1-16-398/17 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-16-398

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2016.a, Tallinn .märtsil Kriminaalasja number 1-16-398 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Tali

, Meelika Aava ja Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.veebruari 2016.a kohtuotsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

S.T (isikukood XXX, viibib Tallinna Vanglas) apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta S.T apellatsioon Harju Maakohtu 18.veebruari 2016.a kohtuotsuse peale kriminaalasjas nr 1-16-398

läbi vaatamata.

Jätta rahuldamata S.T taotlus uue kaitsja määramiseks.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 18.veebruari 2016 otsusega mõisteti kokkuleppemenetluses süüdi

S.T KarS § järgi ja teda karistati vangistusega KarS § 68 lg 1 alusel

199 lg 2 p 5, 8, 9

1 aasta 6 kuud.

arvestati eelvangistus karistusaja hulka ning tähtajalise vangistuse ärakandmist arvestati kahtlustatavana kinnipidamisest 23.08.2015.a. Sama Tõkend vahistamine jäeti muutmata. kohtuotsusega lahendati tsiviilhagidega ja menetluskuludega seonduv.

2. Maakohtu otsuse vaidlustas apellatsiooni korras süüdistatav S.T, kes soovib esitada apellatsiooni Harju Maakohtu otsusele. Temal ei ole võimalik isiklikult esitada apellatsiooni ning vajab selleks advokaadi abi. Palub määrata uus advokaat ning pikendada apellatsiooni tähtaega.

3. Tallinna Ringkonna 9.märtsi 2016 määrusega jäeti S.T apellatsioon käiguta ja anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks kuni 16.märtsini 2016.a.

4. S.T esitas apellatsiooni, milles palub vangistus asendada üldasuliku tööga. Ühtlasi taotles määrata kaitsja, et esitada korrektne apellatsioon. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et S.T apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.

Käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mis seab piirangud kohtuotsuse apelleerimisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 3 p 4, lg 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist KrMS 9.

peatüki 2. jao ehk kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seejuures seisukohale, et kui kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki jao sätete rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta läbi vaatamata (RKKKo 3 2. -1-1-38-06, p 9).

Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole võimalik lugeda kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao rikkumiseks (vt nt RKKKo nr 3-1-1-79-05).

Apellatsioon , mille on esitanud S.T, is ei ole viidatud ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva Kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, mistõttu tuleb S.T apellatsioon jätta läbi vaatamata.

Kriminaalasjas on S.T,

tema kaitsja ja prokuröri vahel ning tõlgi osavõtul sõlmitud kokkulepe 18.02.2016.a (kd 3 lk 12-15 S.T ), milles on ära näidatud karistuse liik ja määr ning

15). S.T kinnitas kaitsja nõustus nii karistuse liigi kui määraga (kd 3 lk juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (kd 3 lk 15). Seega on nii süüdistatav ja kaitsja jõudnud kokkuleppele prokuröriga karistuste liigi ja määra osas.

Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus S.T kinnitab, et ta on kokkuleppest aru saanud ning ta nõustub sellega ja jääb kokkuleppe juurde (kd 3 lk 17) ning sellele eelneval Kohtus t on prokurör avaldanud ka kokkuleppe sisu, s.h karistuse liigi ja määra osas. avaldatud kokkuleppe vastavust varasemale kokkulepitule kinnitab seejuures ka süüdistatava kaitsja (kd 3 lk 17). 6. - p- 3 S.T Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p st 4, § 326 lg 2 st jätab kohus apellatsiooni läbi vaatamata.

Ringkonnakohus selgitas juba 9.märtsi 2016 määruses, et kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud üldpõhimõtete kohaselt osutab riigi õigusabi üks ja sama kaitsja kõikides kohtuastmetes ning kaitsja asendamine kohtu poolt on piiratud ja erandlik. Kohus saab seda teha vaid seaduslikel alustel, kuid antud juhul pole kaebuses sellistele alustele viidanud, mistõttu taotlus uue kaitsja määramiseks tuleb jätta rahuldamata.

llkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (a

Orvi Tali

Meelika Aava Ivi Kesküla