3-14-52270/52 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 21.03.2016. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-52270 Haldusasi A.E.u kaebus Tallinna Vangla 2.09.2014 käskkirja nr 786 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – A.E. Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik

Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta kaebus rahuldamata 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

KAEBUSE ASJAOLUD

1. 25.08.2014 käskkirjaga nr 735 (tl 63) rakendati A.E. majandustöödele alates 26.08.-31.10.2014. 2. 2.09.2014 käskkirjaga nr 786 (tl 8) vabastati A.E. majandustöödelt põhjendusega, et tema edasine töötamine võib ohustada vangla üldist julgeolekut. 3. 2.09.2014 esitas A.E. 2.09.2014 käskkirjale nr 786 vaide, mille Tallinna vangla jättis 29.09.2014 vaideotsusega nr 5-15-/14/23483-2 (tl 9) rahuldamata. 4. 1.10.2015 saabus Tallinna Halduskohtule A.E.u (edaspidi kaebaja) kaebus Tallinna Vangla 2.09.2014 käskkirja nr 786 tühistamiseks ja Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

2 5. 23.02.2015 määrusega tagastas kohus kaebuse tuvastusnõudes (vaide peatamata jätmine) ning võttis menetlusse kaebuse Tallinna Vangla 2.09.2014 käskkirja nr 786 tühistamiseks. 6. 30.09.15 koostas kohus menetlustoimingu protokolli tõenditega tutvumise kohta. Tallinna vangla esitas tutvumiseks kohtunikule kaastööteated KT1450000207 ja KT1450000221 ja justiitsministri kinnitatud Vangla jälitustegevuse korra. 7. 05.03.15 esitas kaebaja taotluse nõuda vanglalt välja kaastööteatiste andmed. Samasuguse taotluse esitas ta ka Tallinna Vanglale, mille vangla jättis 30.12.14.a. rahuldamata. 04.09.15 on A.E. märkinud, et ta sai halduskohtult haldusasjas nr 3-1-2099 määruse, millest järeldab, et kaastööteatised on koostatud Tallinna Vangla ametnike poolt ehkki vangla seda eitab. 8. 11.01.16 esitas kaebaja taotluse, mille märgib, et ta soovib teada saada, milline teave kaastööteadetes on märgitud, kes need koostas ja millal. See teave ei saa olla riigisaladus, kuna pole saadud jälitustegevuse raames. Kaebaja soovib teavet üksnes enda tegevuse kohta. Kaebaja eeldab, et Tartu RK otsusest nr 3-13-2392 nähtuvalt tehti kaastööteate sisu teatavaks kaebajale; asjas nr 3-10-977 ja 3-11-438 nähtub, et tehti teatavaks, kes koostasid kaastööteated ja viimasena nimetatud asjast nähtub õigusvastane tegevus. 25.02.16 esitas kaebaja taotluse tutvuda tema kohta kogutud teabega. 9. Kohus lahendas taotlused 26.02.16.a. määrusega ja jättis taotluse kaastööteadetega (nende sisuga) tutvumise kohta rahuldamata. 10. Kohus piiras määrusega kaebaja ning menetlusväliste isikute juurdepääsu kaastööteadetele ning „Vangla jälitustegevuse korrale“ ning kuulutas menetluse selles osas kinniseks. 11. Kaebuse esitaja on 04.03.16.a teatanud, et täpsustab nõuet ja palub käskkirja nr 786 osas tuvastada selle õigusvastasus. Kaebajal on põhjendatud huviks varalise kahju hüvitamise nõude esitamine (saamata jäänud töötasu). 10.03.16 nõustus vastustaja kaebuse nõude muutmisega tuvastusnõudeks.

KAEBAJA SEISUKOHAD

12. Vaidlustatud käskkirja kohaselt on julgeolekuosakonna peaspetsialist koostanud 2.09.2014 õiendi, millest selgub, et julgeolekuosakonnale laekunud teabe kohaselt on vangla kaebaja suhtes usalduse kaotanud. Võib mõista, et julgeolekuoht on tekkinud seetõttu, et vangla teda ei usalda ja kaebaja näitab oma käitumisega teistele halba eeksuju. Kaebajale ei ole käskkirja ega selles viidatud õiendi alusel arusaadav, milles seisneb tema tegevus vangla üldise julgeoleku ohustamisel. Kinnipeetava konkreetne tegevus vangla üldise julgeoleku ohustamisel peab tuginema konkreetsetele faktidele ja see peab olema haldusaktis kirjas, et selle adressaat saaks aru, mis põhjusel teda töölt vabastatakse. Abstraktne selgitus ja põhjendus ei ole üheselt mõistetav ning on vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) nõuetega. Justiitsministri 7.02.2007 määruse nr 9 § 6 lg 2 p 1 sisaldab endas diskretsiooninormi ja selle alusel antud haldusakti tuleb tuginedes HMS § 56 lg-le 1 ka põhjendada ning lg-le 3 tuginedes märkida ka kaalutlused, millest haldusakti andmisel on lähtutud. Käskkirjast ei nähtu ühtegi teokirjeldust, mis võiks vangla julgeolekut ohustada ning pole teada, millist konkreetset keeldu kaebaja rikkus või millist korraldust töökohustusi täites on eiratud. 5.09.2014 vestluse käigus kinnitas julgeolekuosakonna juhataja kaebajale, et kaebaja ei ole julgeolekut ohustanud. 13. Vaidlustatud käskkirjas viidatud kaastööteadete päritolu on teadmata ja segane on ka see, mis eesmärgil vastavad dokumendid on vanglale esitatud, millal ja kelle poolt need on koostatud ning millal vastustaja neist teada sai. Samuti on ebaselge, kas teadetes on silmas peetud kaebajat või tema nimekaimu sünniaastaga 1975. Kaebaja hinnangul ei saa välistada, et jälitustegevust ja teabe varjatud kogumist teostati hoopis tema nimekaimu

3 suhtes. Õigusaktid ei piira ega keela avaldamast kaastööteadete koostamise aega ja isikut. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 §-s 6 sätestatud piirang kehtib teabele, mis on saadud jälitustööle kaasatud isikult ja sellele isikule. Kui piirang oleks laiem, siis ei saanuks Tartu Halduskohus oma otsuses avaldada kaastööteatise koostamise kuupäeva ja isikut. 14. Kaebaja juhib tähelepanu, et Halduskohtu 1.09.2015 määruse nr 3-15-2099 p-s 7 selgub, et vaidlustatud käskkirjas viidatud kaastööteated on vastustaja koostatud. Vastustaja on aga kohtule antud asjas selgitanud, et nimetatud kaastööteated ei ole vastustaja poolt koostatud. Kui selgub, et vastustaja siiski koostas nimetatud teatised, siis soovib kaebaja teada, millistel kuupäevadel ja millise ametniku poolt on need tehtud. Tegemist ei ole riigisaladusega, mida saaks salastada. 15. Vastustaja kohtumenetluses esitatud väited tõukeratta valmistamise ja metalli kogumise faktile ei ole antud vaidluses asjassepuutuvad. Nimetatud asjaoludele ei tugineta vaidlustatud käskkirjas, selles viidatud õiendis ega ka vaideotsuses. Vastavad põhjendused on esitatud kaebajale alles peale töölt vabastamist, kuigi miski ei takistanud vastustajat tugineda neile asjaoludele juba käskkirjas. Kaebaja vabastati töölt vastustajale laekunud teabe tõttu, mitte põhjusel, et kaebaja valmistas tõukeratta ja kogus metalli. 5.09.2014 vestlusel on kaebaja julgeolekuosakonna juhatajale tõukeratta valmistamisse ja metalli kogumisse puutuvat selgitanud ning juhataja kinnitas, et menetlust kaebaja suhtes ei algatata, kuivõrd sellise tegevusega ei ole ohustatud vangla julgeolekut ega pandud toime ühtegi distsiplinaarrikkumist. 16. Kaebaja ei ole metalli kogumise kohta ja tõukeratta valmistamise kohta kirjalikku seletuskirja koostanud. Peale ratta äravõtmist ei selgitatud kaebajale rikkumise sisu. Vastustaja seisukohtadest jääb mulje, justkui kaebaja tehes majandustöid, tegeleski ainult ebaseaduslike asjadega ja tööd ei teinud. Samas ei ole vastustaja esitanud ühtegi kaebajat iseloomustavat dokumenti, millest nähtuks kaebaja töötamise hindamine kaebajaga vahetult kokku puutunud ja tööülesandeid jaganud finantsja majandusosakonna töötajate poolt. Vastustaja on ajanud segamini töötamise aja ja tööst vaba aja (mil töö oli tehtud nõutavast kiiremini või tuli oodata materjali kuivamist või vangla tööd ei pakkunud). Töö juures tööst vabal ajal millegagi tegelemine ei ole käsitletav töökohustuste rikkumisena. Kaebaja kasutas tööst vaba aega enda arendamiseks ja uute asjade õppimiseks ning töökeskkonna ohutuks muutmiseks – kaebaja luges elektrialast kirjandust, lahendas ülemuse antud pädevuseksamil väljastatud teste, parandas omal algatusel laevalgusteid, millised muidu oleks ära visatud, hoidis töökojas ära võimaliku tulekahju tekkimise, kui vahetas töökoja seinal olnud amortiseerunud kaablid ja vahetas elektriseadmed töökorras seadmete vastu ja paigutas need ühte elektrikappi. Samuti paigaldas kaebaja omal algatusel puutöökoja elektriseametele maanduse, tegi pikaajalise kokkusaamise lastetoa seintele joonistusi, paigaldas parema valgusti ja vahetas elektripistiku vältimaks lastel pistikusse asjade toppimise. Sellega on kaebaja näidanud üles positiivset initsiatiivi ning tema tegevus lõi lisaväärtust. 17. Loa õppida keevitamist tööst vabal ajal andis FMO spetsialist Tiit Tamme, kes oli kaebaja otsene ülemus. Kaebajale on tööle asumisel tutvustatud töötamistingimusi, kus oli muuhulgas kirjas, et vajadusel on vaja oskust keevitustööde tegemiseks. Luba anti tingimusel, et keevitusõpe toimub tööst vabal ajal ja selleks ei kasutata vajaminevaid materjale, mis tähendab, et kasutada võis vanarauda. Tõukeratas ei olnud mõeldud kellelegi andmiseks või vanglast välja saatmiseks. Ratta tegemise ajal olid selle poolikud detailid ja ratas ise selle valmimisel töökojas avalikult nähtaval ning ratta töökindlust proovis kaebaja korduvalt ka töökoja esisel platsil. Töökojas käinud vanglatöötajad pidid ratast nägema, sest see seisis kohe välisukse juures ja töökojast väljudes oli võimatu seda mitte tähele

4 panna. Kuivõrd ratas sai kasutuskõlbulik, värvis kaebaja selle üle. Tõukeratta võttis töökojast ära Viljar Nurm 1. septembri lõunavaheajal. Metalli kogumise osas ei ole kaebajale üldse midagi ette heidetud ega koostatud mistahes ettekannet. Kogu metall oli kogutud äraviskamisele mõeldud asjadest ja tööst vabal ajal. Kaebaja ei teadnud, et teatud liiki metalli eraldi kogumine oleks olnud ebaseaduslik või keelatud, kuivõrd vangla ise juba eelnevalt kogus musta metalli. Metalli kogumisest olid teadlikud kaebaja otsused ülemused Aivo Mäesalu ja Tiit Tamme. Suvel, kui vanglast toimetati välja musta metalli, teavitas kaebaja ka Arik Murumägit sellest, et ta on kogunud lisaks värvilist metalli ja selle saab ära viia. Arik Murumägi arvas, et sellest tuleb rääkida FMO peaspetsialistiga, kes korraldab metalli käitlemist. Kuivõrd kaebaja vabastati töölt, siis ei jõudnud ta FMO peaspetsialistiga sellest rääkida. Metalli kogus ja sorteeris kaebaja tööst vabal ajal ja ladustas avalikult töökoja riiulites asuvatesse pappkastidesse. Kokku oli kaste kolm ning vasega täidetud karbid olid märgistatud sõnaga „Vask“. Kaebaja ei ole metalli kellegi eest peitnud ega varjanud. Metalli eraldi kogumine algas sellest, et kaebaja märkas, kuidas hinnalist metalli (vask ja messing) visati ära, kuid metalli arukal käitlemisel saab tulu. Kogu metall oli kogutud äraviskamiseks mõeldud asjadest (kaablijäägid, elektrimootorid jne). Tõukeratta võttis ära V.Nurm 01.septembril lõuna vaheajal, kuid millal võeti ära metall, seda ta ei tea. Kogu ehitusbrigaad saadeti enne tööpäeva lõppu ära ja töökojas teostati läbiotsimine. T.Tamme ütles ärasaatmise põhjuseks, et FMO juhataja E.Malmeti korraldusel tuleb teda saata kahenädalasele puhkusele, kuna ta on teinud palju ületunde. 01.09.14 oli vestlus tõukeratta asjas, 05.09.14 toimus vestlus teabe-ja uurimisosakonna juhatajaga, milles kaebaja selgitas tõkeratta valmistamist, metalli kogumise ja sahtlitäie elektroonikadetailide olemasolu tagamaid. Viimased olid kapis juba enne tema tööle asumist, sellest sahtlist võttis kaebaja tagavaraosasid nt laevalgustite remontimiseks. Kuna töösuhte jätkamine oli oluline, siis ta küsis R.Kalmuselt, millega ta julgeolekut ohustab. R.Kalmus vastas, et mingit rikkumist ta toime pole pannud ja distsiplinaarmenetlust ei teostata ning et julgeolekut ohtu ei ole kaebaja seadnud. M.Pendin kinnitas, et distsiplinaarmenetlust ei algatata. 03.10.14. saatis kaebaja KAPO-le pöördumise seotult ilmsiks tulnud kaastööteadetega, so vangla tegevuse õiguspärasuse kontrollimiseks. 17.10.14 vestles temaga R.Kalmuse juuresolekul KAPO töötaja. Siis kinnitati, et mingit kriminaalmenetlust kaebaja suhtes ei toimetata ja vestluse lõpus selgitati, et vanglal on õigus infot koguda VangS § 33.3 alusel. 24.10.14.a. oli vestlus R.Kalmusega, kes kinnitas taas, et mingit majanduslikku kahju ta tekitanud ei ole. Selles olukorras jääb ebaselgeks, miks Tallinna Vangla on haldusasjas nr 3-14-51942 märkinud (vastus 09.09.2014), et A.E. võib olla töötamist ära kasutades toime pannud rikkumisi, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja tekitavad majanduslikku kahju. Kaebajale ei ole arusaadav ka see, et kui Tallinna HK asjas nr 3-15-2099 esitatud Tallinna Vangla seletusest võib välja lugeda, et kaastööteatised ei ole vanglateenistuse ametnike koostatud, siis kohus on samal ajal määruse p-7 nimetanud, et kaastööteated on siiski Tallinna vangla poolt koostatud. Kui need on koostatud vangla töötajate poolt, siis soovib kaebaja teada millal ja kes need koostas. See ei saa olla riigisaladus. Vangla on küll jälitusasutus, kuid jälitustegevuse raames ei ole varjatult teavet kogutud. Õigeks asja lahendamiseks on vajalik juurdepääs kaastööteadetele ja kaebaja taotleb nendega tutvumist (RSVS § 29 lg 1 antava määrusega). 18. Kaebajale ei ole arusaadav ega selge, milles usalduse kaotuse või ohu tekitanud tegevus seisnes. Kaebaja hinnangul võidi tunda julgeolekuohtu ehk selles, et ta sai FMO töötajatega hästi läbi ja seetõttu võidi järeldada, et kaebaja võib neilt töötajatelt paluda teenet, mis võib tekitada julgeolekuohtu. Ohtlik ja usalduse kaotuse aluseks võis olla ka see, kui kaebaja 1. septembril keeldus seletuskirja kirjutamisest ja koostöö tegemisest teiste vangide kohta info

5 andmiseks. Kui vanglale ei meeldinud metalli kogumine ja tõukeratta valmistamine, siis piisanuks selle ütlemisest ja sellega oleks kõik lõppenud. 19. Vastustaja on 28.09.2015 käskkirjaga nr 5-3/1003 määranud kaebaja uuesti tööle ja seejuures usaldust nõudvale kohale kinnipeetavate isiklike asjade laos ning selle käskkirja põhjal ei nähtu, et kaebaja usaldus oleks taastunud või et kaebaja oleks muutunud paremaks eeskujuks või et oleks ära langenud julgeoleku oht. Seejuures on uuel töökohal kaebajal võimalus suhelda majandusosakonna töötajatega, kellega kaebaja suhtles ka enne töölt vabastamist. 20. Kaebaja leiab, et kui vangla tutvustas asja menetlevale kohtunikule kaastööteateid nr KT1450000207 ja KT1450000221ning justiitsministri kinnitatud vangla jälitustegevuse korda (30.09.15 menetlustoimingu protokoll), siis vangla on nimetatud kaastööteated tunnistanud riigisaladuseks Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra § 6 lg 1 p 3 alusel, mis on kehtestatud RSVS alusel. Nii seaduses kui määruses on läbivalt kasutatud mõistet „jälitustegevus“. KrMS nimetab, kes võivad teostada jälitustoiminguid ja milliste süütegude kohta, ent vangla ei väida, et tema tegevuse kohta on kogutud teavet jälitustegevuse raames. Seega on andmete salastamine RSVS alusel kaebaja suhtes põhjendamatu. VangS § 33.3 lg 1 sätestab, et vanglal on õigus teabe kogumiseks kaasata isikuid salajasele koostööle, kuid vangla seda normi oma äranägemise järgi kasutada ei saa ja lihtsalt tegevuseks, et kontrollida kinnipeetava tegevust töötamisel majandustöödel. Kui kinnipeetav rikub töötamise korda, siis on asjassepuutuv distsiplinaarmenetluse kord. Kui vanglale oli juba juuli algul laekunud teave võimaliku keelatud tegevuse kohta ja see leidis 2 korral kinnitust, siis sellest hoolimata ei võtnud vangla midagi ette. Augustis ei laekunud üldse mingit teavet ja 01.09.14 võeti ära tõukeratas. R.Hanzing koostas ettekande ja see oli tõukeratta ebaseadusliku valmistamise kohta ehk ratta valmistamist käsitleti keelatud tegevusena. Tema tegi ettepaneku distsiplinaarmenetluse algatamiseks, sellisel menetlusel saanuks kõik asjaolud välja selgitada, kuid menetlust ei alustatud. Siis tekkisid väidetud kaastööteatised ja vanglal ei olnud enam tõukeratta valmistamine oluline. Kaebaja leiab, et tema tegevus ei saa olla riigisaladus; ta soovib teada, milline tema tegevus on fikseeritud kaastööteatistes ning kes need koostas, see ei saa olla riigisaladus, kuna jälitustegevust ei toimetatud. Kaebaja enda tegevus ei saa olla tema eest salastatud, kuid teiste kinnipeetavate kohta ta andmeid teada ei soovi. Kaebaja viitab Tartu Ringkonnakohtu otsusele nr 3-13-2392, et seal tutvustati kaastööteate sisu; asjas nr 3-10-977 nähtub, et kaastööteate koostas ja asjas nr 3-11-438 kaastööteatest nähtub kinnipeetava õigusvastane tegevus. Salajane teabe kogumine peab toimuma rangelt kooskõlas seadusega, et seda teavet ei kuritarvitataks. Kaebaja jääb seisukohale, et VangS § 33.3 lg 1 ei anna vanglale õigust vangla julgeoleku tagamiseks (abstraktselt) kasutada salajasi kaastöötajaid või koguda varjatult teavet, selline õigus on vaid jälitustöö raames tehtavate toimingutega. Kaebaja märgib, et tal ei ole andmeid, kes kaastööd teevad, kuid see tuleb hiljem niikuinii välja, teda huvitab tema enda kohta kogutud teave. Vangla on kogunud teavet, mis on tema õiguste intensiivne riive. Tulenevalt RVS § 29 on kohtul võimalik määrusega võimaldada juurdepääs piiratud tasemega riigisaladusele. Kaebaja ei näe ühtegi mõjuvat põhjust, miks oli pakiline teda töölt vabastada ning miks ei saanud teda üle viia mingile muule tööle, mil vangla julgeoleku ohustamine oleks olnud minimaalne või olematu. Vanglal oli üle 100 majandustöökoha ning võimalus kaaluda viia teda teisele töötamisekohale. Ta ei ole tsoonis käidelnud vangla vara ebaseaduslikult.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

6

21. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades selleks järgmised põhjendused. 22. Vangistusseaduse (VangS) § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Tallinna Vangla määras 25.08.2014 käskkirjaga nr 735 kaebuse esitaja vangla majandustöödele abitööliseks alates 26.08.2014 kuni 31.10.2014. VangS § 38 lg 21 kohaselt võib kinnipeetava töölt kõrvaldada või töökohustusest vabastada, kui kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma või töötamine ohustab kinnipeetava enda või vangla julgeolekut või töötamine on vangla distsiplinaarkorda ohustav. Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Tallinna Vangla 02.09.2014 käskkirjaga nr 789 vabastati A.E. VangS § 38 lg 21 ja Justiitsministri 07.02.2007 määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 6 lg 2 p 1 alusel majandustöödelt. Korra § 6 lg 2 p 1 kohaselt kinnipeetava võib töölt vabastada ja käitises töötamise loa kehtetuks tunnistada, kui töötamine ohustab kinnipeetava enda, teiste isikute või vangla julgeolekut. 23. Kaebaja töölt vabastamise ajendiks oli usalduse kaotus ja oht vangla julgeolekule. Tallinna Vangla julgeolekuosakonna peaspetsialisti Viljar Nurme 02.09.2014 õiendist nähtuvalt laekus julgeolekuosakonnale teave (kaastööteatised nr KT1450000207 ja KT1450000221), millest tulenevalt ei saanud vangla lasta kaebajat enam majandustöid jätkata. Kaastööteatised on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 6 kohaselt riigisaladus ning nende sisu ei avaldata. Seetõttu ei kajastu ka kaastööteatistes sisalduv informatsioon Tallinna Vangla 02.09.2014 käskkirjas nr 786 ja seda ei lisata tõenditena. Seetõttu ei saa kaebaja avaldus olla kaastööteadete kohta informatsiooni väljastamise aluseks. Kui kohus peab vajalikuks dokumentidega tutvuda, esitab vangla kaastööteatised kohtunikule. Kaebaja viidatud Tartu Halduskohtu lahend asjas nr 3-14-52270, kus on käsitletud kaastööteatist, ei kohusta vastustajat Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korda rikkuma ja andma infot salastatud teabe kohta. 24. Asjaolu, mis vähendas samuti kaebaja usaldusväärsust vangla silmis ja on kaebajale endale teada, on töö ajal vangla vahenditest ebaseaduslik tõukeratta valmistamine. Fakti tõendavad julgeolekuosakonna peaspetsialist V. Nurme ja spetsialist Roman Hanzing`u 01.09.2014 ettekanded ja aktid, foto tõukerattast ning kaebaja 10.09.2014 taotlus. Tallinna Vangla on kaebaja tööle määranud eesmärgiga, et kinnipeetav täidab tööülesandeid, kuid kaebaja tegeles töö ajal asjadega, mis ei olnud tema tööülesanded. Omaalgatuslikku ebaseaduslikku tegevust tõendab ka kaebaja 10.09.2014 pöördumine, milles ta taotleb vanglalt tööülesannete silmapaistvalt hea täitmise eest tasu. Silmapaistvalt hea tööülesannete täitmine seisnes kaebaja hinnangul värvilise metalli kogumises. Vastustaja ei ole kaebajale korraldust värvilise metalli kogumiseks kunagi andnud ega kaebaja poolt kogutud värvilisest metallist mingisugust rahaliselt hinnatavat hüve saanud. Vanglal ei ole võimalik igal ajahetkel töötavate kinnipeetavate üle järelevalvet teostada ja tööle rakendamine põhineb ka usaldusel. Kaebuse esitaja suhtes ei saanud vangla enam veendunud olla, et ta töökohustusi kohusetundlikult täidab ja ei kuritarvita vangla usaldust ebaseaduslike tegevustega tegelemiseks. 25. Vastustaja on töölt vabastamist vaidlustatud haldusaktis põhjendanud ulatuses, mida sai kinnipeetavale avalikustada. Vangla ei saanud hakata haldusaktis faktipõhiselt kaaluma, kas kaebaja töötamise vajadus kaalub üles ohu, mis kaasneb töötamise jätkamisega. Selleks tulnuks avaldada ka kaastööteatistes sisalduvat informatsioon, mis oli käesoleval juhul välistatud. Haldusmenetluse käsiraamatu kohaselt „…[…] Kui sisuliselt õige, kuid

7 menetlusvõi vormiveaga haldusakt tuleks igal juhul kehtetuks tunnistada, oleks see menetluse ökonoomia seisukohalt ebaõige, sest võib esineda juhtumeid, kus pärast kehtetuks tunnistamist tuleks sama sisuga haldusakt uuesti anda“.1 Käesoleval juhul ei tuleks vanglal uut haldusakti küll välja anda, kuid vajaduse korral ei oleks vangla saanud teistsugust otsustust teha. Kohtul ei ole võimalik haldusakti kehtetuks tunnistamisega olukorda muuta ning üksnes käskkirja tühistamine ei tekita usaldust kaebaja suhtes. Ehkki kaebusest ei selgu, mida kaebaja kaebuse nõudega saavutada soovib, ei saa eesmärgiks olla tööle ennistamine, sest Tallinna Vangla 25.08.2014 käskkirjaga nr 735 määrati kaebuse esitaja tööle kuni 31.10.2014. Kinnipeetaval on küll VangS § 37 lg-st 1 tulenev töötamise kohustus, kuid kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus tööd nõuda. Vangla hõivab kinnipeetavaid tööga vastavalt võimalustele. 26. Vastustaja jääb kokkuvõttes seisukohale, et kaebaja vabastamine töölt oli õiguspärane, kuna vanglal puudus usaldus, et tema töötamine ei ohusta julgeolekut ja et see täidab vangistuse eesmärki. Usalduse kaotuse tingisid asjaolud: juuli 2014 a alguseks laekus teabe-ja uurimisosakonnale (TUO) esmane salajane teave kaebaja võimaliku keelatud tegevuse kohta töötsoonis töötamise ajal ja seda vihjet asuti kontrollima. Juulis saabus uus vihje ja see teave fikseeriti kaastööteatises nr KT 1450000207 ja teabe kontrollimisel tuvastatud asjaolud on kuupäevaliselt märgitud kaastööteatise õiendis. Juuli lõpus saabus TUO-le salajane teave kaebaja võimaliku keelatud tegevuse kohta ja see fikseeriti kaastööteatises nr KT 1450000221. Teavet kontrolliti ja see leidis kinnitust ning fikseeriti õiendis. 01.09.14 kontrolliti T1 hoone ruumi nr 63 ehk töötsoon, kus töötas A.E. ja kontrollimisel leiti isevalmistatud tõukeratas, selle leidmine ja äravõtmine fikseeriti TUO peaspetsialist V.Nurm poolt 01.09.14 ettekandes. A.E. tunnistas ratta valmistamist. Vestlus fikseeriti R.Hanzing ettekandes. 02.09.15 koostas TUO peaspetsialist V.Nurm õiendi, milles tuginedes eelnimetatud kaastööteatistele tegi ettepaneku kaebaja majandustöödelt vabastamiseks, seejärel vormistati käskkiri nr 786. 2014.a. septembris laekus TUO-le teave kaastööteatis KT1450000264, mis andis veelgi kinnitust, et töölt vabastamine oli õige. Kuna viimane teatis saabus peale käskkirja andmist, siis seda kohtule tutvumiseks ei esitatud. Kui kohus peab sellega tutvumist vajalikuks, siis korraldab vangla sellega tutvumise. Ehkki vaidlustatud haldusaktis on nimetatud keelatud tegevusena tõukeratta valmistamine (mis ei kuulunud tema töökohustuste hulka), tingis usalduse kaotuse A.E.u pikemaajaline keelatud tegevus, sh tõukeratta valmistamine töö ajal. Kuna muu keelatud tegevus on fikseeritud tõendites, mis on salastatud teave, ei olnud vanglal võimalik teavet 02.09.14 käskkirjas nr 786 avaldada. 27. Vastustaja jääb seisukohale, et töölt kõrvaldamine ei ole seotud pelgalt abstraktse julgeolekuohuga. Vangla kogus piisavalt tõendeid ja esitas need kohtule, mis kinnitavad, et töölt vabastamine oli põhjendatud ja õiguspärane. Vanglal oli kahtlus, et kaebaja tegeleb töötsoonis talle mittekuuluva vara ebaseadusliku käitlemisega. Töölt vabastamise ja usalduse kaotuse põhjuseks ei olnud üksnes tõkeratta valmistamine, vaid esines muid asjaolusid, mis on kirjeldatud kaastööteatistes, mille kirjeldust ei saa täpsemini avada. Kaebaja seisukoht, et tal on õigus kogu enda kohta kogutud teabega tutvuda, ei ole tõene ja sellist piiramatut õigust ei ole kaebajal ka halduskohtumenetluses. Halduskohus on õiguspäraselt piiranud määrusega juurdepääsu kaastööteatistele.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

28. Kohus uurinud menetlusosaluste seisukohti ja esitatud tõendeid leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

8 29. Vastavalt VangS § 37 lg 1 on kinnipeetav kohustatud töötama, kui vangistusseaduses ei ole teisiti sätestatud. Kinnipeetav kindlustatakse tööga vanglateenistuse poolt arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid oskusi (VangS § 38 lg 1) ja ta vormistatakse tööle (VangS § 38 lg 21). Vastavalt Vangistusseaduse § 38 lg 22 võib kinnipeetava töölt muuhulgas kõrvaldada, kui töötamine ohustab vangla julgeolekut või on vangla distsiplinaarkorda ohustav. Täpsema kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja vabastamise kord on sätestatud VangS § 38 lg 22 toodud volitusnormi alusel justiitsministri 07.02.2007.a. määrusega nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ (edaspidi Kord). Korra § 5 lg 4 sätestab, et kinnipeetava ajutine töölt kõrvaldamine vormistatakse vanglateenistuse ametniku, kellel on kinnipeetava tööle määramise või lubamise pädevus, käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu. Vastavalt justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 12 lg 1 on vangla üksuse juhi pädevuses teha otsus vangistusseaduse § 38 lõike 21 alusel kinnipeetava tööle vormistamiseks. 30. Esmalt märgib kohus, et vaidlustatud käskkirja õiguspärasuse osas ei oma tähtsust asjaolu, kas hilisemas distsiplinaarmenetluses distsipliinirikkumine tuvastati ja distsiplinaarkaristus määrati või mitte, vaid see, kas käskkiri ise on antud kooskõlas õiguslike ja faktiliste asjaoludega selleks pädeva isiku poolt. Kaebaja esmased selgitused sellest, justkui võidi kontrollida teist samanimelist isikut, on asjakohatud. Majandustöödel töötas konkreetses kohas kaebaja ja temaga on seotud need sündmused, mida ta ise kirjeldab. 31. Kaebaja enda vastustest selgub, et A.E. ei olnud tööajast pidevalt hõivatud talle määratud tööülesannete täitmisega, osa tööajast tegeles ta erialaste töödega, kuid tema tööülesannete hulka kuulusid ka erialast haridust mittenõudvad tegevused, so töökohal tekkinud jäätmete sorteerimine, laadimistööd, transporttööd. Nagu võib mõista, siis tööülesandeid anti otsese juhi poolt ja osaliselt täitis A.E. tööülesandeid ka juhendamise all. Vanglale tuli aga üllatusena, et lisaks tegeles A.E. kõrvaliste tegevustega, s.o tegevustega, mis ei olnud seotud talle määratud tööülesannete täitmisega. A.E. vabastati majandustöödelt põhjusel, et vangla kaotas usalduse tema edasiseks rakendamiseks majandustööde abitöölise ametikohal ning A.E.u tegevus majandustöödel seab ohtu vangla üldise julgeoleku, mistõttu vormistati Tallinna Vangla neljanda üksuse juhi 02.09.2014 käskkiri nr 786. A.E.u käitumist majandustöödele rakendatuna ei peetud eeskujuks teistele kinnipeetavatele. 32. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle julgeoleku ohu hindamisel on piiratud, sest kohus saab kontrollida üksnes seda, kas asjaolusid kaaluti õigesti ega esine kaalumisviga, et valida meetmeid. Kohus ei saa kontrollida meetmete kohaldamise otstarbekust. 33. Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja on teinud ühtlasi ka prognoosi, mida aga kaebaja peab lubamatuks. Kohus siinkohal märgib, et julgeoleku ohu hindamisel tuleb vältimatult hinnata ka tulevikku suunatud prognoosi ja seda tehakse piiratud teabe tingimustes. Seega kogutud teabe alusel antakse hinnang, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline, selle hilisem realiseerumine ei ole siiski oluline. Arvestada saab neid asjaolusid, mis olid haldusorganile teada enne meetme rakendamist, mistõttu kohus ei ole uuesti kontrollinud neid asjaolusid, mis väidetult hilisemalt koguti ning mis vastustaja väidetel täiendavalt kinnitavad, et vangla talitas õiguspäraselt. 34. Nõutav ei ole ka see, et julgeolekuohu ilmnemisel oleks meetmete kohaldamise aluseks vajalik eelnevalt asjaolud tuvastada mõnes muus menetluses, nt distsiplinaar-, väärteovõi kriminaalmenetluses ja nende menetluste reeglite kohaselt. Meetme kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises. Oht vangla julgeolekule võib olla kinnipeetava töölt kõrvaldamise aluseks (VangS § 38 lg 22 ; eelviidatud määrus nr 9 § 6 lg 2 p 1).

9 35. Kaebaja leiab, et väide vangla üldise julgeoleku ohustamisest peab tuginema konkreetsetele faktidele ning piisav ei ole hüpoteetiline väide julgeolekuohu kohta. Kaebajale ei ole ohumotiivi täpsemalt selgitatud. Kohus nõustub kaebajaga, et töötamisega seotud ohumotiivi ei ole vangla vaidlusaluses käskkirjas faktilise täpsusega eraldi välja toonud, vaid on viidanud julgeolekuohule ning põhjendanud seda kaastööteatistega. Haldusakti ei ole selles mõttes piisavalt motiveeritud. Kaebajale on kaastööteatistega tutvumine keelatud, mistõttu ei ole ta saanud konkreetsete kaastööteadete alusel oma vastuväiteid esitada. Samas nähtub, et kaebaja on nii enda algatusel ja kui ka vangla töötajate poolt algatatud vestluste käigus saanud esitada seletused, mis puudutavad töötamist, tõukeratta valmistamist, metalli kogumist jms. Vastustaja kuulas kaebaja selgitusi enne, kui otsustas tema töötamist mitte jätkata. 36. Vanglatele on antud RSVS § 5 p 1 järgi piiratud riigisaladuse käitlemise õigus ja teabe salastamise alused tulenevad Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korrast (RSVKK) § 6 lg 1 p 3 ning kohtule esitatud dokumendid olid eelmärgitud korra kohaselt § 6 lg 1 p 3 märgitud dokumendid. Kohus tutvus nende salastatud dokumentidega ega näe, et tehtud järeldused oleksid meelevaldsed. Nii julgeolekut puudutav üldine taust kui ka vangla kogutud teave kaebaja ja töötsooni olukorra kohta vastavad vangla järeldustele ning asjaolu, et seda teavet ei avaldatud kaebajale, ei tähenda selle teabe puudumist. Huvi saladuse kaitsmiseks on antud juhul kaalukam menetlusosalise õigusest saada täpsemat teavet. Kaebajal ei ole ilmtingimata vajalik teada ka operatiivtööga seotud info suundi ega ette näha selle võimalikku ulatust. Kohus on juba kaebajale selgitanud (kohtumäärus tlk 123-126), et Riigikohus on leidnud, et kohus võib otsuses tugineda tõenditele, mida kohtutoimikusse ei lisatud ja millega mõnel menetlusosalisel ei ole olnud võimalik juurdepääsupiirangute tõttu tutvuda ega nende suhtes oma seisukohta kujundada (vt RKHK 20.04.2011 otsus nr 3-3-1-94-10, p 18). Julgeolekuosakonnale laekunud kaastööteadete alusel on antud juhul kontrollitav, kas kaebaja töölt eemaldamine oli võimalik. Julgeolekuohu tekkimisel vanglale on julgeolekumeetmete kohaldamise aluseks olev informatsioon piiratud juurdepääsuga ning asjaolu, et kaebaja sellele ise hinnangut ei saa anda, ei saa mõjutada ega mõjutanud asja otsustamist. Kaastööteated on kohus üle kontrollinud ning kinnitab, et need ei olnud abstraktset laadi, vaid on seotud antud töötamiskohal avastatud ohtudega. Konkreetsel juhul ei saanud vangla avaldada isegi täpsemaid motiive, kuivõrd see oleks võimaldanud muuhulgas siduda juhtumi asjaolusid koostööle kaasatud isikutega, millest kaebaja on ilmselget huvitatud. Kaastööteatis on salajaselt kaastöötajalt laekunud teave ning kohus kaitseb nende andmete teatavaksaamist isikute eest, kellele juurdepääsu ei pea seaduse kohaselt tagama. 37. Kohus on juba oma 26.02.16.a. kohtumääruses (tlk 123-126) põhjendanud kaebuse esitajale, miks tema taotlus kaastööteatistega ja andmetega tutvumise kohta jääb rahuldamata. Kaebuse esitaja on ka peale määruse andmist endiselt seisukohal, et tal on õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja kui ta seda teha ei saa, siis on haldusakt kontrollimatu ja rikub tema õigusi. Kohus aga eelmärgitust tulenevalt kaebaja selle seisukohaga ei nõustu, kuivõrd loeb, et haldusakt on kontrollitav ja kohus on seda ka teinud. 38. Vangla on käskkirjas märgitud julgeolekuohu põhjendamiseks viidanud kaastööteadetele, mis on VangS § 33.3 lg-st 1 ning RSVS § 8 p-st 1 tulenevalt korrakaitseliseks riigisaladuseks. Kohus jääb samasugustele seisukohtadele ega korda neid üle, kuna leiab,

10 et juurdepääsuõigus riigisaladusele tekib üksnes RSVS § 26 lg-s 1 toodud alustel. Kaebajal ei ole tekkinud juurdepääsuõigust RSVS § 26 lg 1 alustel. Kaebaja on peale määruse andmist märkinud, et ta ei nõustu kohtu seisukohtadega. Kaebaja ei ole aga täpsustanud, et ta esitab uuesti samasuguse taotluse. Seega võib mõista, et kaebaja esitab kohtu tegevusele hoopiski vastuväite. Siiski märgib kohus, et kui käsitleda kaebaja seisukohta vastuväitena, siis nähtub, et kohus on jätnud kohtumäärustega rahuldamata kaebaja taotluse ja kohus on juba oma määrust põhjendatud. Kaebaja ei ole lisanud kohtule märkimisväärselt midagi uut, mis võiks viia kohut teistsugustele järeldustele. Tallinna Vangla on kaebusele esitatud vastustes märkinud, et vaidlustatud otsuse tegemisel on tuginetud dokumentidele, mille põhjal otsustati kaebuse esitajaga töötamise lõpetamise vajadus, ning mis on hõlmatud riigisaladuse kaitsega ja mida tutvustab kohtule vahetult Tallinna Vangla. HKMS § 77 lg 1 sätestab, et halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37–42. TsMS § 38 lg 1 p 1 sätestab, et kohus kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 79 lg 1 p-st 1 tuleneb, et kinniseks kuulutatud menetluses võib menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Menetlusosalise eemaldamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud alusel on võimalik üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures (HKMS § 79 lg 2). Menetlusosalise eemaldamise otsustab kohus ilma eemaldatava menetlusosalise osavõtuta, kuulates ära selle menetlusosalise arvamuse, kelle huvides teine menetlusosaline eemaldatakse (HKMS § 79 lg 3). Menetlusosaline eemaldatakse menetlustoimingult minimaalses võimalikus ulatuses. Kohus avaldab eemaldatud menetlusosalisele menetlustoimingu sisu maksimaalses ulatuses, mis on eemaldamise eesmärki kahjustamata võimalik. Eemaldamise aluse äralangemisel avaldatakse menetlustoimingu sisu menetlusosalisele tervikuna (HKMS § 79 lg 4). Menetlusosalise eemaldamine otsustatakse määrusega. Määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. Kuni määruse jõustumiseni ei avalda kohus menetlusosalisele teavet (HKMS § 79 lg 5). Käesolevas paragrahvis sätestatud alustel ja korras lahendab kohus vajaduse korral ka menetlusosalise esindaja või nõustaja eemaldamise küsimuse (HKMS § 79 lg 6). Kuna käesoleval juhul on teatatud, et avaldamisele tulevad dokumendid, mille puhul on tegemist riigisaladusega, millele on seadusega kehtestatud väga ranged juurdepääsupiirangud, samas ei ole tõenäoliselt tegemist andmetega, mis võiksid kaebajal oluliselt takistada oma õiguste kaitsmist, leidis ja leiab kohus jätkuvalt, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam kaebaja õigusest viibida riigisaladust sisaldavate dokumentide uurimise juures. Kaebaja ei esitanud kohtumäärusele määruskaebust. Vastuväide tuleb jätta rahuldamata. 39. Teisalt nähtub, et otsuse tegemisel arvestas vangla vajadust kaitsta vangla varalisi õigushüvesid ning selleks oli vajadus rakendada ennetavaid meetmeid, kuivõrd õigushüve kahjustus oli tõenäoline. Nagu võib ka kaebaja enda selgitustest aru saada, oli ta siiski teadlik, et töötamiskohas lõpetati brigaadi töö ja seal toimetati läbiotsimine, mis kinnitab, et ohu olemasolu ei olnud pelgalt abstraktne, vaid tõenäoline. Olukorras, mil ei ole teada,

11 kes otseselt võis olla seotud vanglas keelatud tegevustega, ei saa kaebaja eeldada, et kontrolli ei teostata kõigi isikute suhtes, sj ka tema suhtes. Kaebaja ise ei oskaks ega saakski vaid temal olemasolevate teadmiste pinnalt teha neid prognoose, mida peab suutma teha vangla julgeolekuteenistus, mistõttu puudub vajadus haldusaktis esitada neid faktilisi andmeid puudutavaid kaalutlusi, mis olid vanglal tegutsemiseks vajalikud ning mis oma tõsiduselt kaalusid üles vangla julgeoleku tagamiseks kaebaja huvid. Vangla on käskkirjas märgitud julgeolekuohu põhjendamiseks viidanud kaastööteadetele, mis on jätkuvalt VangS § 333 lg-st 1 ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 8 p-st 1 tulenevalt korrakaitseliseks riigisaladuseks. Juurdepääsuõigus riigisaladusele tekib üksnes RSVS § 26 lg-s 1 loetletud alustel. Kaebaja nende isikute hulka ei kuulu. Riigisaladuse kaitsmise eesmärgil julgeolekuohtu kinnitavaid tõendeid haldusaktis tavapäraselt ei kajastada ning neid ei lisata ka haldusakti juurde. Kuna ka kohtuasja lahendamine on võimalik ilma jälitusinformatsiooni toimikut materjali hulka lisamata, siis ei saa kaebaja nendega tutvuda (Riigikohtu 20.04.2011 otsus nr 3-3-1-94-10, p 18). Kaastööle kaasatud isikute kaitse eesmärk tingib selle, et neid tõendeid ei saa kaebaja ise uurida. Kohus leiab, et kuna haldusaktis viidatakse konkreetsetele kaastööteatistele, siis tuleb lugeda haldusakt konkreetsete viidetega põhistatuks ning käskkirjas märgitud oht vangla julgeolekule tõepoolest esineb. Asjakohatud on sellest tulenevalt väited, et kui isiku suhtes ei ole läbi viidud kohast süüteomenetlust ja ta ei tea milles teda süüdistatakse, et siis on tegemist isiku õiguste rikkumisega. Kohus siinkohal selgitab, et julgeolekuabinõude kohaldamisel ei otsustata, kas isik on toime pannud karistatava teo, vaid seda, kas esineb kaitstava õigushüve kahjustamise oht. Seega ei viida läbi menetlust süüteomenetluse reeglite kohaselt ja isiku õigused on piiratumad võrreldes süüteomenetluses isikule tagatud kaitseõigusega. 40. Vangla seadis kahtluse alla kaebaja usaldusväärsuse ja V.Nurme 02.09.2014.a. õiendist nähtuvalt laekus julgeolekuosakonnale teave (kaastööteatised), millest tulenevalt oli vanglal tekkinud kahtlus, et kaebuse esitaja on kuritarvitanud võimalust vanglas töötada, selle tagajärjeks oli põhjendatud tema töölt kõrvaldamine. Vaidlustatud käskkirja õiguspärasuse hindamise seisukohalt omab tähtsust üksnes see, kas vanglal oli tekkinud kaebaja tegevusest põhjendatud kahtlus, sest töölt kõrvaldamiseks piisab juba sellise toimepanemise põhjendatud kahtlusest. Vanglale oli muuhulgas siiski üllatuseks, et kaebaja valmistas töötamiseks ettenähtud ajal ka nt tõukeratta, lisaks hakkas koguma ilma vanglaga kokku leppimata värvilist metalli. Kuigi kaebaja ise leiab, et ta ei saanud sellise tegevusega kedagi kahjustada ja isegi nõudis lisatöö eest tasus, siis aga loobus sellest jne, võib vastustajat mõista, et kaebaja ekslikult leiab, et selline kaebaja omaalgatuslik tegevus on vanglale vajalik ning kooskõlas tööülesannetega. Nagu nähtub, ei ole Tallinna Vanglale pandud ka kohustust värvilist metalli koguda, st et vangla ei tohigi värvilist metalli realiseerida (tulu teenimiseks), nagu seda arvab ekslikult kaebuse esitaja. Kuna kaebaja sellise tegevusega tegeles, siis oli vanglal ilmselgelt põhjust uurida, miks töötsoonis kaebaja või muu isik tegeleb tegevustega, mida töökohustused ette ei näinud. Kaebaja ei oleks tohtinud vangla teada tegeleda nende tegevustega, mis olid vanglaga kokku leppimata ning mille tagajärjel võinuks kasutada olnud vara realiseeritav. Omaalgatuslikku tegevust vangla ei tunnistanud ning vangla oli huvitatud, et kinnipeetavad, sj A.E., on seotud tööülesannete täitmisega. Muu tegevus vangla tingimustes ei ole lubatav ja vangla ei suuda igal hetkel töötavate kinnipeetavate üle järelevalvet teostada, seetõttu tööle rakendamine põhineb usaldusel. Kuna vangla kaotas usalduse ja ei olnud veendunud, mida kaebaja võib veel ette võtta, siis usalduse kaotusel

12 oli proportsionaalne töötamine katkestada. Kohtule ei nähtu, et asjaolude kindlakstegemiseks oli kaebaja töölt eemaldamine ebaproportsionaalne meede, sest vangla pidas kaebaja tegevust ebaseaduslikuks. 41. Kohus on kaebajale selgitanud varem, et asjakohane on viidata lisaks Riigikohtu HK selgitustele: Kolleegium ei nõustu kassaatori seisukohaga, et ringkonnakohus on ebaõigesti tuginenud tõenditele, millega kaebajal ei ole olnud võimalik tutvuda ja mille kohta kaebaja pole saanud oma seisukohta kujundada ning tegemist pole dokumentaalse tõendiga. HKMS § 16 lg 1 kohaselt on halduskohtumenetluses tõenditeks kõik tsiviilasja hagimenetluses lubatud tõendid. TsMS § 56 lg-st 1 ja § 59 lg-st 5² tulenevalt ei pea toimiku materjalide hulgas olema riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldav teabekandja, põhjendatud vajaduse korral ja riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud korras võimaldatakse selle teabega menetlusosalisel tutvuda. Seega võisid kohtud tugineda ka tõenditele, mida kohtutoimikusse ei lisatud. Kohus käesolevalt on tutvunud materjalidega, mis ei kuulu kohtutoimikus avaldamisele. Kohus on veendunud, et tõendatud on kaebaja suhtes usaldamatuse tekkimine ja vajadus kontrollida, mismoodi töötamiskohal materjale tegelikult käideldi ja mis eesmärk sellel oli. Kaastööteatistega KT 1450000207 ja KT 1450000221 on tõendatud, et vangla ei saanud kaebajat jätta majandustöödele ning vanglal oli tekkinud põhjendatult kahtlus, et tegevus võib osutuda ohtlikuks vangla julgeolekule. Seega on täidetud abinõude kohaldamise eeldused ja puudub alus vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks (või tühistamiseks). Vaidlustatud otsus on tehtud kaalutlusõiguse alusel. Kohtu kontroll sellise otsuse õiguspärasuse üle on piiratud (HKMS § 158 lg 3). Vaidlustatud otsuse langetamiseks ei ole ilmnenud kaalutlusvigu, mis viitaksid otsustuse õigusvastasusele isegi juhul, kui selle motivatsioon võinuks olla ulatuslikum. Kohtu kontrollitud andmetel tuleks samasisuline akt igal juhul uuesti välja anda. Kohtu hinnangul otsus ei riku kokkuvõttes kaebaja õigusi. Seega jätab kohus kaebuse rahuldamata. 42. Vangistusseaduse (VangS) § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Sama §-i lg 22 kohaselt võib kinnipeetava töölt kõrvaldada või töökohustusest vabastada, kui kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma või töötamine ohustab kinnipeetava enda või vangla julgeolekut või töötamine on vangla distsiplinaarkorda ohustav. Kohtule on mõistetav kaebaja huvi saada siiski ka vanglas viibides töötamise võimalust ja selliselt teenida tasu, ehk kaebajale on tema töötamine olulise tähtsusega, ent arvestades vangla tingimustes julgeolekukaalutlustega, võib ka piiratud teabe tingimustes isiku töölt vabastada. Asjaolu, et kaebajat koheselt ei suudetud tööle rakendada, ei saaks olla vastustajale etteheidetav arvestades, et kaebaja oli kaotanud usalduse ning asjaolusid selgitati veel ka hiljem. Käesolevalt on kaebaja nimetanud, et ta usaldati tööle, mis aga kohtu arvates ei tähenda sugugi seda, et eelmine töölt vabastamine muutuks õigusvastaseks. Kaebaja töölt eemaldamine ja tema kohene tööle mitterakendamine arvestab olulise avaliku huvi olemasoluga, milleks on julgeolek vanglas. 43. Antud juhul on kaebaja töötamise aeg lõppenud, mistõttu kohus ei pidanud võimalikuks tühistamisnõuet enam lahendada ja tegi kaebajale ettepaneku nõuet muuta. Kohus selgitas olukorda kohtumääruses 26.02.16.a. p –is 9. Kaebaja soovis muuta nõuet ja esitas tuvastusnõude ning vastustaja on sellise nõude muutmisega nõustunud. Kohus aktsepteerib kaebaja nõude muutmist, kuivõrd kohtupraktikas on peetud võimalikuks, et õigusvastase töölt eemaldamise korral on isikul põhjendatud huvi nõuda võimalusel töötasu küsimuse

13 lahendamist. Seega on kaebajal põhjendatud huvi esile toodud ja kohus ei saanud välistada sellise põhjendatud huvi olemasolu. 44. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Karin Kalmiste Kohtunik