1-16-1581/7 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. märts 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-1581

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 1. märtsi 2016 määrus,

millega jäeti läbi vaatamata Asko Rohtmetsa taotlus

karistuse kandmisest vabastamiseks isiku parandamatu

haiguse tõttu

Kaebuste esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Asko Rohtmets (isikukood 36404140037),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 1. märtsi 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel

teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Asko Rohtmets kannab karistust Harju Maakohtu 6. mai 2010 määruse alusel, millega

pöörati täitmisele Harju Maakohtu 12. aprilli 2006 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistus – 1

aasta ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus on 22. detsember 2015 ja lõpp 10. detsember

2016.

2. Asko Rohtmets esitas Viru Maakohtule taotluse karistuse kandmisest vabastamiseks

parandamatu haiguse tõttu.

3. Viru Maakohus jättis taotluse läbi vaatamata. Kohus märkis, et vastavalt KrMS § 425 lg-le

1 on parandamatu haiguse tõttu karistusest vabastamiseks ette nähtud eraldi menetlus, mille raames

tuvastatakse esmalt süüdimõistetu tervislik seisund ning sellele antakse arstliku komisjoni poolt

hinnang. Seejärel edastatakse karistust täitva asutuse juhil esildise ja arstliku komisjoni otsuse

alusel dokumendid maakohtule karistuse kandmisest vabastamise otsustamiseks. Dokumendid peab

maakohtule saatma vangla. Kinnipeetaval endal puudub õigus nõuda maakohtult tema suhtes

menetluse alustamiseks otsustamaks karistuse kandmiselt vabastamise küsimust parandamatu

haiguse tõttu.

4. A. Rohtmets taotleb ringkonnakohtult maakohtu määruse tühistamist. Ta märgib, et tema elu

on hädaohus, aga selle eest õigust võidelda tal ei ole. Viru Vangla ei ole seni teinud A. Rohtmetsale

tervisekontrolli ega anna talle eluliselt tähtsaid ravimeid, mis toob endaga kaasa tüsistused

tulevikus.

Ehkki vangistusseadus näeb ette kohustusliku tervisekontrolli, on A. Rohtmetsal vaadatud ainult

kord läbi kopsud, eriarsti ei ole A. Rohtmets üldse näinud ning Hispaanias välja antud paberitest

keegi aru ei saa. 1. märtsil 2016. a viidi A. Rohtmets Tartu Ülikooli Kliinikumi andma vere- ja

uriiniproovi, ehkki need oleks ta saanud ära anda ka Viru Vanglas. A. Rohtmetsa sõnul on arst teda

teavitanud, et süüdimõistetu tervisliku seisundi ja arstliku komisjoni poolt antava hinnangu peab

nõudma kohus, kes kohustab arsti ja vanglat esitama vajalikud dokumendid kohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud A. Rohtmetsa taotluse

karistuse kandmisest vabastamiseks isiku parandamatu haiguse tõttu läbi vaatamata.

KrMS § 425 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult raskesti

haigestunud, teeb karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik karistust täitva

asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel karistusseadustiku § 79 kohaselt määruse

süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamise kohta.

Sätte sõnastusest nähtub, et määruse karistusseadustiku § 79 kohaselt süüdimõistetu edasisest

karistuse kandmisest vabastamise kohta teeb täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik

karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel. Seega on esmalt vajalik

karistust täitva asutuse juhi esildis ja arstliku komisjoni otsus. Kinnipeetaval endal puudub õigus

nõuda maakohtult tema suhtes menetluse alustamist otsustamaks karistuse kandmiselt vabastamise

küsimust parandamatu haiguse tõttu, nagu maakohus on õigesti märkinud.

Eeltoodut arvestades puudus maakohtul ja edasikaebemenetluses ka ringkonnakohtul võimalus

võtta seisukoht A. Rohtmetsa tervisega seotud küsimuste osas. Kui A. Rohtmetsal on etteheiteid

talle vajaliku ravi teostamata jätmise või muude vangistusseaduses ette nähtud kohustuste täitmata

jätmise kohta, on tal õigus pöörduda selgituste saamiseks vangla juhtkonna poole.

6. Neil asjaoludel ja nõustudes maakohtu põhjendustega, jätab apellatsioonikohus juhindudes

KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse

rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus