1-16-2342/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. 2016, Rakvere kohtumaja märts Kriminaalasja number 1-16-2342 (16259000058)

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Prokurör

Heli Väinaste

Enjar Malm

Enn Pustak Kriminaalasi

I.G süüdistuses KarS §

järgi kokkuleppemenetluses

Süüdistatav

I.G , isikukood XXX, Eesti Vabariigi

kodanik, iharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, teeb põh

juhutöid, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 10.01.2003 Lääne Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 8 k -

vangistusega tingimisi 2 a katseajaga; 2) 11.12.2013 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 263 p 1 järgi rahalise karistusega 640 eurot; 3) 31.07.2014 Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi rahalise karistusega 736 eurot; 4) 28.10.2014 Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 5,7 järgi rahalise karistusega 256 eurot; 5) 24.03.2015 Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 10 k vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses vii

bitud aeg 12.02.2015, s.o 1 päev karistusaja hulka. KarS §

74 lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ja määrati katseajaks 1 a 6 k, 02.03.2016 Viru Maakohtu määrusega pikendati katseaega 2 k võrra, s.o kuni 23.11.2016, väärteokorras 1 tõkend -l korral karistatud, it ei ole kohaldatud

Kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev

RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, , 313, 315, 318, 319 kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada I.G KarS § 423

järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 24.03.2015 otsuse järgi mõistetud ja ärakandmata karistuse 9 (üheksa) d kuu

29 päeva vangistust rra ning võ I.G liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 29 päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada vangistus 479 (neljasaja seitsmekümne üheksa

) tunni

üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 1 (üks) aasta. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada I.G kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - ; xxxx

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada I.G käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista I.G-lt menetluskuluna sundraha

645 (kuussada nelikümmend viis) eurot riigituludesse.

KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada I.G tasuda sundraha summas

645 eurot ositi jooksul, tasudes alates 2016.a aprillikuust igakuiselt 53,75 eurot. ühe aasta

Sundraha osamaksed tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank

EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank

EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700020870 ning selgitus: „I.G , 1-16-2342, sundraha osamakse.“ Kui sundraha osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

SÜÜDISTUS

I.G on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema isikuna, kes on juhtinud 17.01.2015 (otsus väärteoasjas nr 2590,15,000148 05.05.2015) ja 12.02.2015 (Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 24.03.2015 otsus 1-15-2361 KarS § 424 järgi) mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis taas 30.01.2016 kella 03.34 ajal Vinni vallas Pajusti alevikus Lepasaare tänaval sõ registreerimismärgiga idukit xxxx xxxx, omamata

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, rikkudes seeläbi süstemaatiliselt liiklusseaduse § 94 lg 1 nõuet.

Seega I.G, juhtides süstemaatiliselt mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, pani toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU SEISUKOHT

Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on I.G-le mõistetavaks karistuseks KarS § 423

6 (kuus) järgi kuud vangistust. KarS § 65 lg 2

alusel suurendada mõistetavat karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 24.03.2015 mõistetud ja ärakandmata karistuse 10 kuu võrra, mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud

vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada vangistus 480 (neljasaja kaheksakümne) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata üks . Üldkasuliku

1 ( ) aasta

töö tegemise ajaks allutada I.G kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid. § 75 KarS lg 2 p 2 alusel kohustada

I.G mitte tarvitama alkoholi.

Süüdistatav I.Gon kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega.

Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav I.G on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid.

I.G uleb süüdi tunnistada KarS § 423

järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalg eurot. a alammäära, s.o 645 Kokkuleppe kohaselt on I.G taotlenud ühe menetluskulude (sundraha) tasumist ositi aasta jooksul

, mida kohus võimaldab.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik