2-15-120393/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-15-120393

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. märts 2016.a Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

AS MiniCredit hagi Timo Markuse vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

662.14 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: AS MiniCredit (registrikood 11551909;

asukoht Viru väljak 2, 10111 Tallinn), lepinguline

esindaja: Ingrid Nook (ingrid@minicredit.ee)

kostja: Timo Markus (isikukood XXXX; elukoht

XXXX)

Menetlus

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista välja Timo Markuselt seoses 10.10.2012 laenulepinguga AS-i MiniCredit

kasuks:

2.1. põhivõlg 300 eurot, intress 25 senti, viivis 10.11.2012 kuni 17.03.2016 eest 81.60

eurot, kokku 381.85 eurot;

2.2. viivis tagastamata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates

18.03.2016 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta välja mõistmata Timo Markuselt AS-i MiniCredit kasuks intress 11.75 eurot,

meeldetuletuste tasu 26 eurot ning viivis osas, mis ületab VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määra.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte hagejale ning kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 60% kostja kanda ja 40% hageja enda kanda; kostja

menetluskulud jätta kostja kanda.

7. Mõista välja Timo Markuselt AS-i MiniCredit kasuks menetluskulud 75 eurot.

Kaja esitamine

8. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega

vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

9. Kohus selgitab, et ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või

on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja

see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

10. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava

osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamata jätmist.

12. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele

tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt

Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24; 25.02.2009 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19).

13. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 10.10.2012 laenulepingu alusel põhivõla

300 eurot, intressi 12 eurot, meeldetuletuste tasu 26 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise põhivõla ulatuses summas 300 eurot ning lisanduva viivise seadusjärgses määras

alates hagiavalduse esitamisest 26.11.2015 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte

rohkem kui 300 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sai kostja hagejalt 10.10.2012 laenu 300 eurot 30 päevaks ning

kohustus selle koos 60 euro suuruse intressiga tagastama 09.11.2012.

14. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või

avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade

kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal,

et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest,

kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks

äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste

väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Laenulepingu sõlmimise ajal

kehtinud TsÜS § 86 lg 3 2. lause kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et

pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt

tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse

määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda.

15. Hageja on laenulepingus märkinud krediidikulukuse määraks 791 %. Eesti Panga poolt

oktoobris 2012 avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määr oli 25,25 %. Seega ületas laenulepingu järgi kostja poolt

tasutav krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra

enam kui 31 korda. Seega on kostja kohustuste väärtus heade kommete vastaselt

tasakaalust väljas ja laenuleping TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine ning hagejal ei ole õigus

nõuda lepingus sätestatud määras intressi ega viivist, samuti mitte meeldetuletuse tasu.

16. TsÜS § 86 lg 4 (laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioon) kohaselt kui tehing

on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või

muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus

tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna

tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta

intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Intress laenu kasutamise aja

eest VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses perioodi 10.10.2012 kuni 09.11.2012 eest

on 25 senti (määraga 1% aastas). Intress nimetatud määras tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista.

17. Kuivõrd kostjaga sõlmitud laenuleping on tühine, siis ei rakendu lepingus ettenähtud

viivise määr. Seega on põhjendatud hageja viivisenõue üksnes seadusjärgses määras.

Kostja on viivitanud laenusumma tagastamisega hagejale 1224 päeva (10.11.2012 kuni

17.03.2016). Sellise perioodi eest kujuneb viivis VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras

81.60 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus mõistab hageja

taotlusel kostjalt välja ka viivise protsendina põhinõudest seaduses ettenähtud määras

alates otsuse tegemisest kuni põhinõude (laenusumma) tasumiseni.

18. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole hageja meeldetuletuse tasu nõue. Hageja nõuab

kostjalt temale saadetud meeldetuletuste saatmise eest tasu lepingu p 8.4 alusel vastavalt

hageja poolt kehtestatud hinnakirjale. Kuna poolte vahel sõlmitud leping on tühine, siis

sellest tulenevad kokkulepped ei rakendu.

19. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 60% ulatuses. Menetluskulude nimekirja

kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja riigilõivu 170 eurot. Hageja on maksnud

riigilõivu hagiavalduse esitamisel 45 eurot ettenähtust rohkem, mis on hagejale

tagastatud 03.12.2015 kohtumäärusega. Seega on hageja põhjendatud menetluskuluks

riigilõiv 125 eurot. Kohus jätab hageja menetluskuludest 60% kostja kanda ja 40%

hageja kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks 75 eurot.

Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole

menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik