2-16-675/24 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

17. märts 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-16-675 Tsiviilasi T.T hagi O.T. vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks Menetlusabi taotluse lahendamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 3. veebruari 2016 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T.T määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja/menetlusabi taotleja): T.T (isikukood XXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 3. veebruari 2016 määrus.

2. Teha asjas uus määrus, millega rahuldada T.T menetlusabi taotlus ja vabastada ta riigilõivu summas 400 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel tsiviilasjas nr 2-16- 675.

3. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 191 lg 1).

ASJAOLUD

1. T.T (hageja) esitas 15. jaanuaril 2016 Viru Maakohtule hagi O.T. (kostja) vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Taotluse kohaselt moodustab taotleja sissetulek 500 eurot kuus. Taotlejaga koos elab abikaasa O.T.. Taotleja igakuised kulutused on eluasemekulud 170 eurot, kulutused toidule 160 eurot, ravimid 5 eurot, juuksur 5 eurot. Taotleja ning tema abikaasa ühisvarasse kuulub korteriomand aadressil XXXXXXXXX (väärtus 13 062,29 eurot) ning sõiduk Volkswagen Passat Variant (esmase registreerimise aasta 2003). Taotleja ja tema abikaasa kohustuste jääk moodustab 11 023,75 eurot ning igakuise makse suurus 168,73 eurot. MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Viru Maakohus rahuldas 3. veebruari 2016 määrusega menetlusabi taotluse osaliselt, võimaldades hagejal hagiavalduse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu tasumine osamaksetena. Kohus määras, et riigilõiv summas 400 eurot tuleb tasuda kahes võrdses osas jõustumisele järgnevast kuust alates iga kuu 10. kuupäevaks. Maakohtu hinnangul ei ole põhjendatud vabastada hageja täielikult riigilõivu maksmisest. Taotlejal ei ole ülalpeetavaid ning ta omab sissetulekut töötasu näol. Maakohus arvestas sellega, et taotleja omab pangas arvelduskontot, millel on rahalised vahendid, mille arvelt on taotlejal võimalik tasuda riigilõivu nõutavas ulatuses. Kohus pidas mõistlikuks võimaldada taotlejal tasuda riigilõiv summas 400 eurot kahes võrdses osas. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. T.T esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 3. veebruari 2016 määruse tühistamist. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt ei saanud määruskaebuse esitaja limiitkonto saldo

22. jaanuari 2016 seisuga olla 1572,28 eurot, nagu on märgitud määruses. Antud saldo oli -1572,28 eurot. Määruskaebuse esitaja 12. veebruaril 2016 kohtule selle kohta ka tõendi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 3. veebruari 2016 määrus tuleb tühistada ning teha asjas uus määrus, millega rahuldada T.T menetlusabi taotlus ning vabastada ta riigilõivu summas 400 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel tsiviilasjas nr 2-16-675. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

5. TsMS § 181 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Maakohus on õigesti leidnud, et antud juhul on TsMS § 181 lg-s 1 sätestatud alused menetlusabi andmiseks täidetud. Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et hageja on suuteline tasuma riigilõivu summas 400 eurot kahes võrdses osas. Maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et taotleja omab pangas arvelduskontot, millel olevate rahaliste vahendite arvelt on taotlejal võimalik tasuda riigilõivu nõutavas ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja nimel arvelduskonto ja limiidikonto Swedbank AS-is, kusjuures arveldusarve lõppsaldo moodustab 22. jaanuari 2016 seisuga 127,19 eurot (tl 77) ning limiidikonto lõppsaldo

-1572,58 eurot (tl 78). Limiidikonto negatiivset lõppsaldot kinnitab ka hageja poolt kohtule esitatud Swedbank AS-i tõend (tl 95).

6. T.T poolt esitatud menetlusabi taotluse kohaselt moodustab tema sissetuleku töötasu 500 eurot kuus (nimetatud asjaolu kinnitab ka Maksu-ja Tolliameti teatis (tl 82), mille kohaselt oli perioodil 1. juuli 2015 kuni 31. detsember 2015 taotlejale tehtud väljamakseid summas 2591,59 eurot, seega keskmiselt 431,93 eurot kuus). Sotsiaalkindlustusameti teatisest (tl 59) nähtuvalt ei ole taotleja arvel pensioni ega toetuste saajana. Taotleja ning tema abikaasa ühisvarasse kuuluv korteriomand aadressil XXXXXXXXX on taotleja ja tema abikaasa eluasemeks. Ringkonnakohtu hinnangul puudub taotlejal sissetulek või vara, mille arvelt riigilõivu tasuda. TsMS § 180 lg 1 p 1 alusel tuleb hagejale anda menetlusabi ja vabastada ta riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel täies ulatuses – summas 400 eurot. Antud asjas ei esine TsMS § 182 lg-2 sätestatud piiranguid menetlusabi andmiseks.

7. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 190 lg-le 4 kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

8. TsMS § 191 lg-st 1 tulenevalt ei ole käesolev määrus edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson