1-15-9576/22 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

21. märtsil Jõhvi 2016 kohtumajas Kohtuasja number 1-15-9576 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi

Tartu Vangla materjalid V.E tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 21.03.2016 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu Kaitsja V.E, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § ja KrMS § 426, § 432 , määras :

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. V.E

Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski V.E-le taotlus ja määrata tema poolt

kus menetluses osalemise eest 145,92 eurot osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtuli

(s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 121,60 eurot, ning käibemaks 24,32 eurot).

Välja mõista V.E-lt kriminaalmenetluse kulud: 145,92

eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest.

V.E tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003

Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus „ 99915700092265 V.E 1-15-

9576 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

2(5) Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Tartu Vangla esitas 22.02.2016 Tar Maakohtule materja kinnipeetava V.E tingimisi tu lid

enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tartu Maakohus edastas taotluse 09.03.2016 kohtumäärusega Viru Maakohtule KrMS § 28 lg 1, 2 alusel, kuna kinnipeetav kannab karistust Viru Vanglas alates 23.02.2016.

V.E Tartu Maakohtu 21.12.2015 kohtuotsusega tunnistati süüdi KarS § ning KarS järgi

§ 65 lg 2 ja § 68 lg 1

7 päeva

alusel karistati vangistusega 9 kuud 2 . Karistuse kandmise algus 18.09.2015 15.07.2016. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 16.02.2016.

Kinnipidamisasutusest V.E kohta koostatud iseloomus tal tusest nähtub, et on üks kehtiv

distsiplinaarkaristus keelatud esemete omamise eest. Kinnipeetavale ei ole koostatud individuaalset täitmiskava, kuna tema vangistus on alla ühe aasta. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda aadressil xxx. Tegemist on viietoalise majaga, mis kuulub kinnipeetava isale. Majas elavad süüdimõistetu vanemad, tema alaealised vend ja õde. V.E on lõpetanud . Edasi asus õppima , kuid jättis õpingud pooleli. Vanemate sõnul töötas xxx xxx

kinnipeetav enne vangistust Tartus ehitustöödel. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub.

Vanemad on nõus teda materiaalselt toetama, kuni töökoha leidmiseni. Lähedastest on süüdimõistetul ema, isa, vend ja õde, kellega suhtleb telefonitsi ja kokkusaamiste teel.

Kinnipeetaval on 25.01.2016 seisuga id summas 2906,88 eurot. Isikul on tasumata nõude diagnoositud xxx.

Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on e puudub, kuna isik ei ole toime pannud %, vägivaldse kuriteo toimepan mise tõenäosus vägivalla tingimisi ennetähtaegset vabanemist. kuritegusid. Tartu Vangla toetab V.E

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on ema, isa, vend kinnipeetaval lähedastest ja õde. Pereliikmete omavahelised suhted on head ja toetavad, suheldakse telefonitsi ja kokkusaamiste teel. Kinnipeetav on xxx xxx lõpetanud , edasi asus õppima metsamajandust , kuid õpinguid ei

lõpetanud. Vabanedes soovib V.E elama asuda aadressile xxx. Tegemist on viietoalise majaga, mille omanikuks on kinnipeetava isa. Enna vangistust töötas süüdimõistetu Tartus ehitustöödel. Vabanedes garanteeritud töökoht puudub. Vanemad on nõus kinnipeetavat materiaalselt toetama V.E o kuni viimane tööle asub. li kriminaalhooldusele määratud ühel korral, kuid see . Katseajal oli kinnipeetaval ebaõnnestus, kuna isik sooritas katseajal uue kuriteo probleeme ka registreerimiskohustuse täitmisega, kuhu ta ei ilmunud kordagi. Isikule on diagnoositud kannabinoidide tarvitamisest tingitud xxx.

Prokurör, kirjalikus arvamuses Tartu Vangla poolt 16.02.2016 koostatud kinnipeetava nõustub iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Käesolevaga kinnitab prokuratuur, et ei seisa vastu kinnipeetav V.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks a eelnimetatud võimalik vähendad süüdimõistetu amisega ja käitumiskontrolli kriminaalhooldusele allut kohaldamisega, mis piirab

oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega.

Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontro jätkuvalt lli aja jooksul V.E maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada juhul oleks ennetähtaegse kontrolli kuue kuu kestel. Antud vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest vanglas kuni 15.07.2016.

Kinnipeetava käitumine vangistuses („Ametiisikutega suheldes on /kinnipeetav/ viisakas ning koostööaldis“) viitab sellele, et ta elu suunas. Kuriteo tehiolud on teinud pingutusi õiguskuuleka

ei välista ant ennetähtaegset Prokuröri arvates peab ud juhul tema vangistusest vabastamist.

3(5)

KarS § 4231

sätestatud kuriteo toime pannud isikul olema kuriteo riskide võimalik

maandamise ja

õiguskuuleka käitumisega näidata, et ta väärib kohtu usaldust ja võimalust vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda.

Prokurör nõustub

iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks lisakohustuste valiku kohta.

KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühimana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. Juhindudes eelmainitud seadusest teeb prokurör ettepaneku määrata V.E-le katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks 6 (kuus) kuud.

Lähtudes eeltoodust prokuratuur toetab vangistusest tingimisi ennetähtaegset V.E vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides.

V.E selgitas, et pärast võimalikku vabanemist soovib ta tööle minna, pikemas perspektiivis suunduda välismaale tööle. Vangistuses tegi ta vastavad järeldused oma kjäitmise kohta ja enam ei pane kuritegusid toime.

Kaitsja selgitas, et isiku ennetähtaehseks vabastamiseks on kõik tingimused täidetud. Isikul on elukoht ja lähedaste toetus. Esimese reaalse karistuse jaoks viibib ta vangistuses juba piisavalt selleks, et see mõjutaks tema edasist käitumist.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ja arvestades prokuröri kirjali tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest kku arvamust, leiab, et V.E

vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole

kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg atseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

4 alusel, k vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu

– tema käitumise isikut iseloomustavad andmed nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil.

S on d xxx xxx metsa üüdimõistetu lõpetanu ning seejärel asunud õppima majandust, kus õpinguid ei lõpetanud töötas Tartus ehitustöödel. . Enne vangistust

Karistusregistri andmetel on süüdimõistetut kriminaalkorras eelnevalt karistatud kahel korral, ja käesoleval hetkel on tal 3 kehtivat kriminaalkaristust ( isiklik toimik lk 6). Vangistuses viibib esimest korda. karistatud Varasemalt on süüdimõistetut võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eest ning kaks viimast karistust on mõistetud juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise eest süstemaatiliselt.. Käesoleval hetkel kannab süüdimõistetu mootorsõiduki juhtimise eest süstemaatiliselt i karistust

K l on 3 kehtivat karistust aristusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu väärteo , kõigil kordadel karistatud liiklusalaste rikkumiste eest.

Kohus leiab, et kuna isik on olnud määratud kriminaalhooldusele, kuid ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks (süüdimõistetu pani katseajal toime uue kuriteo), ei ole seega varasem karistus Seega ei ole ja määratud kriminaalhooldus süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. süüdimõistetu käitumismaneer varasemaga võrreldes muutunud ja kohtu jaoks pole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama.2013. a vabastati isik vangistusest tingimuslikuylt ilma kriminaalhoolduseta, katseajal pani ta toime uue kuriteo ( liiklusalane), 2015. a mõisteti vangistus ja asendatu ÜKT ga. ÜKT tegemise ajal pani taas toime liiklusalase kuriteo - .

Kriminaalhooldusametniku teatel esines isikul kriminaalhoolduse kestel rikkumisi registreerimiskohustuse täitmisega.

4(5) Sellest tulenevalt on kohtu prognoos, et nüüd suudab isik hoiduda süütegude toimepanemisest, negatiivne.

Samas tuleb positiivseks lugeda, et vangla koostatud iseloomustuse kohaselt pole kinnipeetaval vangistuses viibimise aja jooksul märkimisväärseid intsidente esinenud, ametiisikutega suheledes on viisakas ning koostööaldis Kohus hindab seda kui asjaolu, et vangistus mõjub talle mingil . määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Ühel korral on isik karistatud vangisdtuses distsiplinaarteo toimepanemise eest.

Kinnipeetaval on kehtiv isikuttõendav dokument, isikutunnistus, kehtivusega kuni 29.07.2018.

Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda aadressile xxx. Tegemist on viietoalise majaga, mis kuulub kinnipeetava isale ja kus elavad kinnipeetava . vanemad, vend ja õde

Lähedastest on isikul ema, isa, õde

ja vend. Kohus loeb positiivseks, et kinnipeetaval on toetav lähevõrgustik ning kindel vabanemisjärgne elukoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske.

Arvestades poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, süüdimõistetu tema käitumist kriminaalhoolduse ajal (on rikkunu ja vabaduses viibides (uue kuriteo sooritamine d kriminaalhoolduse nõudeid)

katseajal, samuti ei ole kohtu hinnangul käitumiskontrollinõuete rikkumine katseajal), kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata ka karistuse asendamisest tingimisi vangistusega, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Seega oleks kergemeelne arvata, et varasemalt karistatud isik, kelle katseaeg on ebaõnnestunud, hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama.

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub es vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. reaals

Kinnipeetav 15.07.2016 miseni on veel natuk kuud a karistusaeg lõpeb , ärakand e vähem kui neli .

Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olenemata kindla elukoha olemasolust ning lähedaste toetusest, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne enne vangistusse sattumist, kui isik oli katseajal, kuid sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud. . Kohus peab Lisaks puudub isikul garanteeritud töökoht üheks riskifaktoriks uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamisel ka tasumata võlanõudeid

.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

5(5)

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3- 1-1-91-06 p 8.1). Kuna aga see tingimus ei ole täidetud (isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus), näitab see, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid. See iseloomustab kohtu hinnangul asjaolu, et süüdimõistetu ei olegi motiveeritud oma käitumist muutma õiguskuulekamaks.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine.

Seega on k uhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega ohus veendumusel, et süüdimõistetu p

võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76 KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu , V.E

temale Tartu Maakohtu 21.12.2015 vangistuse kandmisest enne kohtuotsustega mõistetud tähtaega vabastamata.

/ Inna Kirsipuu kohtunik