3-16-494/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-16-494

Määruse kuupäev

18. märts 2016

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

Kalle

Baranini

esialgse

õiguskaitse

taotlus

Tartu

Vangla

kohustamiseks anda taotlejale raadio JVC

Resolutsioon

1. Jätta Kalle Baranini esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

2. Saata määrus kaebajale ning Tartu Vanglale.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättesaamisest

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Ringkonnakohtu 09.02.2016 otsusega haldusasjas nr 3-14-50557 rahuldati Kalle Baranini

apellatsioonkaebus osaliselt ning kohustati Tartu Vanglat uuesti läbi vaatama K. Baranini

03.12.2013 taotlus elektriseadme kambris kasutamiseks loa andmiseks.

2. Tartu Vangla 08.03.2016 otsusega nr 6-27/1080-5 jäeti K. Baranini taotlus rahuldamata.

3. 10.03.2016 saabus Tartu Halduskohtusse Kalle Baranini esialgse õiguskaitse taotlus, milles

palutakse kohustada Tartu Vanglat taotlejale väljastama raadio JVC kasutusluba ja seade

tingimuslikult nii, et kuulata saab vaid raadiot. Kaebuse kohaselt on K. Baranin esitanud

10.03.2016 vanglale vaide tema taotluse rahuldamata jätmise peale.

4. Tartu Halduskohus palus 14.03.2016 Tartu Vanglal kohtunõudele vastates, esitada seisukoht K.

Baranini esialgse õiguskaitse taotlusele. Tartu Vangla kinnitas oma 17.03.2016 kohtule esitatud

seisukohas, et käesoleval hetkel on vanglas pooleli K. Baranini 10.03.2016 esitatud vaide

menetlus. Tartu Vangla leiab, et K. Baranini esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus ei ole

põhjendatud ning selle rahuldamiseks ei ole alust.

Kohtu seisukoht

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja

põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja

õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda

oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse

taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et esialgse õiguskaitse

määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse

perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

6. K. Baranin taotleb esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla kohustamist väljastama talle raadio

JVC ja seadme kasutusluba, tingimusel, et kuulata saab vaid raadiot. Kaebaja leiab, et esialgse

õiguskaitse kohaldamine on vajalik, sest vastasel korral jäävad tema õigused täielikult kaitseta.

Kinnipeetava vangistus on teiste kinnipeetavatega võrreldes ebavõrdne ja karmim.

7. Tartu Vangla leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei takista kohtuotsuse täitmist

ega muuda selle täitmist võimatuks. Samuti ei raskenda esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine

kaebuse eesmärgi saavutamist ega muuda seda võimatuks. Vangla selgitab, et isikliku raadio

kasutamise õigus kambris ei tulene automaatselt sellest, et kinnipeetaval on isiklik raadio. Isikliku

raadio kasutamise õigus kambris tekib selleks vanglateenistuselt saadud loa alusel. Loa andmine

toimub vanglateenistuse ametniku kaalutlusõiguse alusel. K. Baraninile on antud luba kasutada

kambris oma isiklikku televiisorit ning tema kambrikaaslasele on antud luba kasutada kambris

isiklikku raadiot. Seega on K. Baraninil ja tema kambrikaaslasel olemas kambris kasutamiseks nii

raadio kui teler ning esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vajadus puudub.

8. Kohus leiab, et kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus ei kuulu rahuldamisele

alljärgnevatel põhjustel.

9. Kaebaja peab vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et põhivaidluse tulemuse

selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Kui esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist

esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega (vt. K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse

seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2013, lk 686).

10. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole käesoleval juhul lubatav. K. Baranini

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine kujutaks endas sisuliselt kaebuse eesmärgi saavutamist.

Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei raskenda K. Baranini õiguste kaitset tulevikus tehtava

võimaliku kohtuotsusega. Kui vangla peaks K. Baranini vaide jätma rahuldamata, on kaebajal

õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Kohus mõistab kaebaja muret, et oma õiguste

kaitsmine kohtumenetluses võib võtta aega. Kuid kohus selgitab, et riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 6 lg 4 kohaselt, kui õigusvastaselt on jäetud andmata haldusakt või sooritamata

toiming, mille andmine või sooritamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse (diskretsiooni) alusel, teeb

kohus nõude rahuldamise korral avaliku võimu kandjale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks.

See tähendab, et kohus ei saa sekkuda haldusorgani tegevusse, kus haldusorganile on antud õigus

vaagida asjaolusid ning kaalutlusõiguse alusel teha otsus. VangS § 31 lg 2 järgi võib kinnipeetaval

olla vanglateenistuse ametniku loal isiklik raadio, televiisor või muu vajalik elektriseade, kui

nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirju ega korda ning ei häiri teisi isikuid ja kui

kinnipeetaval ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on talle määratud isikliku raadio, televiisori

või muu vajaliku elektriseadme kasutamise nõuete rikkumise eest. Seega on vanglal kaalutlusõigus

ja kohus saab sellisel juhul kohustada haldusorganit üksnes asi uuesti läbi vaadata. RVastS § 6 lg

5 kohaselt saaks kohus teha avaliku võimu kandjale ettekirjutuse haldusakti andmiseks või

toimingu sooritamiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta vaid juhul, kui juhtumi asjaolude

tõttu ei saa avaliku võimu kandja haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest asja uuel

otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda. Käesoleval juhul ei ole kohtu hinnangul tegemist

olukorraga, kus vangla on ilmselgelt jätnud õigusvastaselt kaebajale raadio kambrisse

väljastamata. See ei tähenda samas seda, et kohus ei aktsepteeriks kaebajale soodsat

ringkonnakohtu otsust. Raadio on raadio, kuid käesoleval juhul mitte pelgalt raadio. Kohustades

vanglat esialgse õiguskaitse korras andma kaebajale vaidlusalune raadio, sekkuks kohus

põhjendamatult vangla otsustusvabadusse.

11. Oma õiguste kaitsmine nii vaidemenetluses kui kohtumenetluse raames võtab paratamatult

aega ning kaebaja võib olla ebavõrdsemas ja kehvemas olukorras kui teised kinnipeetavad, kellele

on antud luba kambris raadiot kasutada, kuid kohtu arvates ei ole taotluses toodud põhjendustel

käesoleval hetkel esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine ei aseta kaebajat halvemasse olukorda, kui ta on

käesoleval ajal. K. Baranin jätkab karistuse kandmist Tartu Vanglas. Vangla märgib õigesti, et

isikliku raadio väljastamisest keeldumine ei riiva üldjuhul kinnipeetava õigusi intensiivselt juhul,

kui isikut ei ole täielikult jäetud ilma võimalusest jälgida piisaval määral raadiosaateid ning saada

vajaduse korral teavet teistest informatsiooniallikatest (Riigikohtu 19.10.2015 otsus nr 3-3-1-28-

15, p 33). Vangla kinnitusel on K. Baraninile antud luba kasutada kambris isiklikku televiisorit

ning kambrikaaslasel on luba kasutada kambris isiklikku raadiot. Seega on K. Baraninil olemas

võimalused informatsiooni saada ja vaba aega veeta.

12. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul tuleb K. Baranini esialgse

õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik

kohtunik