2-15-4739/282-15-4739/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2016-03-23

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-15-4739 Määruse tegemise aeg ja koht 23.03.2016, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ele Liiv, Indrek Soots Tsiviilasi TT hagi Mirtel Invest OÜ vastu laevakinnistusraamatu kande para valdusest väljanõudmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 20.01.2016 määrus menetluskulude kindlaksmääramisek Kaebuse esitaja ja kaebuse lii...

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-15-4739 Määruse tegemise aeg ja koht 23.03.2016, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ele Liiv, Indrek Soots Tsiviilasi TT hagi Mirtel Invest OÜ vastu laevakinnistusraamatu kande para valdusest väljanõudmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 20.01.2016 määrus menetluskulude kindlaksmääramisek Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Mirtel Invest OÜ määruskaebus

Hageja TT (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvo

Kostja Mirtel Invest OÜ (registrikood 11184339), seaduslik esindaja Jaan Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 20.01.2016 määrus muutmata. 2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamises

Asjaolud 1. Harju Maakohtu menetluses oli TT hagi Mirtel Invest OÜ vastu laevakinnistusraamatu kande parandamis väljanõudmiseks. 30.10.2015 otsusega Harju Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.

08.10.2015 kohtuistungil esitas hageja oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnesid hageja m tasutud riigilõivust summas 300 eurot, kahelt hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivust kokku summas summas 2084,40 eurot. Hagejale osutati õigusabi 10,2 tunni ulatuses tunnitasuga 162 eurot (koos käibemak 144 eurot (koos käibemaksuga). Hageja kinnitas vastavalt TsMS § 176 lg 5, et kõik kulud on kantud seoses ole käibemaksukohustuslane.

15.10.2015 esitas kostja taotluse kohustada hagejat esitama menetluskulusid tõendavad dokumendid.

2(4) Esimese astme kohtu määrus 4. Maakohus rahuldas avalduse ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 1984 eu 1584 eurot õigusabi kulude katteks. Kohus kohustas kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludel ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Hageja poolt tasutud riigilõivud on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava k menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus u hageja menetluskulude suurusele, küll aga on kostja palunud kohtul kohustada hagejat esitama menetluskul nagu väljastatud arved ja maksekorraldused.

TsMS § 176 lg 6 kohaldamine või mittekohaldamine on kohtu diskretsiooniotsustus ja seega mitte vaidlus hagejat esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente, kuivõrd hageja on esitatud menetluskulude nime menetlustoimingud, nendele kulunud aja, ajakulust tuleneva summa ja toonud välja ka vastavate arv menetluskulud veenvalt tõendatud. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole oluline, kas pool, kelle kasuks kohtuo õigusabi eest enne kohtuotsuse tegemist juba tasunud või mitte. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, k tasumise kohustus (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-112-01).

Kohtul tuleb aga hinnata nii õigusabi osutamisel arvestatud tunnitasu määra kui ka õigusabi osutamise vajalikkust.

Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 162 eurot ja 144 eurot (koos käibemaksuga), mis on nii hagi arvestades ebamõistlik. Antud tsiviilasja puhul ei olnud tegemist keskmisest keerukama kohtuvaidlusega, m keskmisest suuremat tunnihinda. Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb tunnihinnana arvestada 120 eur hageja poolt taotletut vastavalt.

Õigusabile kulunud ajaks märgitud 13,2 tundi on antud hagis toimunud menetlust arvestades mõistlik ja põhje

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja poolt hüvitatavate õigusabikulude suuruseks määrab 1584 eurot (13,2 x tsiviilasjas hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks 1984 eurot (400 eurot riigilõivud + 1584 kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alate lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Määruskaebus 8. Kostja palub maakohtu määruse tühistada ning saata asi tagasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule.

Kostja ei vaidlusta maakohtu poolt määratud hageja menetluskulude suurust 1984 eurot, kui hageja suuda kuludokumentide alusel.

Kostja esitas 15.10.2015 kohtule taotluse kohustada hagejat esitama kulusid tõendavaid dokumente, mid 20.01.2016 lahendis välja rida erinevalt tõlgendatavaid argumente. Kuna hageja esitas tsiviilasja menetlu põhjust eeldada hageja ebaausust. Arvestades laialt levinud praktikat, kus väikesed advokaadibürood klie kättesaamist nihutama kohtuotsuse järgsesse perioodi, oli kostjal hageja senise käitumismustri pinnalt põ Kostjal on kahtlus, et hageja ja tema õigusnõustaja vahelisel kokkuleppel toimub õigusnõustamise jä väljanõudmise.

Kohus ei rakendanud oma prerogatiivset õigust kuludokumentide väljanõudmiseks, mis tuleneb TsMS § nimekiri ja tõendid toimetatakse viivitamata vastaspoolele kätte, kui üks pooltest seda soovib. TsMS § 177 nõuda kohtult menetluskulude kohta tehtud kohtuotsuse või määruse täiendamist, kui kohus ei võtnud materjalidest nähtuvate menetluskulude suhtes. TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avald tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõ

3(4) algatusel. Antud sätte kontekstis on kohus põhjendamatult jätnud tähelepanuta kostja taotluse kohustada dokumente.

Riigikohtu halduskolleegium on 15.03.2006 otsuses nr 3-3-1-5-06, 12.10.2006 otsuses nr 3-3-1-48-06 ning seisukohale, et haldusasjades mõistetakse välja üksnes need menetluskulud, mis on reaalselt kantud. Tallinn nr 3-08-474, p 13 sedastab, et raamatupidaja poolt sularahaarvele kantud kinnitus selle kohta, et arve on ta laekunud advokaadibüroo arvele. Seega on raamatupidamislike kannete relevantsus kulude toimumise või mi

ÄS § 15 lõige 2 nõuab, et ettevõtja ärilistel dokumentidel peab olema ettevõtja ärinimi, asukoht ja raamatupidamise algdokument majandustehingut kinnitav tõend (arve), millel peavad olema § 7 lõikes 1 pun juhul nõuab hea raamatupidamise tava, et 20.01.2016 kohtulahendi järgi sooritatud makse aluseks peab olem leitav alusdokument. Maksu- ja Tolliameti koduleheküljel on käibemaksuseaduse § 37 osas selgitatud järgne jooksul ostjale edastatud arve kinnitada aktsepteerimise märgiks oma allkirjaga, kuigi allkiri ei ole kohustus tehingu aluseks on leping ja arve. Maksukohustus tekib peale raha liikumist ühelt arvelt teisele (kassapõhin diskretsiooniõigusele tuginev otsus raamatupidamisdokumentide väljanõudmisest keeldumiseks kehtiva raam loogika vastu eksiv.

Menetluse edasine käik 10. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

11.

Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna R lahendamiseks.

Ringkonnakohtu seisukoht 12. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt TsMS § 659 ja § 654 lg 6 ringkonnakohus ei korda maakohtu määruse põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks määruskaebuses toodud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

13.

TsMS § 176 lg 6 võimaldab kohtul anda menetlusosalisele tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente; kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Seega ei ole kohtul kohustust rakendada TsMS § 176 lg 6 ei omal algatusel ega ka menetlusosalise taotlusel. Käesoleval juhul maakohus TsMS § 176 lg 6 alusel täiendavaid menetluskulusid tõendavaid dokumente ei nõudnud, leides muu hulgas, et õigusabi eest tegelik tasumine ei ole õigusabikulu väljamõistmise eelduseks ja et piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Hageja lepinguliseks esindajaks oli advokaat, kelle teenuse puhul võib eeldada, et menetlusosalisel on teenuse eest tasumise kohustus, ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma TsMS § 176 lg 6 esimest lauset kohaldamata (vt Riigikohtu 01.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p 11). Riigikohus on oma lahendites korduvalt selgitanud, et lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud ja menetlusosaline ei pea tõendama, et ta on õigusteenuse eest esindajale maksnud. Seega ei ole oluline, kas hageja esindajale on tasu makstud (vt näiteks Riigikohtu 03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18). Eeltoodust järelduvalt ei ole asjassepuutuv ka määruskaebuse esitaja väide, et tal on kahtlus, et hageja ja tema õigusnõustaja vahelisel kokkuleppel toimub õigusnõustamise järgne tasumine läbi menetluskulude väljanõudmise. Kuna tasu tegelik maksmine (kantus) ei ole vastapoolelt õigusabikulude väljamõistmise eeltingimuseks, võibki tegelik tasumine toimuda ka pärast menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmist.

4(4)

14.

Määruskaebuse esitaja viited Riigikohtu halduskolleegiumi lahenditele menetluskulude reaalse kandmise vajaduse kohta ei ole asjasse puutuvad, sest halduskolleegiumi erinev praktika haldusasjades ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks, kuna see on kooskõlas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikaga tsiviilasjades.

15.

Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ele Liiv Indrek Soots