3-15-2717/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht

18. märts 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2717 Haldusasi Väinamere Liinid OÜ kaebus Rahandusministeeriumi

30. septembri 2015. a otsuse nr 1.12-8/14-00545/138 tühistamiseks ja Rahandusministeeriumi kohustamiseks vaadata Väinamere Liinid OÜ taotlus järelevalvemenetluse läbiviimiseks uuesti läbi Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – Väinamere Liinid OÜ, esindaja adv Kristel Valk Vastustaja – Rahandusministeerium, esindaja Kati Orgmets Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 3. detsembri 2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Väinamere Liinid OÜ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Väinamere Liinid OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 3. detsembri 2015. a määrus haldusasjas nr 3-15-2717 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Majandusja taristuministri 03.10.2014 käskkirjaga nr 14-0311 kvalifitseeriti riigihankes „Riigihange vedaja leidmiseks Rohuküla–Heltermaa ja Kuivastu–Virtsu parvlaevaliinidel, õigusega omandada liiniveoks kasutatavad jääklassiga reisiparvlaevad“ (viitenumber 156229) Väinamere Liinid OÜ ning ühispakkujad TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping. 13.10.2014 tunnistati ühispakkujad TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping edukaks.

2. Väinamere Liinid OÜ pöördus 27.10.2014 Rahandusministeeriumi poole taotlustega järelevalvemenetluse alustamiseks seonduvalt Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidel vedaja leidmiseks korraldatud hankega. Taotleja leidis, et hankija on tegutsenud ilmselges huvide konfliktis, mis on RHS § 3 p 5 kohaselt lubamatu ning toob endaga kaasa ka riigihanke kehtetuks tunnistamise vajaduse RHS § 108 lg 2 alusel. Taotleja märkis ka,

3-15-2717 2(5) et laevade projekteerimisja ehituslepingute sõlmimiseks ei viidud läbi hankemenetlust, kuigi ostjaks oli hankija RHS tähenduses.

3. Rahandusministeerium teatas 14.11.2014 kirjaga nr 12.2-1/13684-1 järelevalvemenetluse algatamata jätmisest, märkides, et järelevalvemenetluse alustamise vajaduse hindamise eesmärgil kogutud andmete põhjal ei ole tuvastatud, et hankija oleks rikkunud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ja RHS § 38 lg 2 p 4. Rahandusministeeriumi vastuse kohaselt ei muuda asjaolu, et ühispakkujad on oma emaettevõtte kaudu hankija valitseva mõju all, kõiki hankija teenistujaid ühispakkujatega seotud isikuteks ning ei ole teada faktilisi asjaolusid, mis annaksid aluse kahelda hankija teenistujate objektiivsuses, mistõttu puudub Rahandusministeeriumil õiguslik alus kaalumaks hankemenetluse kehtetuks tunnistamist RHS § 108 lg 1 p 6 alusel.

4. Majandusja Kommunikatsiooniministeerium sõlmis 11.12.2014 ühispakkujatega TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping hankelepingu.

5. Väinamere Liinid OÜ pöördus 08.09.2015, tuginedes meedia vahendusel teatavaks saanud informatsioonile AS Tallinna Sadam juhtidele esitatud altkäemaksukahtlustuste kohta, Rahandusministeeriumi poole korduva taotlusega järelevalve algatamiseks. Taotluses paluti Rahandusministeeriumil järelevalve teostajana algatada hankija ja ühispakkujate ning AS Tallinna Sadam tegevuse suhtes järelevalvemenetlus ning teha asjaomastele isikutele asjaomane ettekirjutus õigusvastase ja Eesti riigi mainet kahjustava olukorra lõpetamiseks ja ühispakkujatega seotud hankeotsuste kehtetuks tunnistamiseks, sõlmitud hankelepingu ning parvlaevade projekteerimisja ehitamislepingute tühisuse tuvastamiseks ja selgitada välja oma tegevusetusega Eesti riigile kahju põhjustanud isikud ning võtta kasutusele vastavad õiguskaitsemeetmed.

6. Rahandusministeerium jättis 30.09.2015 kirjaga nr 12.2-1/11816-1 taotluse järelevalve algatamiseks rahuldamata. Taotluses esitatud asjaolude järgi ei ole Rahandusministeeriumi hinnangul alust lõppenud järelevalvemenetluste uuendamiseks või uue järelevalvemenetluse alustamiseks. Taotluses esitatud asjaolude ega selgituste pinnalt ei nähtu uusi asjaolusid, mis võiksid või peaksid endaga kaasa tooma järelevalvemenetluse uuendamise või alustamise vajaduse või seaksid kahtluse alla Rahandusministeeriumi senised seisukohad seoses riigihanke nr 156229 korraldamisega või TS Laevad OÜ hankijaks kvalifitseerumisega. Rahandusministeeriumil on õigus teha ettekirjutus või otsus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks (RHS § 108 lg-d 1 ja 2) või ettekirjutus RHS või selle alusel antud õigusakti rikkumise lõpetamiseks (RHS § 108 lg 7), s.t hankemenetluse ajal. Riigihanke nr 156229 hankemenetlus lõppes 11.12.2014 hankelepingu sõlmimisega. Lisaks ei nähtu esialgse taotlusega võrreldes uusi sisulisi argumente. Senistes kohtumenetlustes on kinnitust leidnud, et ei esine ühispakkujate hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid.

7. Väinamere Liinid OÜ palus halduskohtule esitatud kaebuses Rahandusministeeriumi 30.09.2015 otsuse nr 1.12-8/14-00545/138 tühistada ja kohustada Rahandusministeeriumi uuesti läbi vaatama Väinamere Liinid OÜ taotlus järelevalvemenetluse läbiviimiseks. Hankija ja ühispakkujad ning ühispakkujate nimel tagatisi andnud ja eellepinguid sõlminud AS Tallinna Sadam olid omavahel otseselt seotud isikud ning hankija oli huvitatud ühispakkujatega hankelepingu sõlmimisest ning nende ühine tegevus soodustas altkäemaksu võtmist. Parvlaevade ostmiseks ühispakkujate (tegelikult AS Tallinna Sadam) poolt oleks pidanud läbi viima riigihanke. Juba ainuüksi altkäemaksu kahtluse olemasolul on vältimatult vajalik isiku hankemenetlusest kõrvaldamine RHS § 38 lg 2 p 1 ja direktiivi 2014/18/EÜ artikli 45 lg 2 p d ja direktiivi 2014/24/EL artikli 57 lg 4 p c alusel. Hankija oleks pidanud ka sisuliselt kontrollima ühispakkujate nõuetele

3-15-2717 3(5) vastavust, sh ka laevade nõuetekohast ja tähtaegset valmimist. Altkäemaksu võtmise tulemusena sõlmitud projekteerimisja ehituslepingud on vastuolu tõttu avaliku korraga tühised. Altkäemaksu võtmise kohta laekunud teave kohustab Rahandusministeeriumi järelevalvemenetlust uuendama. Rahandusministeeriumil on RHS § 107 ja § 108 kohane järelevalvekohustus.

8. Tallinna Halduskohus tagastas 03.12.2015 määrusega kaebuse. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebajal puudub võimalus saavutada kaebusega oma eesmärki. Kaebajal puudub õigus pöörduda kohtusse avalikes huvides. Kaebaja kaitstav huvi hankemenetluses saaks seisneda vaid selles, et saavutada temaga hankelepingu sõlmimine. RHS § 108 lg 1 võimaldab hankemenetluse kehtetuks tunnistada vaid enne hankelepingu sõlmimist, mitte aga pärast seda. Pärast hankelepingu sõlmimist puudub võimalus saavutada järelevalvemenetluse kaudu hankemenetluse otsuste ja toimingute tühisus (Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2015 määrus asjas nr 3-14-52873). Kaebaja esile toodud asjaolud ei saa seetõttu mõjutada riiklikku järelevalvet. Riigikohus leidis 02.12.2015 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-50-15 (Väinamere Liinid OÜ kaebus majandusja taristuministri 13.10.2014 käskkirja nr 14-0319 osaliselt õigusvastaseks tunnistamiseks ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 20.11.2014 otsuse nr 279-14/- tühistamiseks) punktis 17 kaebaja väite osas, et laevade projekteerimislepingud on sõlmitud AS Tallinna Sadam juhatuse liikmete tegevusega altkäemaksu tulemusena, järgmist: „RHS § 38 lg

1 p 1 kohaselt ei sõlmi hankija hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, keda on või kelle seaduslikku esindajat on kriminaalvõi väärteomenetluses karistatud kuritegeliku ühenduse organiseerimise või sinna kuulumise eest või riigihangete nõuete rikkumise või kelmuse või ametialaste või rahapesualaste või maksualaste süütegude toimepanemise eest ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või karistus on tema eluvõi asukohariigi õigusaktide alusel kehtiv. Isegi juhul kui kaebaja esitatud väide peaks paika pidama, ei mõjutaks see hankija tegevuse õiguspärasust, kuna AS Tallinna Sadam ei ole vaidlusaluses hankemenetluses pakkuja ning ühispakkujaid ega nende seaduslikke esindajaid ei ole karistatud.“ Vastustaja ei ole siiski jätnud kaebaja taotluses esitatud teabele reageerimata, vaid on taotlusele vastates märkinud, et tegi 03.09.2015 kirjas majandusja taristuministrile ettepaneku erikontrolli läbiviimiseks seoses kujunenud olukorraga AS-s Tallinna Sadam. Kaebaja viidatud RHS § 107 p 1 käsitleb haldusjärelevalvet (mitte riiklikku järelevalvet) ning seal sätestatud õigus kontrollimiseks riigihanke järgselt ei tähenda Rahandusministeeriumi volitust hanget kehtetuks tunnistada või hankijale ettekirjutusi teha riikiliku järelevalve menetluses väljaspool RHS §-s 108 sätestatud ajalisi raame, st pärast hankemenetluse lõppemist. Rahandusministeeriumi poolt teostatavat järelevalvet ei saa praegusel juhul pidada haldusjärelevalveks.

9. Väinamere Liinid OÜ esitas 22.12.2015 määruskaebuse halduskohtu 03.12.2015 määruse tühistamiseks. Tallinna Halduskohus ei pidanud 04.01.2016 määrusega põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-15-2717 4(5)

10. Väinamere Liinid OÜ palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 03.12.2015 määrus tühistada. Kaebuse tagastamise eeldused ei ole täidetud. Kaebuse eesmärgi saavutamine ei ole ilmselgelt võimatu. Keeruka õigusliku vaidluse korral tuleb halduskohtul eelistada kaebuse menetlusse võtmist ja sisulist lahendamist. Ühispakkujatega hankelepingu sõlmimine on vastuolus RHS § 3 p-dega 1 ja 4. Kui hankeleping sõlmitakse pakkujaga, kes on hankelepingu täitmiseks sõlminud hankelepingu, mille raames on võetud altkäemaksu ja mis on sellel põhjusel tühine ja pärast asjaosaliste vahistamist ka ilmselt nõuetekohaselt mittetäidetav, ei ole hankija rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine tagatud. AS Tallinna Sadam juhatuse liikmed Ain Kaljurand ja Allan Kiil olid samaaegselt ühispakkujate nõukogu liikmed. Seega on vale väita, et A. Kiil ja A. Kaljurand osalesid parvlaevade ostmisel läbirääkimistes ning tehingut sõlmides üksnes AS Tallinna Sadam nimel. Meedias avaldatu kohaselt sõlmisid hankelepingu just A. Kaljurand ja A. Kiil, kes seega esindavad ühispakkujaid.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ artikli 45 lg 2 p d järgi tulnuks ühispakkujad hankemenetlusest kõrvaldada, olenemata RHS § 38 lg 1 p 1 sõnastusest.

RHS § 1062 võimaldab Rahandusministeeriumil teostada riiklikku järelevalvet sõltumata hankelepingu sõlmimisest. Seadusevastane on RHS tõlgendamine viisil, mis välistab riikliku järelevalve läbiviimise pärast hankelepingu sõlmimist. Olukorras, kus hankija on teadlikult allkirjastanud hankelepingu isikuga, kes osales hankes altkäemaksu võtmise tulemusena sõlmitud lepinguga, mis on tühine vastuolu tõttu avaliku korra ja heade kommetega, ei ole RHS eesmärgiga kooskõlas hankijal hankelepingu täitmise jätkamise võimaldamine üksnes seetõttu, et nimetatud rikkumised said teatavaks pärast hankelepingu sõlmimist.

11. Rahandusministeerium palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Olukorras, kus hankemenetlus on hankelepingu sõlmimisega lõppenud, ei ole Rahandusministeeriumil enam võimalik teha hankijale kohustuslikke ettekirjutusi. Rahandusministeerium ei saa tuvastada hankelepingu kui eraõigusliku lepingu tühisust. Rahandusministeerium ei saa ka anda tuvastavat haldusakti, millega tehtaks kindlaks Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevuse õigusvastasus.

Isegi kui altkäemaksu võtmises süüdimõistev kohtuotsus mõjutaks AS Tallinna Sadam tütarettevõtete osalemist vaidlusaluses riigihankes, on hetkel tegemist üksnes kahtlustustega ning selles osas saab otsuse langetada üksnes kohus. Rahandusministeeriumi pädevuses ei ole anda hinnanguid karistusseadustikus sätestatud süütegude toimepanemise kohta. Samuti ei ole Rahandusministeeriumil volitusi ega pädevust uurida karistusseadustikus sätestatud süütegude asjaolusid.

Riigikohus on leidnud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevusja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Järelevalvemenetluse algatamata jätmist saab vaidlustada vaid juhul, kui haldusorgani vastavas tegevuses esineb kaalutlusviga. Kaebaja ei ole sellist kaalutlusviga välja toonud.

3-15-2717 5(5) RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu õiguspärase määruse tühistamiseks. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2 alusel korrata.

13. Riiklikku järelevalvet ei saanud Rahandusministeerium pärast hankelepingu sõlmimist läbi viia. KorS § 2 lg 4 kohaselt on riiklik järelevalve korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. Ühtegi neist eesmärkidest ei olnud riikliku järelevalve tulemusel võimalik saavutada. Rahandusministeerium võib tunnistada hankemenetluse kehtetuks üksnes enne hankelepingu sõlmimist (RHS § 108 lg 1). RHS § 1063 reguleerib KorS-s sätestatud riikliku järelevalve erimeetmete kohaldamist. Kuna riiklikku järelevalvet ei olnud võimalik eesmärgipäraselt läbi viia, puudus ka riikliku järelevalve erimeetmete kohaldamise võimalus. Riigihangete seaduses osundatud riikliku järelevalve erimeetmed ei näe Rahandusministeeriumile ette võimalust hankelepingu lõpetamiseks avaramalt kui RHS § 108 lg 1 (enne hankelepingu sõlmimist).

14. Isegi kui asuda seisukohale, et Rahandusministeeriumil oleks võimalik riikliku järelevalve menetlust läbi viia, ei saavutaks kaebaja sellise menetluse tulemusel oma eesmärki. Halduskohus viitas õigesti Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse p-le 17 haldusasjas nr 3-3-1- 50-15.

15. Ringkonnakohus selgitas 10.03.2016 määruses haldusasjas nr 3-15-2934 (p 12), et RHS §

38 lg 1 p 1 ei saa mõista nii, et see võimaldaks hankemenetlusest kõrvaldada ka pakkuja, kelle või kelle juhtorgani liikmete suhtes on käimas kriminaalmenetlus. Säte eeldab jõustunud süüdimõistva kohtuotsuse olemasolu. Pakkuja nõukogu liikmed ei ole ka tema seaduslikud esindajad. Direktiivi 2004/18/EÜ art 45 lg 2 punkti d ei saa mõista nii, et see hõlmaks ka ettevõtja poolt kuriteo toimepanemise kahtluse. Vastasel korral kaotaks sama lõike punkt c („/.../ vastavalt asjaomase riigi õigusnormidele res judicata jõudu omava kohtuotsusega tema ametialaste käitumisreeglitega seotud süüteos süüdi mõistetud“) tähenduse. Ka direktiiv nõuab, et rikkumise oleks toime pannud ettevõtja, mitte tema nõukogu liige. Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe