2-15-119792/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-15-119792

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

22. märts 2016, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-119792

Tsiviilasi

Intrum Justitia Debt Finance Ag hagi Andrei Meose

vastu 235,32 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

243,32 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Intrum Justitia Debt Finance Ag (rk 020.3.020.910-7;

asukoht Alpenstrasse 2, Zug, 6300 Šveitsi Konföderatsioon),

esindaja Reelika Tuisk, e-post reelika.tuisk@intrum.com;

kostja Andrei Meos (ik XXXX; viibimiskoht kohtule

teadmata)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Intrum Justitia Debt Finance Ag hagi Andrei Meose vastu osaliselt.

2. Välja mõista Andrei Meoselt Intrum Justitia Debt Finance Ag kasuks 145,32 eurot,

millest 100 eurot on põhinõue, 20 eurot võla sissenõudmise kulu ja 25,32 eurot

sissenõutavaks muutunud viivis 07.12.2015 seisuga.

3. Välja mõista Andrei Meoselt Intrum Justitia Debt Finance Ag kasuks viivis 8% aastas

põhinõudelt 100 eurot alates 08.12.2015 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam

kui 74,68 eurot.

4. Jätta Andrei Meoselt Intrum Justitia Debt Finance Ag kasuks välja mõistmata

haldustasu 25 eurot, trahv 35 eurot ja võla sissenõudmise kulu 30 eurot, kokku

90 eurot.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud 62% ulatuses Andrei Meose kanda ja 38% ulatuses Intrum Justitia

Debt Finance Ag kanda.

2. Määrata tsiviilasjas nr 2-15-119792 Intrum Justitia Debt Finance Ag menetluskulude

rahaliseks suuruseks 75 eurot (riigilõiv).

3. Välja mõista Andrei Meoselt Intrum Justitia Debt Finance Ag kasuks menetluskulud

46,50 eurot.

4. Välja mõista Andrei Meoselt Intrum Justitia Debt Finance Ag kasuks viivis

menetluskulult 46,50 eurot alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi

2(3)

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.02.2016. TsMS § 317 lg 1 p 1

ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele

kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostja

võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa,

pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Ferratum Estonia OÜ vahel 08.09.2012

sõlmitud laenuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on

viidatud laenulepingu lisaks olevate Ferratum Estonia OÜ laenulepingu üldtingimuste näol

tegemist tüüptingimustega.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse,

kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et

lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud

asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 08.09.2012 kehtinud

redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav

eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult

suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Hagist nähtuvalt väljastas Ferratum Estonia OÜ kostjale 08.09.2012 esitatud laenutaotluse

alusel laenuna 100 eurot 30-ks päevaks. Kuivõrd kostja võttis Ferratum Estonia OÜ-st laenu

esmakordselt, siis vastavalt laenulepingu üldtingimuste p-le 6.1.1 esmakordsel laenu võtmisel

ja tingimusel, et laenuvõtja maksab laenu tagasi tähtaegselt, ei lisandu käsitluskulu ega muid

kulusid. Kuna kostja ei tagastanud laenu tähtaegselt, lisandus võetud laenusummale vastavalt

laenulepingu üldtingimuste p-le 6.1.1 haldustasu 25 eurot laenuandja suurenenud ning

erakorraliste asjaajamiskulude katmiseks.

Kohus leiab, et Ferratum Estonia OÜ laenulepingu üldtingimuste p 6.1.1 on tühine osas, mille

kohaselt on laenuvõtja kohustatud laenu mittetähtaegsel tagastamisel hüvitama Ferratum

Estonia OÜ-le haldustasu laenuandja suurenenud ning erakorraliste asjaajamiskulude

katmiseks, sest haldustasuga on sellises määras (haldustasu moodustab 25% laenusummast)

kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna

3(3)

haldustasu 25 eurot on tüüptingimusena kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine,

jätab kohus hagi selle nõude osas rahuldamata.

Hageja palub laenulepingu üldtingimuste p 10.2 alusel kostjalt välja mõista trahvi 35 eurot.

VÕS § 415 lg 1 kolmandas lauses on sätestatud, et kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt

nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. Hageja lepingu

rikkumise trahvinõue summas 35 eurot tuleb eeltoodust tulenevalt jätta rahuldamata.

Hagiavaldusest nähtuvalt on Ferratum Estonia OÜ saatnud kostjale kaks kirja ja hageja kolm

kirja. Laenulepingu üldtingimuste p 8.3 kohaselt maksab meeldetuletuskirja saatmine

laenuvõtjale 10 eurot, mistõttu nõuab hageja kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulu kokku

50 eurot. Kohus leiab, et laenulepingu üldtingimuste p-s 8.3 kindlaksmääratud kirjalike teadete

maksumus on ebamõistlikult suur ja seetõttu VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi tühine. Antud juhul on

laenu võetud 100 eurot ja võla sissenõudmise kulu on 50 eurot. Kohtu hinnangul on mõistlik ja

põhjendatud võla sissenõudmisega seotud kulu katteks kostjalt hageja kasuks välja mõista

20 eurot, ülejäänud osas (30 eurot) jätab kohus hageja nõude rahuldamata.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude osaliselt 145,32 euro (100 eurot põhinõue,

20 eurot võla sissenõudmise kulu ja 25,32 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 07.12.2015

seisuga) ulatuses, millele TsMS § 367 alusel lisanduvad alates 08.12.2015 viivised 8% aastas

põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 74,68 eurot.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi

osaliselt, so ~ 62% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 62% ulatuses kostja ja 38% ulatuses

hageja kanda.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja riigilõivu

75 eurot. Kohus märgib, et maksekäsu kiirmenetluse kulu mõistetakse hageja kasuks välja vaid

maksekäsu kiirmenetluses ja seda TsMS §-s 4842 sätestatud juhtudel. Eeltoodust tulenevalt

määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 75 eurot (riigilõiv).

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna

46,50 eurot (62% 75 eurost).

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise

menetluskulult 46,50 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik