1-16-2202/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

1-16-2202

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-2202 (12230114158) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi P.K süüdistus KarS § 424 järgi Kokkuleppemenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav P.K

Ik: XXX, EV kodanik; keskharidus; ei tööta; elukoht: XXX; asukoht: XXX Vangla.

Tõkend: elukohast lahkumise keeld - aegunud.

Kahtlustatavana kinni peetud 05.10.2012 kuni 06.10.2012.

Varem kriminaalkorras karistatud, viimati:

- Harju Maakohtu 03.04.2009 otsusega KarS §

424 ja § 329 järgi KarS § 63 lg 1 alusel

vangistusega 1 aasta, KrMS § 238 lg 2 alusel

vangistusega 8 kuud, KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 7 kuud ja 28 päeva, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva,

KarS § 69 lg 1 alusel asendati vangistus

üldkasuliku tööga 1436 tundi tähtajaga 2 aastat. Tartu Maakohtu 25.04.2011 määrusega täitmisele

pööratud ärakandmata karistus 6 kuud ja 22

päeva. Tartu Maakohtu 07.12.2011 määrusega tingimisi ennetähtaegselt vabastatud katseajaga 1

aasta. Ärakandmata karistus vangistus 9 päeva.

Harju Maakohtu 23.05.2014 määrusega

ärakandmata karistus täitmisele pööratud, karistuse ärakandmise algus alates 12.03.2016.

2

Kaitsja

Kohtueelsel menetlusel advokaat Karine Nersesjan RESOLUTSIOON

1. P.K süüdi tunnistada KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg

05.10.2012 kuni 06.10.2012, s.o 2 (kaks) päeva P.K karistusaja hulka ning määrata ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

3. KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 8 alusel, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud

karistust Harju Maakohtu 03.04.2009 otsusega mõistetud ja osaliselt ära kandmata

karistuse võrra s.o 9 (üheksa) päevase vangistuse võrra ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud ja 7 (seitse) päeva, mille ärakandmist arvestada alates P.K kinnipidamisest, s.o alates 12.03.2016.

4. Kohaldada kohtuotsuse täitmise tagamiseks P.K suhtes tõkendit

vahistamine ning võtta P.K vahi alla kohtusaalist. Tõkend tühistada

kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud ja ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaja saabumisel.

5. P.K-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, §

179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel:

• teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot;

• määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot;

s.o kokku menetluskulu 717 (seitsesada seitseteist) eurot, mis tuleb kohtuotsuse

jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksuja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri

ja selgituse: „P.K, 1-16-2202, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise

võimatusel P.K

kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja

kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

6. Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 12.12.2012 määrusega nr 1-12-11924 konfiskeerimise tagamiseks arestitud P.K-le kuuluv mootorsõiduk Opel Vectra registreerimismärgiga XXX (VIN: XXX) vabastada aresti alt.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise

soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates

kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib

teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja

võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest

3

eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades

määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

P.K juhtis tahtlikult 05.10.2012 kella 19.38 ajal Harjumaal Tallinnas A.H. Tammsaare tee 151A maja juures suunaga Kadaka tee poole mootorsõidukit Opel Vectra

registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,11 mg/l ).

Sellise käitumisega rikkus P.K liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei või olla

joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase

toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt

1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75

milligrammi alkoholi/ nõudeid ning pani seega toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Seega P.K pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 18.03.2016 sõlminud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Tron, süüdistatav P.K ja tema kaitsja Karine Nersesjan järgneva kokkuleppe:

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav P.K-le karistuseks 3 kuud vangistust.

Kars § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse hulka eelvangistus 05.10.2012 kuni 06.10.2012, s.o 2 päeva. Ärakandmisele kuulub 2 kuud 28 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 ning § 76 lg 8 alusel suurendada seda karistust 03.04.2009 Harju Maakohtu otsuse järgi kandmata osa võrra so 9 päeva seisuga 12.03.2016 ning liitkaristuseks lugeda 3 kuud 7 päeva vangistust karistuse algusega 12.03.2016.

Konfiskeerimisele kuuluv vara: mootorsõiduk Opel Vectra registreerimismärgiga XXX(vin-kood XXX), mis oli arestitud 12. detsembril 2012 Harju Maakohtu määrusega asjas 1-12-11924 / kriminaalasjas 12230114158/ konfiskeerimise tagamiseks vabastada aresti alt.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava

selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning

veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 424; § 68 lg-st 1; §-st 65 lg-st 2 ja § 76 lg-st 8 asub kohus seisukohale, et P.K kuulub temale KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Menetluskulud

4

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on kokkuleppes määratud süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Menetluskulud tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) Maksuja Tolliameti arveldusarvele.

Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg

saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/