1-14-5127/304 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

22. märts 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-5127

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 23. veebruari 2016

määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Artur Orlov (isikukood 39005232781)

lepinguline kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 23. veebruari 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Artur Orlov kannab karistust Tartu Maakohtu 13. juuni 2014 otsuse järgi. Ta tunnistati süüdi

KarS § 255 lg 1 § 209 lg 2 p-de 1,3 ja 213 järgi ning teda karistati KarS § 63 lg 1 alusel

vangistusega 3 aastat ja 5 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja algust alates 13. augustist

2013. Ajutise loovutamise kokkuleppe kohaselt arvestatakse loovutuses oldud ajavahemik 14.-29.

september 2015, s.o 10 päeva maha Soome Vabariigis mõistetavast karistusest. Seega alates 13.

augustist 2013 kuulub kandmisele 3 aastat 5 kuud ja 10 päeva. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 23.

jaanuaril 2017.

2. Tartu Maakohtu otsusega jäeti A. Orlov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Maakohus märkis, et A. Orlovi käitumine on vangistuse kandmisel olnud hea, samuti on hea

suhtumine vanglateenistujatesse. A. Orlov täidab individuaalset täitmiskava, lõpetas

riigikeelekursuse tasemel B2 ja puhastusteenindaja eriala ning alustas sotsiaalprogrammiga „Õige

hetk“.

A. Orlov on kuritegusid toime pannud varasest noorusest ning käesolevaks ajaks korduvalt

kriminaalkorras karistatud. Ta on kahel korral olnud kriminaalhooldusel, ent paranemisele ei ole

karistuste kohaldamine teda suunanud. Kuritegude toimepanemist on ta jätkanud nii üksi kui grupis,

kuritegude laad on jäänud samaks. A. Orlovi risk uusi kuritegusid toime panna on suur. Lisaks on

A. Orlovi karistatud Soomes raske pettuse toimepanemise eest. Otsus ei ole jõustunud.

Kinnipeetaval on sõltuvusprobleemid (arvuti- ja alkoholisõltuvus) ning varem on ta toime pannud

süütegusid joobeseisundis. Sõltuvused suurendavad uute kuritegude toimepanemise riski.

Positiivne on vabaduses kindla elukoha ja toetava tugivõrgustiku olemasolu. Kohus arvestas, et

päritoluperekonna toetus oli A. Orlovil ka kuritegude toimepanemise ajal. Piisavat positiivset mõju

ja uusi kuritegusid ärahoidvat toimet see aga ei avaldanud.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Kohtumääruse peale esitas kaebuse kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist ja A. Orlovi

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

Kohus leidis vaatamata positiivsete asjaolude (perekonna toetus, kindel elukoht, vajadusel töökoht,

distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammide läbimine) esinemisele, et uute kuritegude

toimepanemise risk on suur. Kohus põhjendas A. Orlovi mittevabastamist sõltuvuste olemasoluga,

korduva karistatusega ja prokuröri mittetoetava seisukohaga.

Kaitsja leiab, et kohtu põhjendused on õõnsad. Esiteks on saabunud tähtaeg arutada tingimisi enne

tähtaega vabastamist. Tartu Vangla toetab A. Orlovi vabastamist. A. Orlov ei ole toime pannud

distsiplinaarrikkumisi, ta on läbinud riigikeele B2 taseme, mille lõpetas 100% punktisummaga.

A. Orlov on õppinud puhastusteenindaja eriala. Õpetaja iseloomustuse kohaselt on tegu terase

õpilasega, kes oli terane ja tugev reaalainetes, mis väljendus doseerimisülesannete lahendamises.

A. Orlovil on toetav lähisuhtevõrgustik ema ja isa näol, kes toetavad teda ka vangistuses viibides nii

materiaalselt kui ka moraalselt. Vanemad on nõus talle pakkuma tööd perefirmas. Samuti on tal

võimalus töötada kalurina ning puhastusteenindajana.

A. Orlov ei ole vangistuse ajal suhelnud kuriteokaaslastega, ega kavatse nendega kontakti otsida.

Tal on kindel soov paremuse poole liikuda, mida näitab ka käitumine vangistuses ja

sotsiaalprogrammide läbimine. A. Orlov on nõus võtma lisakohustusi ning alluma ka ravile. Seega

on A. Orlov isikuks, kelle puhul tingimisi ennetähtaegne vabastamine aitab täita paranemise teele

asumise eesmärki. A. Orlov on juba pikemat aega vangistuses viibinud ja näidanud, et on asunud

paranemise teele. Tal on positiivsed eesmärgid. Ta on küll varasemalt karistatud, ent kannab esimest

vangistust. KarS § 255 lg 1 on I astme kuritegu, ent ainuüksi see asjaolu ei peaks võtma A. Orlovilt

võimalust tingimisi enne tähtaega vabaneda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud A. Orlovi vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamata. Seejuures nõustub kriminaalkolleegium esimese kohtuastme

argumentatsiooniga, mida juhindudes KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea otstarbekaks korrata.

Tulenevalt A. Orlovi kaitsja kaebuse sisust märgib apellatsioonikohus vaid järgnevat.

5. Kuivõrd kaitsja on põhimõtteliselt esitanud samad positiivsed argumendid A. Orlovi

vabastamiseks, millel maakohus juba peatus ning uudsena on lisatud vaid kohut veenda soovivad

väited kinnipeetava paranemise kohta, seisneb ringkonnakohtu roll käesoleva määruskaebuse

lahendamise menetluses sisuliselt vabastamise küsimuse uues kaalumises.

A. Orlovi

iseloomustavaid andmeid analüüsides ei tekkinud apellatsioonikohtul veendumust selles, et

kinnipeetava puhul oleks karistus praeguseks ajaks juba oma eesmärgi täitnud ja tema kuritegelik

käitumine enam ei kordu. Praegusel juhul on ka Tartu Vangla hinnanud uute kuritegude

toimepanemise ohtu suureks, s.o mittevägivaldse kuriteo riskiprotsent on 44, mida võib pidada

arvestatavaks. A. Orlovi hoiakutes on täheldatud ilmset nihet egotsentrismile, kus materiaalsed

väärtused on sotsiaalsete väärtustega võrreldes ülekaalus. A. Orlovi iseloomustab kuritegeliku

käitumise muutumatu muster – varavastaseid kuritegusid on ta toime pannud juba 14. eluaastast.

Olukordade lahendamisel lähtub eelkõige enda kasutegurist, arvestamata teistega. Viimast karistust

kannab A. Orlov m.h kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Vangla on näinud A. Orlovis ohtu

ühiskonna turvatunde ohtu seadmises, liiklusseaduse rikkumises ning kuritegude toimepanemise

organiseerimises. Lähedaste olemasolu, toetus ja kindel elukoht ei ole senini ära hoidnud uute

kuritegude toimepanemist A. Orlovi poolt. Samuti puudub ringkonnakohtul veendumus, et A. Orlov

on tegelikult aru saanud ja kahetsenud tehtut – nimelt nähtub vangla iseloomustusest, et isik ei ole

teinud järeldusi tingimisi vangistustest ning loeb ka oma tegusid juhuste kokkulangemiseks.

6. Neil asjaoludel ja nõustudes maakohtu põhjendustega, jätab apellatsioonikohus juhindudes

KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse

rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Tiit Lõhmus