1-16-296/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht 23. märts 2016.a, Võru kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-16-296 (15286000385)

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär Lembi Looga

Kriminaalasi A.N

süüdistuses KarS § 423 1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Riita Serikova

Süüdistatav A.N , isikukood: xxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi

kodanik; emakeel: eesti keel; kesk-eriharidus; elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ei tööta, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ; varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral, viimati: - Tartu Maakohtu 02.06.2015.a otsusega KarS 213 lg 1 järgi kümnekuulise vangistusega, lõplik karistus 9 kuud ja 27 päeva vangistust KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi 18- kuulise katseajaga. Tõkend – ei ole kohaldatud. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada A.N KarS § 423

1 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada A.N-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu

02.06.2015.a otsusega nr 1-15-898 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 9 (üheksa) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva vangistuse võrra ning mõista A.N-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 alusel asendada 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust 357 (kolmesaja viiekümne seitsme) tunni üldkasuliku tööga,

2 (4)

mis tuleb A.N ära teha 2 (kahe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel on A.N kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

- elama kohtu määratud alalises elukohas -

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

muutmiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata A.N kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. Menetluskulud:

KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus A.N sundrahast pool, so 322,50 eurot ja kaitsjatasust pool, so 49,20 eurot riigi kanda. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista A.N-ilt välja menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 322,50 eurot;

 kaitsjatasu 49,20 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu kokku 371,70 (kolmsada seitsekümmend üks eurot ja seitsekümmend senti) eurot tuleb tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99916700020511 ning selgituse “A.N, otsus nr 1-16- 296, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas

on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes

3 (4)

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus

A.N

süüdistatakse selles, et tema, olles varem – 29.01.2015 ja 22.07.2015 –

juhtimisõiguseta isikuna juhtinud mootorsõidukit, juhtimiselt kõrvaldatud ning väärteomenetluse korras karistatud, juhtis 15.09.2015 kell 20.50 Võrumaal Sõmerpalu vallas xxxxxx-xxxxx-xxxxxxxxxxx. kilomeetril mopeedi xxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega pani A.N juhtimisõiguseta isikuna toime sõiduki süstemaatilise juhtimise, s. o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu

KarS §-s 4231

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör A.N-ile karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 02.06.2015.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 9 kuu ja 27 päeva vangistuse - võrra, mõista süüdistatavale liitkaristuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada vangistus 357 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 2 aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on isik kohustatud järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule: - elama kohtu määratavas alalises elukohas;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha muutmiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil avaldas A.N, et ei soovi kaitsja osavõttu kohtuistungil. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav A.N aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav A.N, et

kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle

4 (4)

kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava

poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse A.N süüdi tunnistada KarS § 4231 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas A.N menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 98,40 eurot (tl 39-42). Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha,

milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot (alates 1. jaanuarist 2016.a on kuupalga alammäär 430 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

A.N on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma ning taotles menetluskulude

vähendamist poole võrra. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine täismahus,

arvestades et süüdistataval puuduvad sissetulekud ning ta on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx õpilane, käib A.N-ile ilmselgelt üle jõu.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus A.N sundrahast pool, so 322,50 eurot ja kaitsjatasust pool, so 49,20 eurot riigi kanda. Kuna A.N õpib ning temal sisuliselt sissetulek puudub, siis ei ole menetluskulude ositi maksmine võimalik. A.N ise ka avaldas, et temal ei ole võimalik teha igakuiseid osamakseid. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 alusel tuleb A.N-ilt välja mõista menetluskulu kokku 371,70 eurot.

/ Marju Persidskaja kohtunik