3-16-455/2 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik Enno Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

21. märts 2016, Tallinna Halduskohus

Haldusasja number 3-16-455

Haldusasi

M. L kaebus Pärnu linna vastu avalik-õiguslikus suhtes tekitatud varaliseja mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

1. Tagastada M. Li kaebus;

2. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. M. L esitas 03.03.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles on taotletud avalik-õigusliku suhte olemasolu tuvastamist, 17.02.2016 toimingu nr 1818-3 õigusvastaseks tunnistamist ning vastava kahju hüvitamist. Kaebusest nähtuvalt libastus kaebaja 04.02.2013 kell 19.30 P tn 11 trepikoja ees asuval sõiduteel ja kukkus. Haiglas tuvastati kaebajal sääre hulgimurd. Talle tehti operatsioon ja ta viibis töövõimetuslehel kokku viis kuud so. 04.02.2013-02.07.2013. M. L esitas 03.02.2016 Pärnu Linnavalitsusele kahjunõude seoses sellega, et libastus ja kukkus 04.02.2013 P tn 11 trepikoja ees linnale kuuluval sõiduteel, millel oli libedusetõrje teostamata. Kaebaja taotles varalise kahju hüvitamist summas 1569 eurot ja 87 senti ning mittevaralise kahju hüvitamist summas 2700 eurot. Pärnu Linnavalitsus jättis 17.02.2016 kirjaga nr 1818-3 kahjunõude rahuldamata. Pärnu Linnavalitsus leidis, et juhtumi täpne asukoht on fikseerimata, põhjuslik seos libastumise ja õnnetusjuhtumi vahel tõendamata ning taotluses viidatud riigivastutuse seaduse sätted asjakohatud, sest tegemist on eraõigusliku suhtega (Pärnu linn kui teeomanik).

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 sätestab, et halduskohus tagastab määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

3. Vastavalt HKMS § 4 lõikele 1 kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

4. Kaebaja on esitanud mitmeid nõudeid, kuid lähtuvalt eesmärgist ja vastavalt HKMS § 37 lg 2 p 4 on tegemist avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõudega. Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise õigusvastasus oleks eelnimetatud põhinõudega hõlmatud, kuid antud juhul ei kuulu taolise nõude lahendamine halduskohtu pädevusse, sest selleks on teistsugune menetluskord. Kaebaja on küll viidanud linna kohustusele hooldada omavalitsusele kuuluvaid teid ja tänavaid, kuid see ei tähenda seda, et teedeja tänavate hooldamata jätmise tõttu tekitatud kahju lahendamine peaks olema ilmtingimata halduskohtute pädevuses. Riigivastutuse seaduse § 1 lg 3 p 2 kohaselt käsitatakse avaliku võimu kandja poolset kohustuste rikkumist kinnisasja, tee, veekogu või muu asja omanikuna kahju tekitamisena eraõiguslikus suhtes. Kaebajal tuleb pöörduda oma õiguste kaitsmiseks maakohtusse. Kohtupraktika on ka taoline, kus sarnaseid või võrreldavaid vaidlusi on lahendatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras (näiteks Riigikohtu lahend kohtuasjas nr 3-2-1- 169-10). Siinkohal võib viidata ka suhteliselt hiljutisele Tartu Maakohtu 14.12.2015 lahendile tsiviilasjas nr 2-15-4219, mille raames oli esitatud hagi Tartu linna vastu kahju hüvitamiseks seoses sellega, et libedustõrjet ei tehtud õigeaegselt ning hageja sai vigastada jäisel teel kukkumise tõttu. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik