2-14-18828/66 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-14-18828

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number Tsiviilasi 2-14-18828

Määruse tegemise aeg ja koht 17.03.2016.a, Tallinn

Kohtukoosseis Kaupo Paal Kohtuasi EG’i hagi MG’i vastu ühisvara jagamise ja hüvitise saamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 07.03.2016.a määrus riigi õigusabi andmise lõpetamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik EG’i määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (määruskaebuse esitaja): EG (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja RÕA korras määratud vandeadvokaat Ilya Zuev

Kostja: MG (isikukood XXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Juhan Raudsepp

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Rahuldada EG’i määruskaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 07.03.2016.a määrus osaliselt osas, millega maakohus lõpetas EG’ile riigi õigusabi osutamise. Muus osas jätta määrus muutmata.

3. Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

3.1. Rahuldada vandeadvokaat Ilya Zuev’i taotlus riigi õigusabi osutaja tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks osaliselt.

3.2. Määrata Grandman Law Firm Advokaadibüroo vandeadvokaat Ilya Zuev’i poolt EG’ile osutatud riigi õigusabi eest tasuks 1020 eurot (koos käibemaksuga).

3.3. Saata käesolev kohtumäärus täitmiseks Eesti Advokatuurile ja Rahandusministeeriumile ning teadmiseks vandeadvokaat Ilya Zuev’ile.

4. Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust.

Asjaolud

Tsiviilasi nr 2-14-18828

2(3) 1. Harju Maakohus rahuldas 24.04.2014.a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-50830 hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks ja määras anda hagejale riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks, isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Eesti Advokatuur määras teda esindama vandeadvokaadi Ilya Zuev.

2. Harju Maakohus lõpetas 07.03.2016.a määrusega hagejale riigi õigusabi osutamise. Sama määrusega rahuldas kohus ka esindaja taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks ja määras esindajale tasu 1020 eurot (koos käibemaksuga). Määruse kohaselt, kuivõrd hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja on õigusdokumendi (hagiavalduse ühisvara jagamiseks) koostanud, on esindanud isikut tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning kohus on asjas lõpplahendi teinud, on riigi õigusabi andmise eesmärk täidetud. Seega on riigi õigusabi andmise alused ära langenud ja hagejale tuleb lõpetada riigi õigusabi andmine.

3. Hageja esitas 11.03.2016.a menetlusdokumendi, milles avaldas soovi saada jätkuvalt riigi kulul esindajat ning palus määrata talle riigi õigusabi korras esindajaks vandeadvokaat Ilja Zuev, kuna tema tegeles käesolevas asjas hageja esindamisega ka varasemalt, ning anda menetlusabi riigilõivu tasumiseks.

Määruse põhjendused 4. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja poolt esitatud menetlusdokumenti tuleb käsitleda määruskaebusena, millega ta vaidlustab seda, et talle riigi õigusabi andmine lõpetati. Määruskaebus tuleb rahuldada ning tühistada Harju Maakohtu 07.03.2016.a määrus osaliselt osas, millega maakohus lõpetas hagejale riigi õigusabi osutamise. Muus osas tuleb jätta määrus muutmata.

5. Hageja 11.03.2016.a esitatud menetlusdokumendi pealkiri on küll riigi õigusabi taotlus ning menetlusabi taotlus, kuid nimetatud dokumentidest on võimalik välja lugeda hageja tahe vaidlustada riigi õigusabi osutamise lõpetamine ning soov, et tema esindajana jätkaks vandeadvokaat Ilja Zuev. TsMS § 191 lg 1 kohaselt võib maakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Seega käesoleval juhul on hagejal määruskaebuse esitamise õigus olemas.

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on riigi õigusabi andmise lõpetamisega rikkunud menetlusõiguse norme. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17 lg 1 lause 2 kohaselt võib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus ka oma algatusel igal ajal RÕS-is ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad käesolevas seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine. Maakohtu põhjenduste kohaselt on riigi õigusabi andmise alus ära langenud, kuna esindaja on hagiavalduse koostanud, esindanud isikut nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses ning maakohus on teinud lõpplahendi. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Käesoleval juhul on Harju Maakohtu menetlust lõpetava lahendi kui esimese astme kohtu lahendi peale võimalik esitada apellatsioonkaebus ning apellatsioonimenetluses tehtud ringkonnakohtu menetlust lõpetava lahendi peale esitada ka kassatsioonkaebus. TsMS § 184 lg 4 kohaselt, kui menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta kaebab kohtulahendi edasi, eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes. RÕS § 17 lg 1 lause 1 kohaselt säilib riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile asja ülekandumisel mõneks teiseks ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt nimetatud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi

Tsiviilasi nr 2-14-18828

3(3) osutamist ning RÕS § 17 lg 3 kohaselt laieneb kohtumenetluses menetlusosalisena riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile ka samas asjas tehtud kohtulahendi edasikaebamise või sundtäitmise menetlusele. Kohus kontrollib siiski kaebuse menetlusse võtmisel, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ei ole ilmselt ebamõistlik ning kohus võib igas menetlusstaadiumis kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Käesoleval juhul ei ole maakohus lõpetanud riigi õigusabi andmist, kuna edaspidine menetluses osalemine ei oleks edukas või majanduslikud eeldused oleks ära langenud ega muul sellisel alusel, vaid põhjusel, et riigi õigusabi andmise eesmärk on täidetud. Nimetatud alusel aga riigi õigusabi lõpetamine ei ole käesoleval juhul põhjendatud ning seega tuleb maakohtu määrus selles osas tühistada ning riigi õigusabi andmine kehtib edasi.

7. Seoses hageja taotlusega vabastada ta riigilõivu tasumisest, märgib kohus, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 10 kohaselt ei võeta riigilõivu menetlusabi taotluse läbivaatamise ja selles asjas määruskaebuse esitamise eest, seega jätab kohus hageja taotluse vabastada ka määruskaebuse eest tasumisele kuuluva riigilõivu vabastamiseks tähelepanuta. Juhul kui hageja esitab apellatsioonkaebuse ning soovib, et kohus vabastaks ta apellatsioonkaebuse eest tasumisele kuuluvast riigilõivust, peab hageja esitama selle jaoks eraldi nõuetekohase menetlusabi taotluse vastavalt TsMS §-le 185, kuhu on lisatud ka täidetud teatis isiku ja tema perekonnaliikmete majandusliku seisundi kohta ning tõendid, mis seda seisundit tõendavad.

8. Ringkonnakohus märgib selgituseks hagejale, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab hageja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (käesoleval juhul apellatsioonkaebuse). Kohtute Infosüsteemist nähtub, et hageja esindaja Ilja Zuev on Harju Maakohtu 03.03.2016.a otsuse saanud kätte 03.03.2016.a. Seega on apellatsioonkaebuse esitamise tähtpäev 04.04.2016.a. TsMS § 66 kohaselt kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel üldjuhul õigust menetlustoimingut hiljem teha (v.a kui kohus tähtaja ennistab). See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati.

9. TsMS § 191 lg 3 kohaselt ei hüvitata määruskaebuse menetlemise kulusid.

Kaupo Paal Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/