4-16-1354/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Väärteoasi nr 4-16-1354

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. märts 2016 Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses

Väärteoasja number 4-16-1354

Kohtunik Larissa Prokopenko Väärteoasi kaebemenetluses Tarmo Kolde kaebus Politseija Piirivalvemeti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaev 27.01.2016 otsusele väärteoasjas nr 2440,16,000057

Menetlusalune isik

Tarmo Kolde, isikukood: 36707292267, elukoht: xxx, e-post: xxx

Juhindudes VTMS § 120, § 132 p 1, 134, 135 kohus

O T S U S T A S:

Jätta Tarmo Kolde kaebus Politseija Piirivalvemeti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaev 27.01.2016 otsus väärteoasjas nr 2440,16,000057 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata.

Rahatrahv summas 40 eurot tuleb tasuda 10 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske pangas või arveldusarvele nr EE701700017001577198 Nordea Pangas, viitenumber 10220165013977.

Kohtuotsus saata Ida Prefektuurile ja kaebuse esitajale VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates 15.04.2016.a.

MENETLUSE KÄIK 07.01.2016 koostas Politseija Piirivalvemeti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Xxx Xxx väärteoprotokolli nr AB 1464246 (lk 13) Tarmo Kolde suhtes selle fakti kohta, et 07.01.2016 kell 05:20 Ida-Virumaal Kohtla vallas Tallinn – Narva mnt

154. km-l juhtis tema mootorsõidukit millel põlesid eesmised udutuled koos lähituledega kui nähtavus ei olnud halb. Sellega rikkus ta LS § 42 lg 1. Väärteo kvalifikatsioon LS § 242 lg 1. Politseija Piirivalvemeti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaev tegi 27.01.2016 otsuse väärteoasjas nr 2440,16,000057, milles leidis, et väärteo toimepanemine on tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega ja tunnistaja ütlustega. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati Tarmo Kolde´t LS § 242 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut summas 40 eurot.

22.02.2016 saabus Viru Maakohtule Tarmo Kolde kaebus tema suhtes 27.01.2016 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2440,16,000057.

KAEBUS

22.02.2016 esitatud kaebuses palub menetlusalune isik Politseija Piirivalvemeti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaev 27.01.2016 otsus väärteoasjas nr 2440,16,000057 tühistada ning lõpetada väärteomenetlus. Kaebaja ei nõustu väärteo kirjeldusega ja seega ka väärteo kvalifikatsiooni ega otsusega. Vastavalt liiklusseaduse § 42 lõikele 1 võivad eesmised udutuled põleda sõidu ajal koos esituledega udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral. Kaebaja selgitab, et 07.01.2016 varahommikul oli antud kohas nähtavus väga halb saju tõttu. Eelöeldu on tõendatud muu hulgas ka väljavõttega ilmateenistuse lehelt (lisa 3). Samuti selgitas kaebaja kohapeal politseinikele, et nähtavus on väga halb ning seetõttu kasutaski udutulesid, kuid tema selgitusi ei võetud arvesse, mis on ilmselt selgitatav asjaoluga, et politsei seisis kohapeal, kuid kaebaja oli liikumises. Sellest tulenevalt on ka nähtavus erinev ning seega võis neil tõepoolest jääda mulje, et udutulede kasutamiseks puudub põhjus, kuid liikuva sõiduki roolis olles on olukord ja nähtavus hoopis teine. Kaebaja on pika staažiga (29 aastat) autojuht, omades seejuures nii ABECEDERT juhiloa kategooriaid, olles ametilt autojuht ja sõites töökohustuste tõttu kuus päeva nädalas ja igapäevaselt enam kui 250 km (s.o ühes kuus üle 6000 km) on kaebaja näol tegemist professionaalse autojuhiga, kellel on vaieldamatult piisavalt kogemusi, et hinnata nähtavuse ulatust ja vajadust ning põhjendatust udutulede kasutamise osas.

Kuivõrd teeolud olid halvad, nähtavus saju tõttu halb ning tegemist oli varahommikuga (kell 05:20), mil ka liiklustihedus oli äärmiselt väike, siis ei saanud udutulede kasutamine olla häiriv ka kaasliiklejate jaoks ning udutulede kasutamine oli liiklusohutuse seisukohast vajalik, põhjendatud ning kooskõlas liiklusseaduse § 42 lõikega 1. Väärib märkimist, et lisaks asjaolule, et kaebaja näol on tegemist professionaalse autojuhiga, on kaebaja alati püüdnud olla seadusekuulekas, tal puuduvad ka kehtivad rikkumised ning udutulede kasutamisega ei põhjustatud varalist ega mittevaralist kahju ning puudusid ka muud kahjulikud tagajärjed.

Isik oli nõus kirjaliku menetlusega. VASTUS KAEBUSELE Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas nr 2440,16,000057. Menetleja seisukohast ning ka väärteoasja materjalide kohaselt ei ole menetlusalust isikut kinni peetud, nagu väljendub isik oma kaebuses, Tallinn-Narva mnt. 154 kilomeetril. Tegemist on kohaga kus rikkumine alguse sai ning mis tegelikkuses jätkus veel mitme kilomeetri vältel. Isik on peatatud Jõhvi linnas, Rakvere tänaval.

Jõhvi linna sissesõit nimetatud maanteelt asub 163 kilomeetril. Isiku sõidukile on järele sõidetud, seda kinnitab ka tunnistaja xxx Xxx. Rikkumise alguspunkti ning peatamise vahelise vahemaa pikkus on 8-9 kilomeetrit, mille vältel on politseiametnike poolt nähtud, et udutulede kasutamine on põhjendamatu. Isiku väited, et liikuva sõiduki roolis olles on olukord ja nähtavus hoopis teine on seega alusetud ega ka mitte paikapidavad. Politseiametnike poolt on nähtavust tajutud samuti liikumise pealt ja on leitud, et udutulede kasutamine on põhjendamatu ning tegemist on Liiklusseadus § 42 lg 1 nõuete rikkumisega.

Menetlusalune isik on oma sõnade kinnituseks, halva nähtavuse kohta, esitanud kaks ilmateenistuse väljavõtet. Väljavõtetelt nähtub, et 07.01.2016 kell 03:00 ja 04:00 on Jõhvi piirkonnas õhu temperatuur vastavalt -26,9 ja -25,1 on pilvine ning lumesadu. Mingil põhjusel on menetlusalune isik esitanud ajaliselt eksitavaid andmeid. Rikkumine leidis aset kell 05:20, kas sellisel juhul ei oleks olnud mõistlikum saamaks oluliselt täpsemaid andmeid kui vaatlusandmete päring oleks tehtud kella 05:00 seisuga. Kohtuväline menetleja omalt poolt esitab vastavad andmed, väljavõte on Riigi Ilmateenistuse kodulehelt.

Antud väljavõtet taotleb kohtuväline menetleja lisada tõendina väärteoasja toimikusse. Väljavõttelt nähtub vaatlusandmete kohaselt, et 07.01.2016 kell 05:00 seisuga oli Jõhvi piirkonnas sensori järgi ning ühe tunni lõikes nõrk lumi. Ühe tunni vältel sademete hulk millimeetrites oli 0, nähtavus 1,1 kilomeetrit. Menetleja seisukohast on sellised andmed piisavad, et saada selgust igati tavapärase ning hea nähtavuse kohta, lisaks tunnistaja ütlustele. Tegemist on oluliselt täpsemate andmetega kui menetlusaluse isiku poolt esitatu.

Samas on isiku poolt esitatu mõistetav, kuna sellised andmed on temale soodsamad. Kaebuse kohaselt on isik oma tegu politseiametnikele selgitanud, et nähtavus oli väga halb, oli lumetorm ja enne Jõhvi linna unustas udutuled välja lülitada. Menetlusaluse isiku antud ütlustest nähtub üksnes, et Tallinn – Narva trassil oli nähtavus väga halb. Kus täpsemalt, seda täpsustatud ei ole. Kusagil tervel n.n trassil võis ka nähtavus halb olla, kus aga täpselt seda ütlustes mainitud ei ole. Samades ütlustes on aga isik selgitanud, et unustas enne linna udutuled välja lülitada, isik on ise mõistnud, et tegemist oli olukorraga kus udutulede kasutamine ei olnud enam vajalik.

Seda enam, et tegemist on maantee lõiguga, mis on Kukruse linnaosast kuni Jõhvi linnani väga hästi pimedal ajal tehisvalgusega valgustatud. Tunnistaja xxx Xxx on oma antud ütlustes tunnistanud juhi käitumist ja seisukohta rikkumise suhtes menetlusaluse isiku sõnadega: et teda (Tarmo Kolde´t) ei huvita, mis on kirjas seaduses, tema teab paremini millal võib udutulesid kasutada. Selline väljendusvorm ja suhtumine näitab tõesti, et tegemist on „professionaalse juhiga“, kes tegutseb liikluses üksnes oma tahtmise ja äranägemise järgi.

Selline suhtumine omakorda näitab aga tahtlust teo toimepanemisel. Samuti ei vasta tõele menetlusaluse isiku väited, et tegemist on seadusekuuleka isikuga kellel puudub kehtiv rikkumine. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on isikul üks kehtiv ja täitmata väärteokaristus 2014 aastast. Oma kaebuse lõpuosas selgitab menetlusalune isik, et oma teoga ei põhjustatud ei varalist ega ka mittevaralist kahju. Sellise esitluse puhul on menetlejale mõistetav, et karistatav on üksnes rikkumine millega on kaasnenud kahju põhjustamine. Karistatav ei ole iseenesest tegu, vaid tagajärg.

Sama loogikat järgides ei oleks ega saaks karistada ka kiiruseületajaid ega ka joobes sõidukijuhte, kahju põhjustatud ei ole. Isikule pannakse süüks konkreetse õigusnormi rikkumine, millega ei ole kaasnenud kahju. Liiklusseadus näeb ette mitmeid erinevaid nõudeid juhile, mis on eranditult täitmiseks.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 242 lg 1 järgi. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kogutud tõendid nende kogumis, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktstruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel konttrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrolltasandile (RKKK 3-1-1-74-10).

Käesolevas väärteoasjas on süüdistus esitatud Tarmo Kolde´le LS § 242 lg 1 järgi selles, et tema 07.01.2016 kell 05:20 Ida-Virumaal Kohtla vallas Tallinn – Narva mnt 154. km-l juhtis mootorsõidukit millel põlesid eesmised udutuled koos lähituledega kui nähtavus ei olnud halb. Käesolevas väärteoasjas on kogutud järgmised tõendid: Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl. 14), mille kohaselt Tarmo Kolde selgitas, et Tallinn- Narva mnt-l oli väga halb nähtavus ja limetorm ning enne Jõhvi linna unustas ta udutuled välja lülitada.

Tunnistaja xxx Xxx´i ülekuulamise protokoll (tl. 15), mille kohaselt olles patrullis 07.01.2016 kell 05.20 märkasid Tallinn – Narva mnt 154. km-l koos xx. Xxxga sõidukit xxx reg nr xxx, millel põlesid esimesed udutuled koos lähituledega kui nähtavus ei olnud halb. Järgnesid autole kuni Jõhvi linnani, kogu aeg põlesid autol udutuled. Rakvere 43 juures peeti sõiduk kinni ning juhiks osutus Tarmo Kolde. xx. Xxx seletas juhile, miks on udutulede vale kasutamine halb, kuid juht ütles, et teda ei huvita mis on seaduses kirjas, tema teab paremini, millal neid võib kasutada. Isik ei olnud koostööaldis ning keeldus allkirjadest. Karistusregistri väljavõte (tl 16), mille kohaselt on Tarmo Koldel 1 kehtiv väärteokaristus. Kasebuse juurde lisatud 2 väljavõtet ilmateenistuse lehelt (tl 9-10), mille kohaselt 07.01.2016 kell 03.00 ja 04.00 on Jõhvi linna piirkonnas õhu temperatuur –vastavalt -26,9 ja -25,1, on pilvine ja lumesadu. Kohtuvälise menetleja seisukoha juurde lisatud väljavõte Riigi Ilmeteenistuse kodulehelt (tl 36), mille kohaselt 07.01.2016 kell 05.00 seisuga oli Jõhvi linna piirkonnas nõrk lumi, ühe tunni jooksul oli sademete hulk milimeetrites 0, nähtavus 1,1 kilomeetrit.

Kohus leiab, et kaebuse juurde lisatud 2 väljavõtet ilmateenistuse lehelt (tl 9-10) ei oma antud väärteoasjas tõenduslikku tähtsust, kuna tegu leidis aset 07.01.2016 kell 05.20, kuid väljavõtted kajastavad ilmaolustikku, mis oli 07.01.2016 kell 03.00 ja kell 04.00. Arvestades seda, et ilm on muutlik, ei too väljavõtted kaasa tõenduslikku teavet omavaid andmeid ja kohus jätab väljavõtted tõendite kogumist välja.

Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt esitatud väljavõte Riigi Ilmeteenistuse kodulehelt ja tunnistaja xx xx ütlused on usaldusväärsed tõendid ning kohtuotsuse tegemisel tugineb kohus antud tõenditele.

Tunnistaja xx x puhul on tegemist politseitöötajaga, kes ei ole menetlusaluse isikuga isiklikult tuttav, ta on sõltumatu tunnistaja ja andis ütlusi selle kohta, mida ise nägi. Politseitöötajatel on igapäevaseks tööks ka liiklusjärelevalve teostamine, oma töös peavad politseinikud kontrollima, et liiklejad järgiksid liiklusseadust ning rikkumise ilmnemisel koheselt reageerima. Asjaolu, et politseipatrull hakkas liikuma just nimelt menetlusaluse isiku auto järgi ja peatas seda, viitab sellele, et politseitöötajad reageerisid liiklusseaduse rikkumisele. Tunnistaja xx xx ütlused on kooskõlas dokumentaalse tõendiga - Riigi Ilmeteenistuse kodulehelt väljavõttega.

Kohus leiab, et menertlusaluse isiku ütlused ei ole usaldusväärsed, sest tema ütlustes esinevad vastuolud ja ütlused ei ole kooskõlas tunnistaja ütlustega ja dokumentaalse tõendiga. Nii menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (tl 14) tuleneb, et Tallinna-Natva trassil oli väga halb nähtavus ja lumene torm. Enne Jõhvi linna unustas ta udutuled välja lülitada. Sellest võib järeldada, et enne Jõhvi linna oli juba nähtavus hea ja ta lihtsalt unustas udutuled välja lülitada. Kuid kaebuses viitab menetlusalune isik, et antud (Tallinn – Narva mnt 154. km-l) kohas 07.01.2016 varahommikul oli nähtavus halb saju tõttu.

Menetlusaluse isiku seletus halva nähtavuse kohta ei ole kooskõlas ka Riigi Ilmeteenistuse kodulehelt väljavõttega, mille kohaselt Jõhvi linna piirkonnas oli nõrk lumi ja nähtavus 1,1 kilomeetrit.

Samuti menetlusaluse isiku kaebuses toodud väite, et politseiauto seisis ning seisvast autost ja liikuvast autost on erinev nähtavus, on vastuolus tunnistaja xx xx ütlustega, mille kohaselt politseiauto ka hakkas liikuma - sõitis menetlusaluse isiku auto järele ning xx xx juhitud sõiduk oli peatatud Jõhvi linnas Rakvere tänaval. Seega politseitöötajad võisid hinnata nähtavust nii seisvast autost ka liikuvast sõidukist.

Kohtu arvamusel lükkavad tunnistaja ütlused ja Riigi Ilmeteenistuse kodulehelt väljavõte ümber menetlusaluse isiku ütlusi ning kohus kõrvaldab menetlusaluse isiku ütlused tõendite hulgast. Kohtu hinnangul menetlusaluse isiku ütlused on enda õigustatavad ning antud soovides vabaneda väärteo toimepanemisega kaasnevast vastutusest.

Riigi Ilmeteenistuse kodulehelt väljavõtte alusel on tuvastatud, et 07.01.2016 kell 05.00 seisuga oli Jõhvi linna piirkonnas nõrk lumi, ühe tunni jooksul oli sademete hulk milimeetrites 0, nähtavus 1,1 kilomeetrit. Seega nähtavus 07.01.2016 kell 05:20 Ida-Virumaal Kohtla vallas Tallinn – Narva mnt 154. km-l ei olnud halb. Antud asjaolu kinnitab ka tunnistaja xx xx, kelle ütlustest tuleneb, et Tallinn – Narva mnt 154. km-l liikus sõiduk xxx reg nr xxx, millel põlesid esimesed udutuled koos lähituledega kui nähtavus ei olnud halb. Politseipatrull järgnes autole kuni Jõhvi linnani, kogu aeg põlesid autol udutuled. Sõiduk peeti kinni Rakvere 43 juures.

Ülaltoodu alusel ja kogutud usaldusväärsete tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et Tarmo Kolde juhtis 07.01.2016 kell 05:20 Ida-Virumaal Kohtla vallas Tallinn – Narva mnt 154. km-l mootorsõidukit millel põlesid eesmised udutuled koos lähituledega kui nähtavus ei olnud halb.

Tarmo Kolde pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritud Liiklusseadus § 242 lg 1 järgi, rikkudes Liiklusseaduse § 42 lg 1.

ASJASSEPUUTUVAD NORMID

Liiklusseaduse § 42 lg 1 kohaselt eesmised udutuled võivad põleda sõidu ajal koos esituledega udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral.

Liiklusseaduse § 242 lg 1 sätestab: Mootorsõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis, karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. Liiklusseaduse § 242 lg 1 objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete muus rikkumises ehk antud juhul esimeste udutulede vales kasutamises.

Tunnistaja ütluste kohaselt põlesid menetlusaluse isiku sõidukil esimesed udutuled koos esituledega, kuigi nähtavus ei olnud halb. Ka Riigi Ilmateenistuse andmetel oli 07.01.2016 hommikul kell 5 Jõhvis nõrk lumi ning nähtavus 1,1 km, mis on piisavalt hea, et mitte kasutada koos esituledega ka udutulesid.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse §

242 lg 1 ettenähtud väärteona.

KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et Tarmo Kolde pani toime LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Tarmo Kolde sõiduki autojuhina ei olnud tähelepanelik teedeolustiku ja nähtavuse kohta, ta ei lülitanud õigel ajal välja udutuled ning pani toime LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Tarmo Kolde on talle süüks arvatud LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

KARISTUS

Kohtuväline menetleja tegi 27.01.2016 otsuse, millega Tarmo Koldet karistati LS § 242 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40 eurot.

Kohus märgib järgmist: karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü.

LS § 242 lg 1 alusel karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut, s.o kuni 80 eurot (1 trahviühik = 4 eurot).

Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistust kergendavad ja raskendavaid asjaolusid ei ole. Isikul on 1 kehtiv väärteokaristus.

Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka erija üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52- 13, p 19). Kohus hindab isiku süü suurust ehk karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke. Tarmo Kolde pani toime ühe väärteo, mis on toime pandud kaudse tahtlusega. Tarmo Kolde on varem väärteokorras karistatud 1 kord, karistust kergendavad ja raskendavaid asjaolusid ei ole. Kohus leiab, et Tarmo Kolde süü antud väärteos keskmine ning talle määratud rahatrahv sanktsiooni keskmises määras (10 trahviühikut) vastab isiku süü suurusele. Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on õiglane ja põhjendatud, rahatrahv summas 40 eurot on piisav motiveerima menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid.

KOHTU MEETMED

Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu, kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Larissa Prokopenko