2-15-5983/20 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. märts 2016. a Tartu

Tsiviilasja number

2-15-5983

Tsiviilasi

CKE Kinnisvara OÜ hagi Marko Mirme vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. novembri 2015. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

CKE Kinnisvara OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): CKE Kinnisvara OÜ (registrikood:

11591412); volitatud esindaja Birgit Jõgi

Vastustaja (kostja): Marko Mirme (isikukood: XXXXX);

esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 10. novembri 2015 otsus

menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada

Marko

Mirme

menetluskulude

kindlaksmääramise

avaldus osaliselt ning mõista CKE Kinnisvara OÜ-lt

Marko Mirme kasuks välja menetluskulude katteks 864

(kaheksasada

kuuskümmend

neli)

eurot

(koos

käibemaksuga).

3. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

3.1. Jätta hagi rahuldamata.

3.2. Jätta menetluskulud CKE Kinnisvara OÜ kanda.

3.3. Mõista CKE Kinnisvara OÜ-lt Marko Mirme kasuks

välja menetluskulud 864 (kaheksasada kuuskümmend

neli) eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulud tuleb

tasuda Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ

arveldusarvele nr EE501010220105597013.

3.4.

Menetluskuludelt

tuleb

tasuda

viivist

alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Rahuldada CKE Kinnisvara OÜ apellatsioonkaebus

osaliselt.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. CKE Kinnisvara OÜ (hageja) esitas 20. aprillil 2015 hagi Marko Mirme (kostja) vastu 700

euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise maaklerilepingu,

millega hageja võttis endale kohustuse leida ostja kostjale kuuluvale korteriomandile ning

leppisid maakleritasu suuruseks kokku 700 eurot. Hageja maakler leidis korteriomandile

ostuhuvilise, kellega kostja sõlmis müügilepingu. Kostja soovis vähendada maakleriteenuse

tasu, kuid seejärel hakkas eitama lepingu olemasolu ja maakleritasu maksmise kohustust.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning leidis, et poolte vahel puudub lepinguline suhe. Pooled

pidasid läbirääkimisi, kuid lepingu sõlmimiseni ei jõudnud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 10. novembri 2015 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda. Maakohus määras kostja menetluskuludeks 1 440 eurot ning mõistis nimetatud

summa hagejalt kostja kasuks välja määrates, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hagejal kooskõlas VÕS § 658 lg-ga 1 ja § 9 lg-

ga 1 hagi rahuldamiseks tõendada, et hageja on esitanud pakkumuse maaklerilepingu

sõlmimiseks ning kostja on andnud sellele nõustumuse. Hageja ei ole suutnud tõendada kostja

nõustumust. Lepingu sõlmimiseks ei piisa, et hageja telefoni teel lepingutingimused ette

kannab. Kostja peab nendest aru saama ning nendega üheselt nõustuma.

Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel

hageja kanda. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 3 840 eurot (sh

käibemaks) 32 töötunni eest tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja vaidles kostja

menetluskuludele vastu ning pidas menetluskulu põhjendatuks 9,2 tunni ulatuses.

Maakohus leidis, et kostja esindaja kulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ja mõistlikud TsMS

§ 175 lg 1 järgi. Tulenevalt kostja asjakohastest toimingutest pidas maakohus põhjendatud ja

vajalikuks kuluks kostja esindaja ajakulu 12 tunni ulatuses, s.o rahaliselt 1 440 eurot (sh

käibemaks). Kostja ei ole pidanud esitama õiguslikult keerulisi motiveeritud seisukohti, vaidlus

käis asjaolude tuvastamise üle ning kohus analüüsis tõendeid kohtuistungil. Kui hageja esitab

nõude 700 euro suuruse võla väljamõistmiseks, ei ole mõistlik pöörduda Tallinnas töötava

vandeadvokaadi poole. Sellisel juhul on ette näha, et menetluskulude summa ületab hageja

nõude summat.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ning teha uus otsus, millega vähendada

hüvitatavad menetluskulud 7,2 tunni peale, s.o rahaliselt 864 eurot (koos käibemaksuga).

Hageja palub võimaldada kulude tasumist 2 võrdse osamaksega 432 eurot kuus kuu 15.-ndaks

kuupäevaks alates lahendi jõustumise kuule järgnevast kuust. Hageja palub tühistada

menetluskuludelt viiviste nõudmine, sest see on hagejat ebaproportsionaalselt koormav.

Kostja menetluskulud on osaliselt ülepaisutatud. Tegemist ei olnud õiguslikult keeruka

vaidlusega.

Menetluskulude

kindlaksmääramisel

ei

pea

arvestama

kostja

menetlusdokumentidega, mille koostamist kohus ei nõudnud. Menetluskulude nimekirja

koostamiseks pole tarvis õigusteadmistega isiku abi. Menetluskulude nimekirja koostamine

pole TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik kulu. Kostja esindaja sõiduaeg ei kuulu

hüvitatava menetluskulu liigi alla TsMS §-de 144 p 2 ega ka 175 lg 1 mõttes.

Maakohtu otsusest ei nähtu, milliste toimingute osas täpsemalt pidas maakohus põhjendatuks

kostja ajakulu 12 tunni ulatuses. Selles osas on kohtuotsus põhjendamata ega vasta TsMS § 436

lg 1 põhjendatuse kriteeriumile.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kostja palus

mõista hagejalt välja apellatsioonimenetlusega seotud kulud 360 eurot.

Vastuse kohaselt vähendas maakohus oluliselt kostja menetluskulusid. Maakohtu põhjendus, et

tegemist on 700 euro suuruse võla väljamõistmisega ning mõistlik ei olnud pöörduda Tallinnas

töötava vandeadvokaadi poole, on kostjale üllatav. Kostja on kandnud suures ulatuses

õigusabikulusid täiesti põhjendamatu hagi tõttu, kuid erinevalt hagejast ei ole kostja pidanud

vajalikuks kohut menetluskulude kindlaksmääramise lahendi vaidlustamisega koormata.

Tartu Maakohus andis 10. septembril 2015 toimunud esmasel kohtuistungil hagejale mõista, et

hagejal tasuks mõelda menetluse jätkamise mõttekuse peale.

Apellatsioonkaebus on esitatud pahatahtlikult täiendavate menetluskulude tekitamise

eesmärgiga kostjale. Hageja on oma seisukohas vastustaja menetluskuludele maakohtu

menetluses leidnud, et põhjendatud ajakuluks on 9,2 tundi. Apellatsioonkaebuses on hageja

avaldanud, et põhjendatud ajakuluks on liiatigi 7,2 tundi.

Õigusteenuse osutamisel ei piisa vaid dokumentide läbilugemisest, neid tuleb analüüsida ning

hinnata nende asjakohasust ja tõepärasust. Kohtudokumentide edastamine kliendile ei hõlma

üksnes kirja edastamist, vaid sisaldab kliendi jaoks dokumendi sisu selgitamist. Hagile vastust

koostades on kostja töötanud läbi Eesti kutseliste kinnisvaramaaklerite tavad ning Euroopa

Liidu standardi. Samuti on kostja pidanud kontrollima hagiavalduses esitatud väiteid ning

esitama neile omapoolsed seisukohad.

Asjakohatu on hageja väide, et maakohtu lahendist ei nähtu, milliste toimingute osas pidas

maakohus põhjendatuks jätta hageja kanda kostja menetluskulud. Antud menetluses oli

tegemist lihtmenetlusega ning kohus võib teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata

(TsMS § 405 lg 1 p 9). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul,

kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 10. novembri 2015. a otsus tuleb tühistada

menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas menetlusõiguse normi rikkumise tõttu.

Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ja teeb

TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab kostja taotluse

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. Ringkonnakohus mõistab hagejalt

kostja kasuks välja menetluskuluna 864 eurot (koos käibemaksuga), millelt tuleb tasuda viivist

VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni nõude täieliku täitmiseni.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus jätab hageja taotluse

kohtuotsuse täitmise viisi ja korra määramiseks rahuldamata.

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna hageja ei vaidlusta maakohtu

otsust hagi rahuldamata jätmise osas, puudub ringkonnakohtul TsMS § 651 lg 1 järgi alus selles

osas maakohtu otsuse põhjendatust ja seaduslikkust kontrollida.

7. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 18. mai 2010. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19; 6. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14).

Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta

(Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus

leiab, et maakohus on hagejalt kostja lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel ületanud

diskretsioonipiire.

Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja

hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema

mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste

nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ka võimaliku menetluskulu

ettenähtavuse juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise

menetluskulu (Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14).

Maakohus on määranud tsiviilasja hinnaks 700 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud

praegusel juhul tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega. Pooled vaidlesid sisuliselt

eelkõige selle üle, kas poolte vahel oli maaklerileping sõlmitud või mitte. Seega tuvastamist

vajavad asjaolud ei olnud keerulised. Tõendite hulk ega menetluse kestus ei olnud tavapärasest

suurem. Kostja esindaja osales kahel kohtuistungil kogukestvusega 2 tundi 48 minutit.

Vastuseks hagile ja hageja seisukohtadele on kostja esindaja menetluse kestel koostanud ja

esitanud maakohtule neli kirjalikku vastust (12. mai 2015 vastus hagile, tl 26–29, 15. juuni 2015

seisukoht hageja taotlusele ja kompromissiettepanekule, tl 38–41, 8. septembri 2015 seisukoht

hageja vastusele, tl 56–58 ja 13. oktoobri 2015 kohtukõne teesid, tl 86-88). Eespoolöeldule

tuginedes leiab ringkonnakohus, et maakohus on ületanud diskretsioonipiire, mõistes hagejalt

kostja kasuks välja menetluskulu enam kui kaks korda suuremas summas, kui on tsiviilasja

hind.

Vaatamata asja vähesele keerukusele ning dokumentide väikesele mahukusele on

ringkonnakohtu hinnangul antud juhul põhjendatud mõista hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulu tsiviilasja hinnast mõnevõrra suuremas ulatuses. Õige on kostja tähelepanek, et

esimesel kohtuistungil juhtis maakohus hageja tähelepanu asjaolule, et tegemist võib olla

perspektiivitu hagiga (tl 70). Vaatamata sellele otsustas hageja menetlust jätkata, millega tekitas

pooltele täiendavaid kulusid. Hageja tunnustab kostja menetluskulude põhjendatust 864 euro

(koos käibemaksuga) ulatuses ega esita selle summa ulatuses kostja menetluskuludele sisulisi

vastuväiteid. Seetõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul menetluskulude väljamõistmine

väiksemas ulatuses antud juhul põhjendatud. Kuivõrd hageja on esitanud põhjendamatu hagi,

hagejal oli võimalik kulusid vältida ning hageja tunnistab menetluskulusid 864 euro ulatuses,

on põhjendatud rahuldada kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ning

mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 864 eurot (koos käibemaksuga).

8. Põhjendamatu on hageja etteheide maakohtule kohtuotsuse põhjendatuse kriteeriumite

rikkumise kohta.

Kohus ei pea analüüsima minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja

vajalikkust eraldi, vaid hindab asja tervikuna. Seega asjaolu, et maakohtu otsusest ei nähtu, et

milliste toimingute osas täpsemalt pidas maakohus põhjendatuks, ei ole TsMS § 436 lg 1

rikkumine.

Iseenesest õiged on apellatsioonkaebuse väited, et menetluskulude nimekirja koostamine pole

TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik kulu, samuti et kostja esindaja sõiduaeg ei kuulu

hüvitatava menetluskulu liigi alla TsMS §-de 144 p 2 ega ka 175 lg 1 mõttes. Maakohtu otsusest

ei nähtu, et maakohus oleks nimetatud kulud põhjendatud ja vajaliku kuluna arvestanud.

9. Ringkonnakohus jätab hageja taotluse kohtuotsuse täitmise korra ja viisi määramiseks

rahuldamata.

TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata

otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse

viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole vastavat taotlust maakohtu menetluses esitanud.

Hageja ei ole alles apellatsioonimenetluses esitatud taotlust põhjendanud. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole põhjendatud juriidiliselt isikult füüsilise isiku kasuks väljamõistetud

menetluskulude summas 864 eurot ajatamine. Hageja ei ole väitnud, et tal puuduvad rahalised

vahendid vastavas ulatuses kohustuse koheseks täitmiseks või menetluskulude korraga

tasumine raskendaks hageja majandustegevust.

10. Ringkonnakohus jätab hageja taotluse menetluskuludelt viivise välja mõistmata jätmiseks

rahuldamata.

VÕS § 113 lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja leidis, et menetluskuludelt viivise väljamõistmine

on

hagejat

ebaproportsionaalselt

koormav.

Hageja

ei

ole

põhjendanud,

milles

ebaproportsionaalsus seisneb. Samuti ei ole hageja vastavat taotlust selgesõnaliselt maakohtus

esitanud ega selgitanud taotluse maakohtus esitamata jätmist.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole menetluskuludelt viivise väljamõistmine hageja suhtes

ebaproportsionaalne. VÕS § 113 lg 1 annab kostjale õiguskaitsevahendi hageja rahalise

kohustuse täitmise tagamiseks. Kohustuse õigeaegsel täitmisel ei kaasne aga hagejale

negatiivseid tagajärgi, sest viivise arvestamine ja viivise maksmise kohustus tekkib alles

põhikohustuse, s.o menetluskulude, õigeaegselt tasumata jätmisel.

11. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke