3-15-1726/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht

23. märts 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-1726 Haldusasi M.L. kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks anda kaebajale 10.03.2015 selgitustaotluse punktides 1, 2, 4, 5,

6 ja 8 soovitud teavet Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – M.L. Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta M.L. kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt

22. aprillil 2016. a. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et ta soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 10.03.2015 pöördus M.L. Tallinna Vangla direktori poole selgitustaotlusega (tl 16). Nimetatud pöördumises palus M.L. selgitada talle järgmist: 1) Mitu kokka on kinnipeetavate sööklas korraga ühel päeval? 2) Mis kellaajast mis kellaajani ning mis päevadel kokad töötavad? 3) Mis kellaaegadel tehakse/valmistatakse hommikusöök, lõunasöök, õhtusöök? 4) Mitu vahetust on kinnipeetavatel sööklas töötades? 5) Mitu kinnipeetavat on ühes vahetuses, kes tegelevad toiduvalmistamisega? 6) Mitu vahetust on kinnipeetavate sööklas kokkadel? 7) Kes võtab lihakoguse vastu laost kinnipeetavate jaoks/valmistamiseks? 8) Mitu valvurit on sööklas ühes vahetuses ning kui pikk on vahetus? 9) Missuguseid toite valmistavad kinnipeetavad? 10) Mis roll on kokal söögi tegemisel? 11) Kas kokad kontrollivad kinnipeetavatele valmistatavat toitu? 12) Kas kokad aitavad kinnipeetavaid toidu valmistamisel? 13) Kus ja kes jagab katlast erinevatesse pottidesse sööki?

3-15-1726 2(5)

2. Tallinna Vangla finantsja majandusosakonna juhataja vastas M.L. selgitustaotlusele 06.04.2015 kirjaga nr 5-18/15/7925-2 (tl 16 pöördel). M.L. 10.03.2015 selgitustaotlusele vastati küsimuste kaupa järgmiselt: Mis kellaaegadel tehakse/valmistatakse hommikusöök, lõunasöök, õhtusöök? Hommikusöök valmistatakse ajavahemikus 23.00–04.30; lõunasöök ajavahemikus 05.30–10.30 ning õhtusöök ajavahemikus 13.00–16.00. Kes võtab laost vastu kinnipeetavate toiduks mõeldud lihakoguse? Laost võtab kinnipeetavate söökla tarbeks lihatooteid vastu söökla kokk koos kinnipeetavatest abitöölistega vanglaametniku järelevalve all. Missuguseid toit valmistavad kinnipeetavad? Kinnipeetavatest abitöölised valmistavad termiliseks töötlemiseks ette köögija juurvilju ning teisi toiduaineid; samuti abistavad nad koka juhendamisel toidutegemise valmistamisel köögi kateldes ja praepannidel. Mis roll on söögi tegemisel kokal? Söökla kokk valmistab vahetu juhi kindlaks määratud kellaajaks kokku lepitud koguses tehnoloogilisele kaardile vastavat toitu. Samuti juhendab kokk kinnipeetavatest abitöölisi nende tööülesannete täitmisel ning kontrollib tööülesannete täitmist. Kas kokad kontrollivad kinnipeetavate valmistatavat toitu? Jah, kokad kontrollivad kinnipeetavatest abitööliste tööd. Kas kokad aitavad kinnipeetavaid toiduvalmistamisel? Ei, kinnipeetavatest abitöölised abistavad toiduvalmistamisel kokka. Kus ja kes jagab katlast erinevatesse pottidesse sööki? Toidu jagab katlast termostesse päevakoka järelevalve all koka abi. Lisaks on vastuses 10.03.2015 selgitustaotlusele Tallinna Vangla finantsja majandusosakonna juhataja M.L.le selgitanud "[---] Lisame, et julgeolekukaalutlustel ei ole võimalik vastata kõikidele Teie küsimustele. Jätame vastamata küsimustele nr 1, 2, 4, 5, 6 ja 8, milles soovite teada söökla teenistujate ja töötajate arvu ja tööaegu. Selle info esitamine ei ole põhjendatud“.

3. 27.04.2015 esitas M.L. Tallinna Vangla direktorile vaide (tl 13) Tallinna Vangla finantsja majandusosakonna juhataja 06.04.2015 vastusele nr 5-18/15/7925-2. Vaide esitaja leidis, et tema küsimustele pole vastatud ning soovitud seletusi antud, mistõttu on tegemist eesmärgipäratu menetlusega. Vaide esitaja taotles ettekirjutuse tegemist täiendavaks vastamiseks.

4. Tallinna Vangla jättis 25.06.2015 vaideotsusega nr 5-15/15/13057-2 (tl 15 ja pöördel) M.L. 27.04.2015 vaide rahuldamata. Tallinna Vangla asus vaideotsuses seisukohale, et finantsja majandusosakonna juhataja on M.L.le vastanud lähtuvalt tema pöördumisest ning vaide esitajale on põhjendatud küsimustele osaliselt mittevastamist. Asjaolu, et M.L.le ei meeldi vastuses selgitustaotlusele toodud selgitused ja põhjendused, ei anna Tallinna Vangla hinnangul õigust selle vaidlustamiseks.

5. 07.07.2015 esitas M.L. Tallinna Halduskohtule kaebuse 25.06.2015 vaideotsuse nr 5- 15/15/13057-2 tühistamiseks ning vaide rahuldamiseks.

6. 01.12.2015 määruses asus kohus seisukohale, et kaebuse kohtule esitamisel soovis kaebaja, et Tallinna Vangla annaks kaebajale 10.03.2015 selgitustaotluse p-des 1, 2, 4, 5, 6 ja 8 soovitud teavet, seetõttu tõlgendas kohus kaebust selle eesmärgist lähtuvalt kohustamiskaebusena halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 2 tähenduses, s.o Tallinna Vangla

3-15-1726 3(5) kohustamiseks andma kaebajale 10.03.2015 selgitustaotluse p-des 1, 2, 4, 5, 6 ja 8 soovitud teavet ning võttis kaebuse nimetatud nõudes menetlusse.

7. Vastustaja esitas 04.01.2016 kohtule vastuse (tl 27 ja pöördel) kaebusele, milles palub jätta kaebus rahuldamata.

8. 21.01.2016 määras kohus asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. Täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks määratud tähtaja jooksul ei esitanud kumbki menetlusosalistest täiendavaid avaldusi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja märgib kaebuses, et vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadusele (MSVS) vastatakse selgitustaotlusele. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-le 46 on vastuste saamine eesmärk. Kaebaja selgitustaotlusele jäeti p-de 1, 2, 4, 5, 6 ja 8 osas vastamata. Sellega ei ole tegelik tahe saavutatud ning rikutud on MSVS-i ja PS-i. 10. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja on seisukohal, et Tallinna Vangla ei ole kohustatud M.L.le tema poolt 10.03.2015 pöördumise punktides 1, 2, 4, 5, 6 ja 8 küsitud teavet väljastama.

10.1. MSVS § 5 lg 8 kohaselt antakse isikule selgitustaotlusele vastamisel taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist. Seega näeb MSVS § 5 lg 8 ette ka teabe andmisest keeldumise võimaluse, kuid näeb ette keeldumise põhjendamise.

10.2. Tallinna Vangla on keeldunud teabe väljastamisest julgeolekukaalutlustel. Keeldumise põhjuse märkimisega on Tallinna Vangla täitnud ka MSVS § 5 lg-s 8 sätestatud põhjendamiskohustuse. Käesoleval juhul saab tõusetuda küsimus üksnes sellest, kas keeldumise põhjendamine vastuses on vaidlusalusel juhul piisav või mitte ning halduskohus saaks ebapiisava põhjendamise korral teha vastustajale ettekirjutuse täiendavaks põhjendamiseks, mitte kaebaja poolt soovitud teabe väljastamiseks.

10.3. Vastustaja on seisukohal, et M.L. õigusi ei ole rikutud asjaoluga, et on jäetud põhjendamata, milles julgeolekuoht täpsemalt seisneb. Teenistujate tööaeg on märgitud töögraafikutesse, mis on asutusesised töökorralduslikud dokumendid ning teave, mida kaebuse esitaja küsib, on vangla töökorralduslik teave, mis ei ole kaebuse esitaja õigusi puudutav ega talle vangistuses viibimisel kuidagi eluliselt oluline ega vajalik. Vangistusseaduse (VangS) § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab VangS ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt vastutab vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vanglateenistuse ametnik. Vanglale pandud kohustuse täitmiseks tuleb rakendada erinevaid, sh ennetavaid meetmeid. Üheks ennetavaks meetmeks on ka vahetuses teenistuses olevate teenistujate komplekteerituse kohta käiva teabe mitteväljastamine kinnipeetavatele, sest sellist teavet on võimalik kinnipeetavatel vangla vastu pahatahtlikult ära kasutada (nt põgenemise kavandamisel, mässu või teenistujate vastu ründe korraldamisel vms). Ehkki M.L. ei selgita, milleks tal küsitud teave vajalik on, kaalub oht vangla üldisele julgeolekule igal juhul üles kaebuse esitaja huvi teabe saamiseks.

10.4. Tallinna Vangla on 06.04.2015 vastuses nr 5-18/15/7925-2 M.L.le tema poolt soovitud teabe väljastamata jätmist põhjendanud ja põhjendus on piisav, mistõttu täiendavaks vastamiseks kohustamine ei ole põhjendatud.

3-15-1726 4(5)

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kaebuse kohaselt pöördus M.L. 10.03.2015 Tallinna Vangla direktori poole selgitustaotlusega, kuid selgitustaotlusele jäeti p-de 1, 2, 4, 5, 6 ja 8 osas vastamata. Kaebaja märgib, et sellega ei ole tema tegelik tahe saavutatud ning rikutud on MSVS-i ja PS § 46. Kohus on leidnud, et kaebuse kohtule esitamisel soovis kaebaja, et Tallinna Vangla annaks kaebajale 10.03.2015 selgitustaotluse p-des 1, 2, 4, 5, 6 ja 8 soovitud teavet. Sellest tulenevalt on kohus kaebaja kaebust tõlgendanud kohustamiskaebusena. Kohustamiskaebuse põhjendatus eeldab kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani keeldumise või jätkuva tegevusetusega (sh keeldumise või tegevusetuse õigusvastasust) ning haldusorgani kohustust haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks (riigivastutuse seaduse § 6 lg 1).

12. PS § 46 järgi on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus. Põhiseaduse eeltoodud sättest sisuliselt tõepoolest tuleneb igaühe õigus saada oma pöördumisele vastus, mis annabki pöördumisele mõtte.1 Märgukirjadele vastamist reguleerib 2004. aastal vastu võetud MSVS, kus käsitletakse lisaks ka spetsiifilistele avaldustele – selgitustaotlustele – vastamist. Puudub vaidlus selles, et kaebaja 10.03.2015 pöördumist tuleb käsitada selgitustaotlusena, millele vastuse saamise õigus kuulub PS § 46 kaitsealasse ning millele tuleb vastata MSVS-s sätestatud korras.

13. MSVS § 5 lg 8 ls 3 kohaselt antakse selgitustaotlusele vastamisel isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist. Viidatud sättest ei tulene selgitustaotluse esitaja õigust saada nõutud teavet või selgitust, vaid õigus saada oma pöördumisele vastus, sest selgitustaotluse adressaadil on vastuse andmisel õigus nõutud teabe või selgituse andmisest keelduda. Tallinna Vangla finantsja majandusosakonna juhataja 06.04.2015 kirjast nr 5-18/15/7925-2 nähtuvalt keelduti kaebaja 10.03.2015 selgitustaotluse p-des 1, 2, 4, 5, 6 ja 8 soovitud teave kaebajale andmisest julgeolekukaalutlustel. Praegusel juhul leiab kohus, et tegemist on õiguspärase põhjendusega taotletud selgituse andmisest keeldumiseks. Julgeolek ehk turvalisus tähendab kaitstust ohtude eest. Järelevalve on kontroll kinnipeetava üle, mis peab tagama muu hulgas vangla kui süsteemi normaalse toimimise, samuti kinnipeetavate ja vanglapersonali ohutuse, välistama kinnipeetava põgenemise. Järelevalve kujutab endast toimingute kogumit, millega tagatakse muu hulgas ka kõigi vanglas viibivate isikute julgeolek. Vastustajaga tuleb nõustuda, et julgeoleku tagamine vanglas on äärmiselt oluline ja vajalik nii vanglaametnike kui ka kinnipeetavate õigushüvede kaitseks ning vangla peab õigushüvede kahjustamise vältimiseks rakendama ka ennetavaid meetmeid, sh vahetuses teenistuses olevate teenistujate komplekteerituse kohta käiva teabe mitteväljastamine kinnipeetavatele. Puudub kahtlus, et sellist teavet on võimalik kinnipeetavatel vangla vastu pahatahtlikult ära kasutada ja takistada järelevalve teostamist. Kuna asja materjalide pinnalt ei selgu, milleks kaebajal küsitud teave vajalik on, tuleb nõustuda vastustaja seisukohaga, oht vangla üldisele julgeolekule kaalub praegusel juhul üles kaebuse esitaja huvi teabe saamiseks.

14. Eeltoodust tulenevalt peab kohus vastustaja tegevust kõnealuse pöördumise menetlemisel õiguspäraseks. MSVS § 5 lg-s 8 on märgitud, et selgitustaotlusele vastamisel võib adressaat põhjendada isiku poolt soovitud teabe andmisest keeldumist, mida vastustaja on oma 06.04.2015 kirjaga (selgitus) ka teinud. Kaebaja selgitustaotluse p-des 1, 2, 4, 5, 6 ja 8 märgitud küsimustele on vastatud MSVS § 5 lg 8 sätestatud nõudeid järgides ning Tallinna Vangla kohustamiseks vastata kaebaja selgitustaotlustele täiendavalt puudub alus. Kaebajale

1 O. Kask. PõhiS § 46/3. – Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus (Võrguteavik). Komm vlj. 3. vlj. Tallinn: Juura 2012.

3-15-1726 5(5) on selgitatud, miks on osade nõudmiste täitmisest keeldutud. Asjaolu, et kaebajat see vastus ei rahulda, ei anna alust kohustada vanglat täiendavalt kaebajale vastama. Kohus möönab, et esialgne põhjendus teabe andmisest keeldumise kohta on napp, samas on vangla lisaks esialgsele selgitusele (06.04.2015 vastuses selgitustaotlusele) vastuses kaebusele julgeolekukaalutlusi selgitanud. Pole põhjust arvata, et vangla kohustamise tulemusena esitaks põhjendused, mis oma põhjalikkusega kaebajat paremini rahuldaksid. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja rikkunud MSVS §-st 5 lg 1 tulenevat vastamiskohustust ning kaebaja vastuse saamise õigust, mistõttu puudub alus kohustamiskaebuse rahuldamiseks.

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja oli vabastatud riigilõivu tasumisest ning see kulu jääb riigi kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad kõik poolte võimalikud menetluskulud, mis neil on tekkinud, nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Lea Kuuse kohtunik