2-15-125426/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-15-125426

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

18. märts 2016, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-125426

Tsiviilasi

Aktsiaselts Starman hagi Tatiana Golubeva vastu

352,76 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

400,93 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja

Aktsiaselts

Starman

(rk

10069659;

asukoht

Akadeemia tee 28, 12618 Tallinn), esindaja Kadri Timuska,

e-post jurist@julianus.ee;

kostja Tatiana Golubeva (ik XXXX; tegelik viibimiskoht

kohtule teadmata)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaselts Starman hagi Tatiana Golubeva vastu osaliselt.

2. Välja mõista Tatiana Golubevalt Aktsiaselts Starman kasuks 12.04.2012 sõlmitud

liitumislepingu nr L-650782 alusel tekkinud võlgnevus 262,76 eurot, millest

173,97 eurot on põhinõue ja 88,79 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 25.01.2016

seisuga.

3. Välja mõista Tatiana Golubevalt Aktsiaselts Starman kasuks viivis 0,05% päevas

põhinõudelt 173,97 eurot alates 26.01.2016 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam

kui 85,18 eurot.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud 74% ulatuses Tatiana Golubeva kanda ja 26% ulatuses Aktsiaselts

Starman kanda.

2. Määrata tsiviilasjas nr 2-15-125426 Aktsiaselts Starman menetluskulude rahaliseks

suuruseks 195 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 95 eurot lepingulise esindaja

kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.

3. Välja mõista Tatiana Golubevalt Aktsiaselts Starman kasuks menetluskulud

144,30 eurot.

4. Välja mõista Tatiana Golubevalt Aktsiaselts Starman kasuks viivis menetluskulult

144,30 eurot alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.02.2016. TsMS § 317 lg 1 p 1

2(3)

ja lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja,

kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostja

võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa,

pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud. Kohtu hinnangul on vaidlusalune leping nr L-650782 sõlmitud

tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele

kommetele.

VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma

kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt

lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel 12.04.2012 sõlmitud lepingus nr L-650782 sätestatud

leppetrahvi tingimus on tühine.

Hagiavalduse kohaselt tulenes vaidlusalusest lepingust kostjale kohustus olla lepinguga seotud

24 kuud. Kui klient lõpetab ZuumTV teenuste kasutamise, vormistab teenused ümber teise

isiku nimele või teenuseid piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu enne kohustusliku

tarbimisperioodi lõppu, kohustub klient tasuma leppetrahvi vastavalt lepingule 90 eurot (arve

nr TA-42497). Kuna kostjal oli võlgnevus seoses tasumata arvetega, tõi see kaasa teenuse

piiramise hageja poolt ja trahviarve väljastamise lepingu rikkumise eest.

Kohus leiab, et tüüptingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda

lepingu lõpetamise, ümbervormistamise, teenuspaketi vahetamise või teenuse tarbimise

piiramise korral kindlas summas leppetrahvi, kahjustab tarbijat ebamõistlikult ning on seetõttu

tühine. Leppetrahv, mis ületab oluliselt ühe kuu teenuse maksumust (ZuumTV teenuse

maksumus alates 01.01.2013 ühes kuus 7,99 eurot (lisandub käibemaks) ning leppetrahv

90 eurot), on ebamõistlikult suur. Kohus jätab VÕS § 41 alusel tühise tüüptingimuse

kohaldamata. Seega ei ole hagejal õigust leppetrahvi nõuda ja kohus rahuldab hageja

põhinõude summas 173,97 eurot (263,97 – 90 = 173,97). Kuivõrd hageja ei ole hagiavaldusest

nähtuvalt leppetrahvilt viivist arvestanud, on hagejal kostja vastu 88,79 euro suurune viivise

nõue.

3(3)

Hageja nõue tuleb rahuldada osaliselt 262,76 euro (173,97 eurot põhinõue ja 88,79 eurot

sissenõutavaks muutunud viivis 25.01.2016 seisuga) ulatuses, millele lisanduvad alates

26.01.2016 viivised põhinõudelt lepingus sätestatud määras, kuid mitte enam kui 85,18 eurot.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi

osaliselt, so ~74% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 74% ulatuses kostja kanda ja 26%

ulatuses hageja kanda.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 195 eurot, millest 100 eurot on

riigilõiv ja 95 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175

lg 1 mõttes.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna

144,30 eurot (74% 195 eurost).

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

144,30 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik