1-14-7498/68 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVabastada R.A temale Pärnu Maakohtu 23.10.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-7498 mõistetud ja Tartu Maakohtu 11.03.2015. a määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.
Legislator headnote
AI generated1-14-7498/68 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Kriminaalasi nr 1-14-7498
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
2016. a kohtumaja . märts Jõgeva Kriminaalasja number 1-14-7498 Kohtukoosseis
Kohtunik
Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör
Abiprokurör Külli Zimm (seisukoht esitatud kirjalikult)
Kriminaalasi Süüdimõistetu R.A tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu R.A
elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx; isikukood: XXX garanteeritud ; töökoht
(vabanemisel)
: OÜ HR Forest Kohtuistungi toimumise aeg 08.03.2016. a (kaugkohtuistung)
RESOLUTSIOON
1. Vabastada R.A temale Pärnu Maakohtu 23.10.2014. a otsusega kriminaalasjas nr
1-14-7498 mõistetud ja Tartu Maakohtu 11.03.2015. a määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.
2. KarS § 76 lg 5 alusel määrata R.A-le katseaeg kestusega 6 (kuus) kuud.
3. KarS § 78 p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.
4. Allutada R.A katseajaks KarS § s 75 sätestatud käitumiskontrollile ja kohustada -
R.A täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid: -
1) - elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui
15 päevaks;
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -
, töö või õppimiskoha vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5. KarS
§ 75 lg 2 p 4, 8 alusel määrata R.A-le katseajaks järgmised kohustused:
1) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest alates;
2)
osaleda sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel.
6. Määrus R.A suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
7. Vabastada süüdimõistetu R.A karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu
Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu
Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, a
lates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Pärnu Maakohtu 23.10.2014. a otsusega R.A süüdi KarS § tunnistati
199 lg 2 p 7, 8, 9
järgi, mille eest mõisteti talle kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 karistuseks 6 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust
Tartu Maakohtu 15.02.2013. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra. R.A-le mõisteti liitkaristuseks 11 kuud 23 päeva vangistust. Karistus asendati 706 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise t t kohustat ähtajaks määrati 2 aastat. R.A i üldkasuliku töö tegemise ajal
järgima kontrollnõudeid KarS § sätestatule vastavalt -s 75 . Tartu Maakohtu 11.03.2015. a määrusega pöörati R.A-le Pärnu Maakohtu 23.10.2014. a otsusega
karistus, s.o ,
mõistetud ja osaliselt ärakandmata
11 kuud 23 päeva vangistust täitmisele. R.A karistusaja alguseks loeti 21.07.2015. a.
Kinnipeetava karistusaeg algas 21.07.2015. a 14.07.2016. a. ja lõppeb
Vangl toetab R.A htaegselt karistuse kandmisest. a vabastamist tingimisi ennetä
P on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha R.A rokurör tingimisi ennetähtaegse
vabastamise koht a. Prokurör toetab R.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt.
KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD
Süüdimõistetu R.A selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.
KOHTU SEISUKOHT
1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja ning k prokuröri seisukoha uulanud ära ga
R.A, leiab, et R.A tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisel on t põhjendatud.
2. R.A kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.
KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.
Käesolevaks ajaks on R.A temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused R.A tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
3. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
3.1 R.A on kriminaalkorras karistatud neljal korral. R.A on varasemalt toime pannud varavastaseid süütegusid. Käesoleval ajal kannab R.A karistust kuritegude eest, mille eest on teda ka varasemalt karistatud, s.o varguste toimepanemise eest.
R.A varasemast elukäigust nähtuvalt on R.A-le mõistetud eriliigilisi karistusi, sealhulgas reaalselt ärakandmisele kuuluvat vangistust (2 korda). Viimati anti R.A-le võimalus kanda karistust vabaduses Pärnu Maakohtu 23.10.2014. a otsusega (kriminaalasi nr 1-
14- ristustele ei teinud R.A oma 7498). Vaatamata varasemalt mõistetud eriliigilistele ka käitumisest vajalikku järeldusi ja ei muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid. Seda kinnitab
R.A varasem tegutsemisviis. Kuigi vangistus (varguste R.A-le mõistetud
toimepanemise eest) asendati Pärnu Maakohtu 23.10.2014. a otsusega üldkasuliku tööga, tuli karistus täitmisele pöörata põhjusel, et R.A rikkus talle kohtulahendiga määratud kohustusi. -10-4185) Tartu Maakohtu 20.01.2011. a määrusest (kriminaalasi nr 1 nähtuvalt on ka
varasemalt tuln 05.04.2010. a ud R.A-le karistuseks mõistetud vangistus (Tartu Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-10-4185) täitmisele pöörata põhjusel, et R.A ei täitnud talle kohtulahendiga pandud kohustusi. Kohtu hinnangul nähtub eelnevast, et R.A on suhtunud äärmiselt ükskõikselt ja hoolimatult kehtestatud õiguskorda üldiselt. Samas peab kohus oluliseks, et R.A on kahetsenud toimepandut ja soovib edaspidi samalaadseid olukordi vältida.
Käesolev vangistus on R.A pikim karistusa Kohus, võttes arvesse R.A eg. selgitusi kohtuistungil, leiab, et R.A kahetsuse siiruses ja selles, et R.A on teo tagajärgedest aru saanud, puudub alus kahelda. Kohtu arvates on nimetatud asjaolu oluline, kuna karistuse eesmärgiks on tagada, et inimene ei jätkaks pärast karistuse kandmist kuritegude toimepanemist. Seega on R.A puhul alust arvata, et karistus on täitnud eripreventiivsed eesmärgid.
3.2 R.A-le ei ole tulenevalt karistusaja pikkusest koostatud individuaalset täitmiskava, kuna tema karistusaeg on alla ühe aasta. R.A liitus Tööotsinguja Sotsiaalsete oskuste koolitusega, kuid loobus nimetatud koolitusest, tuues põhjuseks enda suutmatuse teemasse keskenduda kuna osalejate grupp on suur ja lärmakas. R.A puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Sellest lähtudes peab kohus R.A käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks.
3.3 Kohus leiab, et R.A vabanemisjärgsed elutingimused on head. Vabanemise korral on
R.A kindel elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Nimetatud elukoht kuulub R.A tuttava perekonnale, kelle juures on R.A ka varasemalt elanud. Perekond soovib ja on nõus R.A vabanemisel toetama. Kohus peab positiivseks sedagi, et R.A on vabanemise korral tagatud kindel töökoht OÜ- s HR Forest . Seega on R.A võsalõikajana vabanemise korral olemas toetus lähedaste isikute näol ja võimalus saada regulaarset ut. See võimaldab omakorda ning kindlat sissetulek äraelamist ja maandada uute kuritegude toimepanemise riske, kuna R.A on kuriteod toime pannud eelkõige majanduslikel eesmärkidel. Töökoha olemasolu on vajalik ka seetõttu, et Tartu Vangla andmetel on R.A rahalisi nõudeid kogusummas 2297 eurot ja vabanemisfondis on 30 eurot.
Kohus peab positiivseks, et R.A on motiveeritud likvideerima võlgnevusi.
4. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et R.A ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud. Siinjuures arvestab kohus, et R.A on noor inimene, kes kannab karistusena reaalset vangistust, mis on lühem kui 1 aasta ning R.A on talle mõistetud karistuses päeva) ära kandnud t (11 kuud 23 ligikaudu 8 kuud vangistust. Lisaks
võimaldab kohtu hinnangul tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist tema R.A positiivne käitumine karistuse kandmise ajal, aga ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. Kohtu arvates võima käitumine karistuse kandmise ajal, aga ka tema kohtule antud ldab R.A
selgitused järeldada, et on endale seadnud tulevikuks seadusekuulekad eesmärgid ja R.A
ta on teinud toimepandust vajalikud järeldused. Seega on kohtul piisav alus olla veendunud, et
R.A suhtes on senini reaalselt ärakantud vangistus avaldanud talle piisavat mõju ja motiveerinud teda edasiselt kuritegelikust käitumisest hoiduma. Kohus leiab, et R.A tingimisi ennetähtaegne vabastamine on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul R.A puhul võimalik edasise karistuse kandmisel rakendada kriminaalhoolduslikke meetmeid.
5. R.A et tuleb KarS § 76 lg 5 alusel määrata katseaeg kestusega 6 kuud. Kohus leiab, katseajaks tuleb R.A Raiko allutada käitumiskontrollile. Siinjuures võtab kohus arvesse
Ojaste poolt kandmata karistusaja pikkust, aga ka toimepandud kuritegude iseloomu ja sellest tulenevalt vajadust range järelevalve kohaldamiseks. Selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb R.A-le lisaks KarS
§ 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõuetele määrata käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 4 alusel - täiendav kohustus asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest arvates. Nimetatud kohustus on vajalik kuriteoriskide maandamiseks, st selleks, et
R.A
oleks tagatud regulaarne sissetulek ja seeläbi toimetulek. Lisaks tuleb KarS § 75 lg 2 p 8 alusel tuleb R.A-le määrata kohustuseks osaleda sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. See võimaldab kriminaalhooldajal määrata R.A-le sobiva sotsiaalprogrammi, mille läbimisega on tal võimalik kinnistada ja omandada uusi teadmisi, mis võimaldaksid maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt tuleks R.A läbida sotsiaalprogramm Sotsiaalsete oskuste treening.
Raina Pärn Kohtunik