1-14-4092/47 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-14-4092

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. 2016. a kohtumaja märts Jõgeva Kriminaalasja number 1-14-492 Kohtukoosseis Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Abiprokurör Ene Uljanova (seisukoht esitatud kirjalikult) Kriminaalasi

S

üüdimõistetu J.V tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu J.V

elukoht (vabanemise : puudub; isikukood: xxx l) ; garanteeritud : puudub töökoht (vabanemisel) Kaitsja Vandeadvokaat Rein Napa Kohtuistungi toimumise aeg 17.02.2016. a, 09.03.2016. a (kaugkohtuistung ) id

RESOLUTSIOON 1. J.V temale Harju Maakohtu 26.05.2014. a otsusega kriminaalasjas nr Jätta 1-14-4092 karistuse

mõistetud kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

2. J.V-lt

134 ( Välja mõista riigituludesse riigi õigusabi kulud ükssada kolmkümmend neli) eurot 16 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda ühe) kuu jooksul kohtumääruse

1 (

jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (AS SEB Pank) või EE932200221023778606 (AS Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) Finland PLC Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank .

Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Selgitusse tuleb märkida „1 . -14-4092, menetluskulu, J.V“

Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 26.05.2014. a otsusega on J.V süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 2 p 4 järgi, mille eest mõisteti talle arS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust, K

,

mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta . KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti

6 kuud vangistust J.V-le liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati

J.V-le mõistetud karistust 1/3 võrra. J.V-le mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust. loeti KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 21.10.2013. a otsuse järgi mõistetud karistusega, s.o 3 aastat 10 kuud 20 päeva vangistust. J.V-le mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 10 kuud 20 päeva vangistust. loeti J.V karistusaja alguseks 05.07.2013. KarS § 68 lg 1 alusel a.

Harju Maakohtu 17.02.2015. a vabastati J.V temale Harju Maakohtu määrusega 27.03.2013. a otsusega KarS § 392 lg 1 järgi mõistetud karistuse, s.o 1 aasta vangistust, kandmiselt. Sama määrusega ühistati J.V-le Harju Maakohtu 27.03.2013. a otsusega KarS § 64 t lg 1 alusel moodustatud liitkaristus ning moodustati uus liitkaristus. J.V-le mõisteti liitkaristuseks 8 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati J.V-le mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes J.V-le karistuseks 5 kuud 10 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti J.V karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. J.V-le Harju Maakohtu 21.10.2013. a otsusega mõistetud ning ärkandmata karistuseks loeti 4 kuud 2 päeva vangistust. aakohtu määrusega tühistati Harju Maakohtu 21.10.2013. a Sama m otsusega KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristus ja moodustati uus liitkaristus. KarS § 65 lg

2 alusel suurendati J.V-le mõistetud karistust Harju Maakohtu 27.03.2013. a otsusega mõistetud ning ärakandmata osa, s.o 4 mõisteti kuud 2 päeva vangistust võrra. J.V-le , liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud 2 päeva vangistust. Sama määrusega tühistati J.V-le

Harju Maakohtu 26.05.2014. a otsusega KarS § 65 lg 1 alusel moodustatud liitkaristus ja moodustati uus liitkaristus. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 21.10.2013. a otsuse järgi mõistetud liitkaristusega. J.V-le mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud 2 päeva vangistust. J.V karistusaja alguseks loeti 05.07.2013. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 05.07.2013. a .2017. a. ja lõppeb 07.03 Vangl ei toeta J.V htaegselt karistuse kandmisest. a vabastamist tingimisi ennetä

P on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha J.V rokurör tingimisi ennetähtaegse

vabastamise koht

tingimisi enne tähtaega vangistusest a. Prokurör ei toeta J.V vabastamist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi J.V ennetähtaegselt vabaneda.

Kaitsja palus kohtul J.V tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja ning k prokuröri seisukohaga uulanud ära J.V tema kaitsja, leiab, et J.V vabastamine ja tingimisi ennetähtaegne karistuse kandmisel

t ei ole põhjendatud. 2. kannab käesoleval ajal J.V liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus ahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga t tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähema lt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on J.V temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, mis on olnud rohkem kui neli kuud. Samuti on jäänud J.V kanda karistust rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 3). Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused J.V tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt.

3. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3. 1 on varasemalt kriminaal- J.V ja väärteokorras korduvalt karistatud. J.V on varasemalt karistatud peamiselt varavastaste süütegude (sh röövimise) toimepanemise eest, aga ka avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastaste süütegude toimepanemise eest. Käesoleval ajal kannab J.V karistust kuritegude eest, mille eest on teda ka varasemalt karistatud - varguste toimepanemise eest. Kuriteod, mille eest J.V ja röövimise

karistust kannab, on toime pandud katseajal. Lisaks kriminaalkorras karistatusele, on J.V korduvalt karistatud ka NAPLS rikkumise eest.

J.V on toimepandud kuritegude eest korduvalt kandnud karistusena reaalset vangistust. Sellele vaatamata on J.V jätkanud kuritegelikku käitumisviisi, mis on püsinud muutumatuna pika aja jooksul (alates ajast, kui J.V oli alaealine). J.V on kriminaalkorras (8 karistust kustunud) ja karistatud kokku üheteistkümnel korral vangistuses viibi juba kaheksandat korda. Sellest järeldub, et J.V-le b J.V

ei ole mõistetud karistused avaldanud mingisugust mõju. on vabaduses J.V järjepidevalt jätkanud kuritegude (sh samalaadsete) toimepanemist. Samuti ei ole J.V käitumist mõjutanud ka vanusega kaasnev teatav elukogemus, mistõttu on alust arvata, et J.V jaoks on õiguskorrale mittevastav käitumine kooskõlas tema eluviisi, mõtlemise ja maailmavaatega. Viimati anti J.V-le võimalus kanda karistust vabaduses Harju Maakohtu 27.03.2013. a otsusega (kriminaalasjas nr 1-12-10362), kuid vaatamata sellele ei teinud

J.V oma käitumisest vajalikke järeldusi ja muutnud väljakujunenud

tegutsemismustreid. Seda kinnitab mõistetud karistus tuli ainuüksi fakt, et J.V-le täitmisele pöörata põhjusel, et J.V pani katseajal toime uued kuriteod. 3.2 läbinud EHPV Tervise tugigrupi ja sotsiaalprogrammi Vangistuse jooksul on J.V

12 Sammu. J.V omandas vangistuses puidupingitöölise eriala ning alates 03.09.2015.a õpib Tartu Täikasvanute Gümnaasiumi 8ndas klaasis.

Asjaolu, et J.V

puuduvad käesoleval ajal kehtivad distsiplinaarkaristused, kinnitab, et J.V on suuteline vastava t

ahte korral oma korda eiravat käitumist muutma.

Kohus peab oluliseks, et J.V on läbinud sotsiaalprogramme, mis on talle vajalikud sõltuvusprobleemiga tegelemiseks. on kuriteod toime pannud tingituna Kuna J.V

narkosõltuvusest, peab ko teadvustaks endale täielikult hus oluliseks, et J.V

sõltuvusprobleemi ja seejärel läbiks talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammid täies mahus, st sotsiaalprogrammi Õige Hetk. Seeläbi on võimalik J.V omandada teadmisi ja oskusi, kuidas vähendada tagajärgedele mõtlematut käitumist ja seeläbi lähtuvaid riske uute kuritegude toimepanemiseks. omakorda maandada temast

3.3 puhul on J.V peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks sõltuvus tugevatest na Kogutud materjalidest rkootilistest ainetest (amfetamiin, LSD, fentanüül, heroiin).

nähtuvalt on pikaajaline (alates 1998.a) tarvitaja. Kohus peab positiivseks, et J.V J.V on väljendanud soovi minna ravile Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusesse. Samas peab kohus oluliseks arvestada, et J.V on olnud pikaajaline (alates 1998. a) narkootiliste ainete tarvitaja, kellel on välja kujunenud tugev harjumus ja sõltuvus. Kohtu arvates on oluline seegi, et J.V kannab karistust Tartu Vangla eluosakonnas kinnipeetavatele, kes alles kujundavad motivatsiooni sõltuvuskäitumise muutmiseks. Seega nõuab senise eluviisi muutmine J.V-lt äärmiselt suurt motivatsiooni ja tahet. Lisaks peab kohus oluliseks, et karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral ei ole J.V-le tagatud rehabilitatsioonikeskusesse minek. Sillamäe Narkorehabilitatisoonikeskuse 19.02.2016. a kohtule saadetud kirjast nähtub, et seisuga 19.02.2016. a rehabilitstsioonikeskuses vabu kohti ei ole. Lisaks narkootiliste ainete tarvitamise probleemile on J.V probleeme ka alkoholi tarvitamisega.

Kohus peab oluliseks, et J.V ei ole vabanemise korral tagatud kindla elukoha olemasolu. J.V vanemad on surnud. J.V on kaks alaealist last, kelle hooldusõigus on on ära võetud. J.V tutvusringkond koosneb J.V-lt kriminaalse taustaga - ja narkootikume tarvitavatest isikutest. Seega puudub J.V toetav lähivõrgustik ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral ei ole J.V tagatud piisav moraalne toetus, mis on tulemusliku resotsialiseerumise seisukohalt äärmiselt oluline. Samuti ei ole J.V tagatud ka kindlat töökohta, mille olemasolu peab kohus oluliseks kuriteoriskide maandamise eesmärgil. Tartu Vangla andmetel on J.V rahalisi nõudeid ligikaudu 8241 eurot ja vabanemisfondis 14,26 eurot. 4. ingimisi ennetähtaeg Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et J.V ne

vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud. Kohus arvestades J.V varasemat elukäiku, kuriteo toimepanemise asjaolusid, aga ka vabanemisjärgseid elutingimusi ja

J.V isikut, on seisukohal, et J.V tuleb jätta tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastamata.

Kriminaalmenetluse kulud J.V taotluse tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa Advokaadibüroost vandeadvokaat Rein Napa

Rein Napa. Kaitsja esitas kohtule taotlused (17.02.2016. a, 09.03.2016. a) riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 134,08 eurot (91,08+43,08 eurot) (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotlused. Kohus leidis, et kaitsja taotlus ed on põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlust kogusummaks 134,08 eurot. el väljamaksmisele kuuluvaks Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p le 4 määratud kaitsjale

- makstud tasu 134,08 eurot.

KrMS § 180 lg 1 välja mõista menetluskulud summas 134,08 eurot. alusel tuleb J.V-lt

/allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik