttu, et nii ettevõtte kui ka materjali üleandnud isikute huvi oli rahaline. Väita ei saa,

et ettevõttel ei oleks väiksemahulistest tehingutest tulu olnud, kuna alumiiniumi ja vase hind on teiste

metallide hindadega võrreldes kallim. Keelatud metalli vastuvõtmisega täideti ettevõtte poolt vähemalt

kõik eeldused vastava metalli realiseerimiseks ning nimetatud tehingu pealt omakorda tulu saamiseks.

Usutav ei ole, et ettevõte oleks metalli eest raha välja maksnud, lootmata ise vähemalt sama raha või

rohkemgi veel metalli edasimüügiga tagasi teenida. näha ettevõtte poolt esitatud väljavõtetelt, Nagu on siis paljud isikud tõid jäätmeid Z.P korduvalt, seetõttu saab öelda, et ettevõtte huvi oli lisaks ka oma klientide hoidmine.

Kohuväline menetleja on õigesti kvalifitseerinud Z.P või

endise juhatuse liikme B poolt R.

tema heakskiidul toimepandud erinevate isolatsioonkattega ja isolatsioonkatteta kaablite vastuvõtmise eraisikutelt Savi 34a asuvas metallikokkuostupunktis, ehk rikkumised S Jäät § 73 lg 2 p § 105 lg 2 4 ja

järgi, väärteona Jää § 120 tS 1 lg 2 ja 1265 lg 2 alusel, mil on

lised sätted Z.P vastutusele võtmise alusteks. B R. oli Z.P (äriregistri väljatrükk kuupäevast ainus juhatuse liige x.x.x kuni x.x.x 08.12.2015 väärteotoimikus, lk 15-16 ).

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karista ettevaatamatu tegu. Kohus nõustub tav nii tahtlik kui

kohtuvälise menetlejaga, Z.P et endine juhatuse liige B -de 120 R. pani JäätS § 1

lg 2 kvalifitseeritud väärteo toime ettevaatamatusega hooletuse vormis vastavalt KarS § 18 lg 3

. Z.P

esitas 2010 aastal jäätmeloa taotluse, millel oli muuhulgas ka jäätmekood 17 04 11, mis on kaablite üldkood. Ekslikult on jäätmeloa väljastaja poolt jäätmeloale nimetatud koodi asemel pandud jäätmekood

17 04 11 01, mis on isolatsiooniga vaskkaablid. Z.P on alates 2010 aastast mitmel korral taotlenud uue ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja seejärel uue jäätmeloa muutmata nende taotlemisel juba

loal olemasolevaid jäätmekoode (07.03.2016 Keskkonnainspektsiooni poolt kohtutoimikusse esitatud materjalid). Isik, kes sai jäätmeloa sisuga, millist ta ei soovinud, oleks pidanud jäätmeloa andmise vaidlustama või taotlema edaspidi jäätmeloa täiendamist puuduolevate jäätmeliikide koodidega. Ettevõte

ei märganud eksitust ja ei taotlenud tähendab koodi muutmist, mis juhatuse liige ei kontrollinud koodi olemasolu jäätmeloal ning ei teadnud, et väljastatud jäätmeloal puudub kaablijäätmete üldkood 17 04 11.

Seega tegutses B vastu isolatsiooniga alumiiniumkaablite ja R. , võimaldades ettevõtte töötajatel võtta

isolatsioonita vaskkaablite jäätmeid ilma loata, ettevaatamatusega hooletuse vormis, kuna hoolsa suhtumise korral oli tal võimalik jäätmeloaga tutvuda ja teada saada, milliseid jäätmeid loa alusel ettevõte käidelda tohib. JäätS 1265 lg 2 pani toime tegevuse järgi kvalifitseeritava väärteo Z.P tavatöötajate läbi, mis

toimus endise juhatuse liikme R B heakskiidul. Heakskiidu andmise pani R B toime ettevõtte

tegevusetusega ning otsese tahtlusega KarS

§ 16 lg 3 kohaselt, võimaldades ettevõtte

metallikokkuostupunktis vastu erinevaid isolatsioonkattega ja isolatsioonkatteta kaableid eraisikutelt, teades süüteokoosseisu asjaolude olemasolust ja vähemalt pidades võimalikuks süüteokoosseisu asjaolude realiseerumist.

Kaitsja on kohtuistungil möönnud metallikokkuostuplatsil töötanud isikute vähest informeerimist.

Seaduses sätestatud k töötajate informeerimata jätmise näol on eeldude osas

tegemist juhatuse liikme

puuduliku tööga. B oli metalli kokkuostuga tegeleva pikaajalise juhina kohustatud teadma R. ettevõtte

jäätmete kogumiseks seatud tingimustest. Ei saa eeldada, et kõik platsi töötajad

peaksid teadma ilma

instrueerimata jäätmete vastuvõtmise kõiki tingimusi. Ilmselge on, et juhatuse liige, kes koordineerib

tööd dma üldised tegevusjuhised oma töötajatele. , peab an Juhatuse liige pidi ja oli kohustatud ka selgitama, millised on jäätmeseadusest tulenevad jäätmete käitlemise kui ka vastuvõtmise üldnõuded, et nendega ei mindaks vastuollu. Z.P jättis läbi oma juhatuse täitmata. vastava sisuliselt Seega oli

R. B hoolsuskohustus metalli vastuvõtmisega otseselt seotud isikuid äide, et piisavalt instrueerida. V keelata ei saa ju kõike, ei ole instrueerida selliselt, et kõigile asjakohane. Tuleb oleks arusaadav ib mida võ

ja mida mitte. Seega oli R. B kohustus tagada ettevõtte töö korraldamisel ja töötajatele korralduste

jagamisel muuhulgas ka jäätmeseaduse nõuetest kinni pidamine. ettevõtte töötajatele Kuna R. B andis

üldised korraldused, milliseid jäätmeid ei või vastu võtta, andis nö vaikimisi ta loa seadusevastaselt tegutseda, andis nõusoleku rikkumine toime panna. Vastava tegematajätmisega on jäetud juriidilise isiku

tahe suunamata seaduskuulekale käitumisele. Eraisikutelt alumiin -ja vaskkaabli vastuvõtmise näol oli tegemist tavatöötajate poolt toime pandud tegudega, mis toimusid ettevõtte juhtivtöötaja heakskiidul. Nii

4-16-441

10 ( ) 11 nähtub väärteotoimikus olevast kirjavahetusest kohtuvälise ametniku ja Z.P töötaja K

K vahel

(väärteotoimiku lk 135-136), et x.x.x kaalulehe (toimiku lk 137) on täitnud ja metalli vastuvõtmise

korraldanud T. K. Eraisikult vastu võetud metalli näol oli ostutellimuslepingu järgi tegemist alumiiniumkaabliga.

Kuna Z.P etteheidetud käitu väärteokoosseisude tunnused mises esinevad , puudub alus

väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavatel alustel, samuti

puuduvad VTMS § 30 sätestatud väärteomenetluse lõpetamise alused. Z.P

realiseeris oma

juhatuse liikme käitumise kaudu kaks väärteokoosseisu, pannes ideaalkogumi mõttes rikkumised toime

ühe teona. Kohus märgib, et Z.P tegu on õigusvastane, kuna vastab väärteokoosseisule ja

õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. KarS § 37 kohaselt on süüvõimeline õigusvõimeline juriidiline isik. -de 120 Z.P on Jäätmeseaduse § 1 lg 2 ja 1265 lg 2 järgi sätestatud väärtegude toimepanemises süüdi, ta on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kaitsja on viidanud ka KarS § 39 käesoleval juhul -le, ehk eksimusele teo keelatuses. Kohus ei leia, et tegemist on eksimusega normi tasandil. Vastava sätte kohaldamisel peaks tegemist olema olukorraga, kus isik tunneb olukorda ennast, ehk teab, et tal puudub jäätmekäitlusluba, kuid lepib tagajärjega, arvates, ta

et teatavatel asjaoludel on tegu siiski lubatud. Kohaldatud keelunormid, so et metalli ei tohi vastu võtta

ilma jäätmeloata ning kaablit eraisikutelt, olid isikule teada. Jäätmevaldkonnas tegutsemisel kehtib eriregulatsioon ning Z.P on metallijäätmeid koguva ettevõttena kohustus seda tunda.

JäätS § 127 lg 2 järgi on JäätS §-des 120-12611

sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad Keskkonnainspektsioon, politseiasutus, vallavõi linnavalitsus. Seega oli Keskkonnainspektsioon pädev

menetlema Z.P väärteoasja. Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Jäätmeseaduse § 1201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Jäätmeseaduse § 1203 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 32 000

eurot. KarS § 63 lg 1 kohaselt, kui isik on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse.

Käesolevas asjas on

ühe teo, millega on täidetud kaks Z.P toime pannud ideaalkogumi ehk väärteokoosseisu, mistõttu tuleb talle karistus mõista, juhindudes KarS § 63 lg 1. Z.P vastutust kergendava asjaoluna on arvestatud vastavalt KarS § 57 lg 2, et Z.P ei taotlenud kaablijäätmete koodide muutmist, st kaablikoodi muutmine 17 04 11-st 17 04 11 01-ks toimus

Z.P mitteolenevatel põhjustel. Samuti on arvestatud, et Z.P esitas peale

Keskkonnainspektsiooni poolset tähelepanu juhtimist koheselt uue jäätmeloa taotluse kaablijäätmete

koodide loale lisamiseks ning käesolevaks hetkeks on Z.P kehtival jäätmeloal kõik kaablijäätmete koodid vastuvõetavate jäätmetena olemas. askendavad asjaolud väärteoasjas puuduvad. R Z.P Süü suuruse määratlemisel tuleb arvestada Z.P endise on varem karistamata isik.

juhatuse liikme R. B suhtumise intensiivsusesse -de 73 lg 2 p 4 rikkumised kaasa toonud JäätS § tegudesse, st et ta pani teo toime hooletusest. Karistuse määramisel on Keskkonnainspektsioon pidanud olulisemaks aga just rikkumist, mis on seotud

eraisikutelt kaablite vastuvõtmisega. Metsade puhtamana hoidmise väitega ei saa põhjendada kaablite vastuvõtmist ilma selleks vastavat luba omamata ning eraisikutelt seaduse konkreetset keeldu rikkudes.

Vastupidiselt kasule loodi olukord, kus eraisikud said jäätmeid ära anda viisil, milline on keelatud. Keelatud metalli osas ei ole Keskkonnainspektsioon soovinud teha ka konfiskeerimisotsust, mis tähendab, et asitõendina hoiul oleva metalli müügiga on ettevõttel võimalik teenida peale lahendi jõustumist tulu.

Samas ei ole Z.P süütegu suur. Keelatud materjali kogus on võrreldes teiste vastuvõetavate materjalidega küllaltk väike, mida on tõdenud Kõiki eeltoodud i Keskkonnainspektsioon oma otsuses. gi asjaolusid ja KarS § 63 lg 1 sätestatut võttes, on kohtuväline menetleja kokku kohaldanud menetlusaluse isiku Z.P suhtes rahatrahvi alla 1/10 sanktsiooni maksimaalmäärast.

Kohtu hinnangul on karistuse liik ja määr vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ning arvestab teo toimepanija isikut. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et menetlusalusele

isikule määratud karistus, rahatrahv 3000 eurot, on igati põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Väärteo

toimepanemise asjaolusid arvestades peab kohus Z.P karistamisega eelviidatud rahatrahviga piisavaks tagamaks tema puhul KarS § 56 lg 1 ettenähtud eesmärkide täitmist.

4-16-441

11 ( ) 11

/allkirjastatud digitaalselt/

Rubo Kikerpill Kohtunik