3-14-53198/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

16. märts 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-14-53198

Haldusasi

K.P.u kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

30.09.2014 ehitusloa nr 74394 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: K.P.

Vastustaja: Tallinna linn

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15. aprillil 2016.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna

Linnaplaneerimise

Amet

(edaspidi

TLPA)

väljastas

22.02.2013

projekteerimistingimused nr PT 156310 (edaspidi ka PT) L.Koidula tn 23 hoone lasteaiaks

rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks.

2. K.P. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 22.02.2013 projekteerimistingimuste

tühistamiseks (haldusasi nr 3-13-1844). Tallinna Halduskohtu 16.09.2014 otsusega jättis kohus

kaebuse rahuldamata. K.P. vaidlustas nimetatud kohtuotsuse Tallinna Ringkonnakohtus, kes

jättis oma 12.03.2015 otsusega K.P.u apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastav otsus on

jõustunud.

3. TLPA väljastas 30.09.2014 ehitusloa nr 74394, millega anti Koidula tn 23 kinnistule

ehitusluba Koidula lasteaia rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks vastavalt projektile nr T-I-

KT-X/01/13.05.2014 (tl 23, I kd).

4. 15.12.2014 esitas K.P. Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 30.09.2014 ehitusloa nr 74394

tühistamiseks.

5. 27.01.2015 määrusega võttis kohus K.P.u kaebuse menetlusse. 24.11.2015 määrusega

otsustas kohus lahendada asja kirjalikus menetluses.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

6. Kaebaja palub tühistada TLPA 30.09.2014 ehitusluba nr 74394 alljärgnevatel põhjustel.

6.1. Kaebuse esitaja on seisukohal, et ehitusloa kui haldusakti tühistamise toob kaasa tõik, et

vastustaja on oluliselt rikkunud haldusmenetluse põhimõtteid, haldusakt ei ole ei formaalselt

ega sisuliselt õiguspärane, kuna rikutud on menetlusosaliste (kolmandate isikute)

informeerimise ja kaasamise nõuet ning õiguspärast ootust, haldusakt on jäetud täielikult

põhjendamata ning haldusorgan ei ole kasutanud diskretsiooni. Ehitustegevuse elluviimine

rikub tugevalt kaebuse esitaja omandiõigust. Lisaks on rikutud menetluses avalikkuse

põhimõtet ning samuti on vastustaja rikkunud ehitusloa väljaandmisel materiaalõigusnorme.

6.1.1. Kaebaja selgitab, et tema (korteriomaniku) kinnistu (Mäekalda 10b) piirneb

projekteeritava kinnistuga. Mõne meetri kaugusele Mäekalda 10b hoone seinast kavatsetakse

rajada laste mänguväljakud senise kõrghaljastusega looduskauni pargi asemele, samuti

rajatakse kaebuse esitaja kinnistuga piirnevale kinnistule uusehitis. Eeltoodu muudab kaebuse

esitaja seniseid elamistingimusi ning elukorraldust oluliselt. Haldusorganile pidi olema selge,

et projekteeritava kinnistuga piirnevate kinnistute omanikud ja elanikud, k.a. kaebuse esitaja,

on menetluses puudutatud isikud, eskiisprojektile lisatud plaanidelt nähtub selgelt, et Mäekalda

10a ja 10b kinnistute kõrvalt eemaldatakse seal seni olnud kõrghaljastus ning sinna rajatakse

uusehitis ja mänguväljakud, samuti suletakse seni avalikuks kasutamiseks mõeldud park.

Kinnistul asuv hetkel lasteasutuseks sobimatu hoone, mida ei ole aastaid kasutatud, muudetakse

6-rühmaliseks lasteaiaks. Kõik eeltoodu mõjutab naabruses elavate inimeste, k.a. kaebuse

esitaja elukeskkonda oluliselt, kuid sellele vaatamata ei informeeritud kaebuse esitajat

menetlusest seoses ehitusloa väljastamisega.

6.1.2.

Kaebaja

märgib,

et

nii

nagu

haldusasjas

nr

3-13-1844

vaidlustatud

projekteerimistingimuste väljastamisel, ei avaldatud kaebuse esitajale informatsiooni

pooleliolevast menetlusest, ei tehtud seda ka ehitusloa väljastamise menetluses. Antud

vastustaja tegevus on olulises vastuolus haldusmenetluse seadustikust tuleneva avatud

menetluse põhimõttega ning planeerimisseadusest tulenevate põhimõtetega, mis näevad ette

avatud menetluse läbiviimise läbi detailplaneeringu koostamise.

6.1.3. Kaebuse esitajat kui menetlusosalist ei ole menetluses ära kuulatud ning talle ei ole antud

mingit võimalust oma seisukohti avaldada.

6.1.4. Kaebaja leiab, et vaidlustatud haldusaktis puuduvad igasugused põhjendused haldusakti

andmise kohta. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kuna kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktis

puuduvad igasugused põhjendused, on tegu ilmselgelt õigusvastase haldusaktiga.

Kaebaja toob välja mitmeid näiteid asjaoludest, mis on jäetud kaalumata (lasteaia sobivust

hoonesse, mis ei vasta lasteaedadele kehtestatud nõuetele, muinsuskaitse erinõuetega seotud

küsimused, radooniuuringute tegemise vajadus, juurdeehituse rajamise küsimus).

6.2. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud ehitusloa alusel on rikutud kaebuse esitaja

õiguspärast ootust, et ajaloolise väärtusega Kadrioru pargi üldmulje nende kodu ümbruses

säilib.

Kaebaja selgitab, et seoses lasteaia rajamisega plaanitakse krundilt eemaldada suurem osa

ajaloolisest kõrghaljastusest. Projekteerija poolt koostatud asendiplaani kohaselt eemaldatakse

üle poolesaja puu (tl 64, I kd, vt asendiplaan). On arusaadav, et lasteaia mänguväljakule ei sobi

krundil olemasolev kõrghaljastus, samuti jäävad mõned puud ette uuele ehitisele ja

varjualustele, kuid arvestades, et kõnealune ala asub tervikuna looduskaitse all olevas Kadrioru

pargis, on mõistlik kaaluda hoopis hoone muuks otstarbeks rakendamist ning lasteaiale

sobivama ja laste jaoks ohutuma asukoha otsimist.

Ümberkaudsetes elanikes ja kinnisvara omanikes, sealhulgas kaebuse esitajal on tekkinud

õiguspärane ootus, et kinnistul asuv väärtuslik kõrghaljastus jääb sinna alles. Käesoleval juhul

ei ole tegemist tavapärase olukorraga, kus tiheasustusel elavad isikud ei saa eeldada, et nende

kodu ümbruses ei toimu suuri muutuseid. Kadrioru park on suure ajaloolise ja kultuurilise

väärtusega piirkond, lisaks on ala looduskaitse all, seetõttu tekib isikutel sinna kinnisvara

soetades ja elama asudes mõistlik ootus, et pargi kõrghaljastust säilitatakse võimalikult palju

algsel kujul ning seda ei eemaldata uusehitiste rajamiseks.

Lisaks on Keskkonnaamet oma 15.02.2013 kirjas HJR 14-4/13/3518-2 (tl 169-170, I kd) välja

toonud, et väärtuslik kõrghaljastus tuleb säilitada maksimaalselt, mis kinnitab ühtlasi, et ka

Keskkonnaamet tunnustab asjaolu, et Kadrioru pargi territooriumilt ei tohi kergekäeliselt

kõrghaljastust eemaldada.

6.3. Vaidlustatud haldusakt rikub Mäekalda 10a ja 10b hoonetes asuvate korterite omanike,

seega ka kaebuse esitaja omandiõigust. Omandiõiguse rikkumine väljendub eelkõige asjaolus,

et kinnistute väärtus väheneb ja suurenevad kulutused kinnistutel asuvate hoonete

hooldustöödeks, kinnistutest mööduv liiklusvoog suureneb oluliselt ja suureneb juba praegu

tõsine parkimiskohtade puudus, mis muudab omandi kasutamise ja sellele juurdepääsu oluliselt

keerulisemaks.

6.3.1. Kaebaja selgitab, et tema kinnisvara väärtus väheneb ja kinnistul asuvate hoonete

hooldamise maksumus suureneb alljärgnevatel põhjustel:

Kaob oluline osa piirkonna väärtuslikust kõrghaljastusest, mille säilimiseks on ümberkaudsetel

elanikel, sh kaebuse esitajal õiguspärane ootus.

Lasteaia igapäevase tegevusega kaasneb senisest kõrgem müratase. Lasteaia hoovi rajatakse

mänguväljakud, mida lapsed pidevalt kasutama hakkavad. Need jäävad Mäekalda 10a ja 10b

hoonete seintest mõne meetri kaugusele (tl 64, I kd, vt asendiplaan ja fotod tl 143-167, I kd).

Lasteaeda planeeritakse luua 6 rühma, mis näitab, et mänguväljakuid hakatakse pidevalt

kasutama umbes 120 lapse poolt. Puudub täpne analüüs, kui suure häiringuga ümberkaudsete

elanike jaoks on tegu, kuid tuginedes tavapärasele elukogemusele, on selge, et 120 lapse poolt

igapäevaselt kasutatavatel mänguväljakutel tekib pidevalt müra.

Riigikohus on asjas nr 3-2-1-104-12 öelnud, et AÕS § 143 lg-s 1 on kinnisasjale leviv müra

sätestatud kahjuliku mõjutusena. Seega on tegemist omandiõiguse rikkumisega. AÕS § 143

lg 1 sätestab ka naaberkinnisasjalt leviva müra talumiskohustuse. Samas, Riigikohtu hinnangul

on võimalik, et ka kehtestatud piirtasemetest madalam müra võib olla oluliselt kinnisasja

kasutamist kahjustav. Seega on võimalus, et lasteaia tegevusest põhjustatud müra kujutab

endast omandiõiguse rikkumist. Pideva mürahäiringu olemasolu kinnistu ümbruses mõjutab

seal elavate inimeste elukvaliteeti ning vähendab kinnisvara väärtust.

Kaebuse esitaja kinnisvara hooldamine muutub peaaegu võimatuks. Siinjuures peab kaebuse

esitaja vajalikuks rõhutada, et lasteaia piirdeaed tuleb mõne meetri kaugusele Mäekalda 10a ja

10b elamute seintest. See raskendab oluliselt ligipääsu nendele hoonetele, muutes võimatuks

mitmed hoonetele vajalikud hooldustööd (nt jääpurikate ja lume katuselt eemaldamine, katuse

ja vihmaveetorude hooldus jne). Hooldustöid on võimalik teostada üksnes lasteaia krundilt, see

seab korteriühistud sõltuvusse lasteaia lubadest. Eeltoodu vähendab kaebuse esitaja kinnisvara

väärtust ning tekitab talle olulisi lisakulutusi kinnisvara hoolduseks.

Arvesse võttes asjaolu, et lasteaia ümber tuleb püsiv piirdeaed, võib täna üheselt tõdeda, et

eeltoodud hooldustööde tegemine Mäekalda 10a ja 10b elamute juures muutub sisuliselt

võimatuks. Eeltoodud hooldustööde tegemine on kaebuse esitaja, kui majaomaniku,

obligatoorne kohustus, sest hooldustööde mittetegemisel võivad tekkida hoonete katustele ja

kandekonstruktsioonidele püsivad kahjustused, mis seavad ohtu Mäekalda 10a ja 10b elamute

säilimise. Kokkuvõttes võib hooldustööde regulaarne iga-aastane mitteteostamine tähendada

Mäekalda 10a ja 10b korterelamute elanikele igapäevast ohtu nende eludele ja tervisele.

Kaebuse esitajatele pannakse ebamõistlik vastutus seoses kinnisvara korrashoiu ja

hooldamisega. Mäekalda 10a ja 10b hoonest ca 1,5 meetri kaugusele plaanitakse rajada laste

mänguplatsid. Mäekalda 10a ja 10b hooned on korterelamud. Talvisel ajal tekivad elamute

katustele jääpurikad ning koguneb lumi. Korteriühistutele pannakse mänguväljakute läheduse

tõttu ebamõistlik kohustus tagada pidevalt, et nende katustelt ei kukkuks alla midagi, mis võib

mänguväljakul olevaid lapsi ohustada. Plaanidelt nähtub, et sisuliselt hakkavad lapsed

igapäevaselt mängima korterelamute räästa all. Kaebuse esitaja leiab, et arvestades Eesti kliimat

on ebamõistlik eeldada, et lume ja jääpurikate eemaldamine suudetakse korraldada alati

piisavalt tihti, et igasugust ohtu lastele täielikult vältida. Eeltoodud ohtlik olukord nähtub

üheselt 02.09.2013 kaebuse lisaks olevatelt fotodelt (tl 143-167, I kd). Antud asjaolu suurendab

oluliselt ka kaebuse esitaja väljaminekuid kinnisvara hoolduseks ning vähendab kinnisvara

väärtust.

6.3.2. Kaebuse esitaja on seisukohal, et suureneb piirkonna liikluskoormus. Ainus tänav, mille

kaudu toimub juurdepääs planeeritavale lasteaiale, on äärmiselt kitsas ühesuunaline Koidula

tänav, mis meenutab välimuselt pigem kergliiklusteed kui sõiduteed.

Vastustaja poolt haldusasjas nr 3-13-1844 välja toodud väide, et lasteaia rajamine ei suurenda

piirkonna liikluskoormust, on täielikult tõendamata ja paljasõnaline. Plaanitav lasteaed on 6

rühmaga ning on tavaline, et paljud lapsevanemad kasutavad laste lasteaeda toomiseks

igapäevaselt autosid, mille parkimine on praegusel juhul lahendamata. Lisaks võib eeldada, et

6 rühmaga lasteaias on ka hulgaliselt töötajaid, kes vajavad parkimiskohti. Projekteerija

esindaja poolt projektiväliselt esitatud võimalus kasutada ca 250 m kaugusel paiknevat suurt

parklat on ebamõistlik - lapsevanematelt on ebareaalne oodata, et nad jätavad oma väikeseid

lapsi lasteaeda tuues autod sadade meetrite kaugusele lasteaiast, kui faktiliselt on autodega

lubatud sõita ka lasteaia kõrvale. Samuti on jäetud täielikult arvestamata parkimiskohtade

nappusega läheduses asuval Kadrioru staadionil spordiürituste toimumise ajal. Lisaks vajab

lasteaed igapäevaselt hulgaliselt erinevaid teenuseid (prügivedu, pesuauto, toiduainetega

varustamine, hooldusteenused jne), mille osutamine suurendab piirkonna liikluskoormust.

Kaebaja väidab, et juba praegu on Koidula tänav liiklusega üle koormatud. Näiteks bussidel ei

ole lubatud mööda Weizenbergi tänavat ehk mööda presidendilossi alleed sõita, mis tähendab,

et KUMU ja Presidendi lossi juurde suunduvad turistid kasutavad juba praegu Koidula tänavat

juurdepääsuks eeltoodud objektidele. Koidula tänav on äärmiselt kitsas, meenutades pigem

kergliiklusteed. Nähtuvalt Rohelise Aasa, Mäekalda ja Koidula tn vahelise kvartali ning sellega

külgnevate Koidula tn 21 ja 21A kruntide detailplaneerimise lähteülesandest ja sellele lisatud

plaanidest (tl 172-177, I kd) on Koidula tänava Koidula 23 ja Koidula 25 poolne lõik

ühesuunaline.

Plaanidelt nähtuvalt kavatsetakse Koidula tänava piiramist pollaritega (tl 64, I kd). Pollarite

kaugus risti teed on 3,5 meetrit. Siinkohal tuleb rõhutada, et tegemist on teega, mida kasutavad

turismibussid KUMU ja Presidendilossi juurde sõitmiseks, seda teed hakkavad kasutama ka ca

120 lasteaeda astuva lapse vanemad, et oma lapsi igapäevaselt lasteaeda tuua ja sealt viia. See

näitab, et kitsas Koidula tänav on juba praegu liiklusega üle koormatud, lasteaia rajamine

suurendab liiklusvoolu veelgi. Eeltoodule tuginedes on vaja läbi viia põhjalikud analüüsid ning

koostada plaanid, et tagada piirkonna liikluse normaalne toimimine.

Lisaks kaovad L. Koidula 23 krundi sulgemisega Kadrioru pargist väljakujunenud terviserajad.

Isikud, kes neid seni Kadrioru pargi läbimiseks kasutasid, peavad hakkama kasutama kitsast

sõiduteed, mida pidevalt kasutavad muuhulgas ka turismibussid. Krundi sulgemine tekitab

probleeme ja ohtlikke olukordi, kuna seni jalgradu kasutanud inimesed peavad hakkama

kasutama äärmiselt kitsast Koidula tänavat (vt tl 143-167, I kd), mis juba praegu on täielikult

ülekoormatud sõidukitega. Eeltoodud probleemile ei ole projekteerija ega haldusorgan mingit

tähelepanu pööranud andes välja ehitusloa lasteaia püstitamiseks.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et juba praegu ebamõistlik liikluskorraldus muutub projekti

teostumisel veel keerulisemaks ja muudab liiklemise Kadrioru pargis mööda Koidula tänavat

võimatuks.

Tallinna Linnavalitsuse poolt kavandatava liikluskorralduse alusel ainukeseks juurdepääsuks

KUMU-le ja Kadrioru pargile on Weizenbergi tänav ehk presidendilossi allee. Selle tänava

liikluskoormuse suurenemine omakorda võib kaasa tuua turvariske riigi esindusorganitele ning

nende külalistele. Eeltoodu näitab selgelt, et piirkonnas selliste projektide elluviimisega,

millega kaasneb liikluskoormuse suurenemine, peab kaasnema reaalsete lahenduste

pakkumine, et tagada liikluse normaalne toimimine. Kuna käesolevas haldusmenetluses

mingeid lahendusi ei pakutud, ei saa vastu võetud otsused olla õiguspärased.

6.3.3. Kaebuse esitaja on ühesel seisukohal, et suureneb piirkonnas juba praegu aktuaalne

probleem parkimisega. Juba praegu on kitsas Koidula tänav liiklusega üle koormatud ning

igapäevaselt pargivad Koidula tänavale sõidukeid lapsevanemad, kes viibivad koos lastega

näiteks Miia-Milla-Manda muuseumis või mänguväljakul. Antud mänguväljak jääb vahetult

Koidula tn 23 kinnistu ette ning kuigi antud piirkonnas on parkimine keelatud, on parkimiskorra

rikkumine antud alal igapäevane. Antud olukorda ei ole suutnud lahendada ka Tallinna

Munitsipaalpolitsei, kes küll trahvib rikkujaid, kuid sellele vaatamata jätkub ebaseaduslik

parkimine (tl 143-167, I kd).

L. Koidula tn 23 krundile planeeritakse eskiisprojekti kohaselt rajada 11 parkimiskohta. Samas

tuleb märkida, et Artes Terrae maastikuarhitektid OÜ ja OÜ Artes Terrae „Puistu hinnang ja

maastikuanalüüs“ (tl 108-112, I kd) punktis 5.3 on öeldud: „Ajalooliselt väljakujunenud

kontaktvööndi pargiruum, olemasolevate tööde laius ja konfiguratsioon ei võimalda luua

lisaparkimiskohti

ega

ka

olulist

liiklustiheduse

suurenemist

ilma

suuremahuliste

ümbermuudatusteta. Kuna nii Koidula kui Mäekalda tn mõlemad markeerivad ajalooliselt

olulisi kihistusi Kadrioru pargile ei ole vastutustundlik nende teede laiusi ja trajektoori muuta.

Praegusele probleemsele parkimisele tuleb leida muu lahendus. Sama probleem tekib ka hoone

kasutusfunktsiooni muutmisega selliselt, mis toob kaasa lisaparkimisvajaduse. Kuna

parkimiskohti Koidula ja Mäekalda tn äärde ja pargialadele planeerida ei saa /…/“ Mingeid

alternatiivseid lahendusi ega reaalseid plaane aga pakutud ei ole. Võimalus kasutada mõnesaja

meetri kaugusel asuvaid parklaid ei ole käesolevas asjas reaalne lahendus, kuna väikeste laste

lasteaeda toomisel soovivad lapsevanemad tavaliselt oma autod võimalikult lasteaia lähedale

parkida.

Kaebaja arvates näitab see, et eriti hommikusel ja õhtusel ajal, kui lapsi lasteaeda tuuakse ja

koju viiakse, võib tekkida olukordi, kus lapsevanemate autodele ei jätku piisavalt

parkimiskohti. See omakorda võib põhjustada probleeme ümberkaudsetele elanikele. Koidula

tänav on äärmiselt kitsas, selle ääres autode peatamine ja parkimine, et lapsi lasteaeda viia ja

sealt tuua, põhjustab suuri liiklushäiringuid.

Eeltoodu tähendab, et kaebuse esitaja, kes peab juba praegu taluma parkimiskohtade puudusega

seotud probleeme oma kodu ümbruses, ei saa edaspidi loota olukorra paranemist, seevastu

muutub olukord veel halvemaks.

6.4. Kaebuse esitaja on seisukohal, et käesoleval juhul on rikutud menetluse avalikkuse

põhimõtet ega ole koostatud detailplaneeringut enne ehitusloa väljastamist.

6.5. Kaebaja leiab, et vastustaja on rikkunud mitmeid materiaalõiguse norme.

6.5.1. Käesoleva vaidluse puhul on vastustaja ehitusloa väljastamisel jätnud üldsegi viitamata

ehitusloa väljastamise õiguslikele alustele ning seega saab kaebuse esitaja ainult eeldada, et

ehitusloa

väljastamisel

aluseks

olid

jätkuvalt

samad

materiaalõigusnormid,

mis

projekteerimistingimuste väljastamisel.

6.5.2. Kaebuse esitaja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole planeeritav L. Koidula tn 23

hoone juurdeehitus mitte hoone laiendus, vaid iseseisev uusehitis, mis ühendatakse

olemasoleva hoonega galerii abil, seega ei ole juurdeehitus kaetud PlanS (kehtiv kuni

30.06.2015 edaspidi v.r) § 3 lg 2 p 2 erandiga, see tähendab, et käesolevas asjas on kohustuslik

detailplaneeringu koostamine.

Juurdeehituse netopind on 400-450 m2. Projekteerija poolt esitatud asendiplaani kohaselt on

olemasoleva ehitise ruumala 10 340 m3, juurdeehituse plaanitav ruumala 3045 m3 (vt joonist tl

64, I kd). See tähendab, et juurdeehituse maht on 29,4% olemasolevast maapealsest hoone

mahust. See on ainult 3,6% väiksem kui PlanS v.r § 3 lg 2 p 2 erand (33%) ette näeb. Arvestades

asjaolu, et juurdeehitus rajatakse ajaloolise Kadrioru pargi territooriumile ning sisuliselt

(nähtuvalt arendaja poolt esitatud plaanidest) ei ole tegu mitte olemasoleva hoone laienduse,

vaid täielikult eraldiseisva uusehitisega, mis ühendatakse olemasoleva hoonega galerii abil, on

selleks vajalik detailplaneeringu koostamine ja vastava avatud menetluse läbiviimine.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et ehitusloa väljastamise õiguslikuks aluseks oleks saanud olla

ainult EhS (kehtiv kuni 30.06.2015 edaspidi v.r) § 19 lg 1 p 1 , mis näeb ette, et ehitise

püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks on detailplaneering.

Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitaja seisukohal, et vastustaja on ehitusloa kui haldusakti

väljastamisel rikkunud EhS v.r §-dest 19 lg 1 p 2, § 19 lg 3, § 22 lg 1 p 2 ja § 23 lg 2 p 2 ja

PlanS v.r §-st 3 lg 2 tulenevaid põhimõtteid.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja

menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

7.1. Kaebeõigus on kaebuse esitajal juhul, kui kaebusega on võimalik kaitsta tema väidetavaid

õigusi. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal kaebeõigus puudub, kuna ehitusloaga ei rikuta

tema õigusi ega piirata vabadusi.

Ehitusloale ei saa esitada kaebust avalike huvide kaitseks (populaarkaebus). Samuti ei ole

kohtul õiguslikku vaidlust lahendades võimalik asendada haldusorgani otstarbekuse

kaalutlustest tulenevaid seisukohti enda omadega, sekkumata täitevvõimu pädevusse.

Kohus saab haldusakti tühistada, kui see rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kui see nii

ei ole, ei pea kohus hindama vaidlustatud haldusakti sisulist õiguspärasust.

7.2. Kaebaja kaasamise osas märgib vastustaja, et PT näeb ette, et mänguväljakute,

liikluslahenduse ja piirdeaia projekteerimisel tuleb teha koostööd L. Koidula 25 // Mäekalda tn

10, Mäekalda tn 8 kinnistu omanikega ja asutusega Kadrioru Park.

Ehitusloa menetluses on projekteerija pöördunud L. Koidula 25 // Mäekalda tn 10 korteriühistu

poole 05.02.2014, soovides kooskõlastada lasteaia asendiplaani. Samuti edastas projekteerija

Jaan Metsale tema soovi kohaselt ehitusprojekti liikluslahenduse joonise, projekti seletuskirja,

haljastuse osa materjalid (seletuskirja ja ehitustööde ajal puude kaitsmise juhendi) ning

kooskõlastuste koondtabeli. Nimetatud pöördumisele vastas KÜ L. Koidula 25 // Mäekalda tn

10 juhatuse liige Jaan Metsa, et seoses poolelioleva kohtumenetlusega haldusasjas 3-13-1844

ei ole korteriühistu nõus andma endapoolset kooskõlastust.

07.08.2014 pöördus projekteerija uuesti Jaan Metsa poole sooviga kooskõlastada L. Koidula tn

23 ehitusprojekt. Kuna KÜ juhatuse liige ei vastanud, pöördus projekteerija Jaan Metsa poole

veelkord 11.08.2014, millele Jaan Metsa vastas 12.08.2014, et korteriühistu ei saa eelprojekti

seoses poolelioleva kohtuvaidlusega jätkuvalt kooskõlastada (ehitusprojektis kooskõlastuse

leht 18).

Lisaks märgib vastustaja, et ameti nõudmisel on ehitusprojekt kooskõlastatud muuhulgas

asutusega Kardioru Park – 20.02. 014 (ehitusprojektis kooskõlastuse leht nr 15) ning Mäekalda

tn 8 korteriühistuga – 21.08.2014 (ehitusprojektis kooskõlastuse leht nr 20).

Seega on projekteerija vastavalt PT-le korduvalt proovinud koostööd teha L. Koidula 25 //

Mäekalda tn 10 korteriühistuga ning esitanud ühistu juhatuse liikmele ka väljavõtted

ehitusprojekti vastavatest osadest, kuid KÜ ei ole pidanud vajalikuks enda sisulisi seisukohti

esitada. Kuivõrd korteriühistu ongi loodud ühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks, on

vastustaja lugenud ühistu kaasamist ehitusloa väljastamise menetlusse piisavaks. Juhul, kui

kaebaja ei ole korteriühistu juhatuse liikmelt infot saanud (ilmselt ei ole seda ka küsinud), siis

on tegemist ühistusisese ebapiisava infoliikuvusega. Samas ei ole asjaolu, et kaebaja ei esitanud

ehitusloa menetluses uuesti enda vastuväiteid, mõjutanud asja otsustamist, kuna kaebaja

(vastu)väited on samad, mis PT vaidluses ning nendega on ehitusloa väljastamisel arvestatud.

Vastustaja leiab, et kaebaja ei ole tegelikult piisavalt tutvunud ehitusloa saanud

ehitusprojektiga, kuivõrd paljud kaebuses toodud etteheited on ehitusprojektis lahendatud (nt

liikluskorraldus ja parkimine, samuti kaebaja hoone hooldustööde tegemine). Seega leiab

vastustaja, et PT-s toodud nõue – teha koostööd naaberkinnistute omanikega ja asutusega

Kadrioru Park – on vajalikul määral täidetud. KÜ L. Koidula 25 // Mäekalda tn 10 juhatuse

liige Jaan Metsa on projekteerijale korduvalt teatanud, et ta ei soovi antud teemal koostööd teha.

Vastavalt HMS § 58 ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et

haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui

eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kuivõrd antud kaebuses toodud

väited ja süüdistused olid vastustajale ehitusloa väljastamise menetluses juba teada, ei oleks

kaebaja poolt nende ülekordamine ka kuidagi saanud mõjutada vaidlustatud haldusakti

väljastamise otsustamist.

7.3. Haldusakti põhjendamise osas märgib vastustaja, et teadaolevalt väljastatakse ehitusluba

läbi riikliku ehitisregistri MKMi 24.12.2002 määrusega nr 63 „Ehitusloa vorminõuded“

kehtestatud vormil. Seega ei ole tegemist linna enda (nagu nt detailplaneeringute kehtestamise

korralduse puhul), vaid riiklikult määratud vormiga, millel peavad esinema järgmised andmed:

Ehitustegevuse liigi täpsustus; Ehitusloa väljastaja; Taotluse andmed; Ehitise andmed; Ehitise

asukoht; Ehitise koordinaadid; Ehitise tehnilised andmed; Kasutamise otsatarve ja pinnad;

Tehnosüsteemid; Konstruktsioonid ja materjalid; Eluruumide andmed; Mitteeluruumide

andmed; Mitteeluruumide andmed; Märkused.

Kohalik omavalitsus (käesoleval juhul Tallinn linn) ei saa enda suva järgi ehitusloale andmeid

(kaalutlusi) lisada ega määratud osi asendada või neid ära jätta. Seetõttu on vastustaja

ehitusloale lisanud märke, et selle lisaks on ehitusprojekt.

Ehitusprojekti seletuskirjas on välja toodud normdokumendid, millest projekti koostamisel

juhinduti (nt seletuskirja punktid 1.3.3 ja 1.1.2.3), samuti uuringud, mis menetluses läbi viidi

(dendroloogia, radoon) ning nendel põhinevad arhitektuursed ja ehitustehnilised lahendused.

Kõik kaebajale muret tekitavad valdkonnad on ehitusprojektis kajastatud, kusjuures on püütud

leida kaebaja õigusi kõige vähem riivavam lahendus.

7.4. Diskretsiooni teostamise osas märgib vastustaja, et asjaolu, et kaebajale ei meeldi

ehitusprojektis toodud lahendused, ei tähenda automaatselt, et need lahendused kaebaja õigusi

rikuvad. Võrreldes eskiisiga on ehitusprojektis just nimelt kaalutlusõiguse teostamisel mitmeid

aspekte täpsustatud, et võimaldada kaebajale vastuvõetavam lahendus. Samas, nagu märgitud,

ei ole kaebaja vaevunud ehitusprojektiga sisuliselt tutvuma ning esitab senini väiteid, mis

põhinevad PT-d puudutavas haldusasjas kogutud teabel.

7.5. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega nagu oleks tal õiguspärane ootus, et Kadrioru park

säilib igavesti sellisel kujul nagu ta oli kaebaja kinnisvara soetamise hetkel.

Nagu kohus on PT-d puudutavas asjas tehtud otsuses märkinud, ei ole Kadrioru park reservaat.

Projekteeritav krunt ei ole hoonestamata kõrghaljastusega kaetud pargiala, mille piiramisega

väheneks oluliselt Kadrioru pargi rekreatsioonialana kasutamise võimalus, sh kaebaja jaoks.

Kaebajal ei ole õigusaktidest, sh põhiseadusest tulenevat õiguspärast ootust, et naaberkinnistu

jääb kasutusest väljalangenuks või seal olev hoone rekonstrueeritakse endisel kujul mahtu

muutmata; et kaebaja saab rekreatsioonialana kasutada seni piiramata naaberkinnistut või, et

ühtegi puud kaebaja kinnistu ümbrusest ei likvideerita.

Ehitusprojekti kuuendas ja seitsmendas peatükis on toodud L. Koidula tn 23 kinnistu

puittaimestiku haljastuslik hinnang; Tiina Tuuliku poolt koostatud haljastuse projekt; juhend

puude kaitsmise kohta ehitustööde ajal ning teekatendite taastamise kohta. Ehitusprojekti on

kooskõlastanud Keskkonnaamet – 06.05.2014 (ehitusprojektis kooskõlastuse leht 17) ning

Tallinna Keskkonnaamet – 16.06.2014 (ehitusprojekti kooskõlastuse leht 11), samuti asutus

Kadrioru Park.

Kaebaja väited kõrghaljastuse põhjendamatu eemaldamise kohta on paljasõnalised ja

asjatundmatud. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mille kohaselt ei vasta koostatud

dendroloogiline hinnang tõele või on vastuolus seadusega. Kaebaja ei ole ka viidanud

õigusnormile, mille kohaselt on tal õigus nõuda olemasoleva olukorra säilimist.

Samuti ei ole kaebajal õiguspärast ootust nn harjumuspärase elukeskkonna osas. Riigikohus on

18. juunil 2010 haldusasjas nr 3-3-1-101-09 tehtud kohtumääruses asunud seisukohale, et

kehtivast õigusest ja Riigikohtu praktikast ei saa järeldada, et iseseisvalt kaitstavaks

subjektiivseks õiguseks on õigus puhtale keskkonnale. Pealegi ei põhjusta ehitusprojekti

realiseerimine kaebaja elukeskkonna halvenemist. Samuti ei mõjuta ehitusprojekt ega selle

realiseerimine kaebaja omandiõigust määral, et seda kaitseks mõni õigus.

Kaebajale on selgitatud, miks on linnakeskuses kasutusest väljalangenud hoone kasutuselevõtt

lasteaiana avalikes huvides. Linnakeskuses elades tuleb isikul leppida võimalusega, et

ümbritsev elukeskkond võib muutuda (Riigikohtu 19.04.2007 lahend nr 3-3-1-12-07).

Käesoleval juhul jäävad ehitusprojekti realiseerimise võimalikud mõjutused õigusaktidega

kehtestatud normide piiresse ja seega ei ole vaidlustatud haldusaktiga kaebaja õigusi rikutud.

Lisaks märgime, et Riigikohus on 21.12.2001 määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-01 märkinud,

et: „ettevõtlusvabadus ja õigus oma omandit vabalt kasutada võib olla kaalukam kinnisasja

naabri esteetilisest kaalutlustest, väheolulistest kahjulikest mõjutustest või pelgast huvist otsuse

seaduslikkuse ning planeeringu nõuete täitmise vastu.“

7.6. PlanS v.r § 3 lg 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik olemasoleva

hoone, välja arvatud üksikelamu, suvila, aiamaja või nende kõrvalhooned, maapealse osa

kubatuuri laiendamise korral üle 33 protsendi.

Vaidlus puudub asjaolus, et käesoleval juhul ei laiendata olemasolevat L. Koidula tn 23 hoonet

üle 33 protsendi hoone maapealse osa kubatuurist. Seega ei ole seadusest tulenevalt

detailplaneeringu koostamine vajalik.

Otsustamaks, kas tegemist on olemasoleva hoone rekonstrueerimise ja laiendamise või uue

hoone püstitamisega, tuleb vaadata, kas laiendatav hooneosa omab iseseisvat kasutusotstarvet

või on tegemist funktsionaalselt koostoimiva tervikuna. Käesoleval juhul moodustavad

olemasolev hoone ja selle laiendus ühtse terviku. Laienduse ossa on planeeritud tervet hoonet

teenindav köök ning ruumid kahele lasteaiarühmale, kes omakorda kasutavad olemasoleva

hoone ruume ühistegevuseks (seal asub suur saal, tervishoiutöötaja ja logopeedi kabinetid jne).

Seega ei ole laiendus iseseisvalt kasutatav, samuti ei ole iseseisvalt (ilma juurdeehitiseta)

kasutatav olemasolev hoone, kuivõrd köögiruumid on kavandatud juurdeehitisse. Oluline on ka

asjaolu, et juhul kui sooviks oleks olnud uue hoone püstitamine, ei peaks selle projekt kajastama

olemasoleva hoone rekonstrueerimist.

Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et olemasoleva hoone ja selle laienduse näol on tegemist

funktsionaalselt koostoimiva tervikuga, ei lugenud me hoone laiendamise taotlust uue hoone

püstitamise taotluseks ning ei pidanud vajalikuks detailplaneeringu koostamist.

Samal seisukohal on PT-d puudutavas haldusasjas ka kohus. Kohus märgib, et kehtiv õigus ei

keela kasutada hoone osade ühendamiseks galeriid. Antud juhul tagab selline võte ilmselgelt

arhitektuurselt parema üldmulje. Selline arhitektuurne lahendus ei muuda hoone osi ka seaduse

mõttes eraldiseisvateks hooneteks kui ühendatavad hoone osad on funktsionaalselt üks tervik.

Kohtu hinnangul on rekonstrueeritav hooneosa ja juurdeehitus kasutatavad ühe tervikuna, kuna

nendes asuvad lasteaia toimimiseks vajalikud ruumid ning hoone osad ei ole lasteaiana

kasutatavad eraldiseisvalt.

7.7. Kaebuse lk 8 ja 9 on kaebaja toonud rea väiteid seoses rekonstrueeritava hoone vastavusega

muinsuskaitse tingimustele, tervisekaitsenõuetele jne. Kaebaja ei väida, et need nö vastuolud

puudutavad tema õigusi. Ei ole ka mõistlikult võimalik järeldada, kuidas saab toidulifti küsimus

või radooniuuring kaebaja õigusi rikkuda. Kuivõrd need väited kaebaja isiklikke õigusi ei

puuduta, puudub kohtul vajadus neid hinnata.

7.8. Kaebaja väidab, et tema hoonest (Mäekalda 10b) vaid mõne meetri kaugusele plaanitakse

rajada lasteaia mänguväljakud ning kogu ala avalikkusele sulgeda.

Tulles vastu kaebaja ja teiste naabermajades elavate isikute soovidele, on lasteaia piire ette

nähtud ca 2,5 - 5 meetri kaugusele Mäekalda 10a // 10b hoonetest.

Vastustaja juhib kohtu tähelepanu uuesti asjaolule, et kaebaja hoone ehitusprojekti kohaselt

nähti kaebaja kinnistu ja L. Koidula tn 23 kinnistu piirile ette võrkpiire, mida kaebaja senini

pole valmis ehitanud (tl 19, II kd – ehitusprojekti põhijoonis). Seega on juba 1997. aastal

kaebaja krundipiirile piire ette nähtud.

Lisaks märgib vastustaja, et kaebajale ei tulene seadusest õigust teise isiku kinnistu

kasutamiseks endale meelepärasel viisil. Seda ka siis mitte, kui tegemist on linnale kuuluva

kinnistuga. Käesoleva juhul on kaebaja ja teised kinnistuomanikud sisuliselt hõivanud osa

linnale kuuluvast L. Koidula 23 kinnistust, kasutades seda enda rekreatsioonialana (tl 11-12, II

kd). Teise isiku kinnistu hõivamine ei anna isikule õiguspärast ootust ega õiguskindlust sellise

tegevuse edaspidise kestvuse osas.

Mis puutub kaebaja muresse enda hoone hooldustöödega seoses, siis 2,5 meetrine ala on täiesti

piisav selleks, et enda kinnistult saaks hooldustöid teostada. Lisaks on piirde ette lasteaia

territooriumile kavandatud keskmise kõrgusega põõsad, mis tagab kaebajale suurema

privaatsuse. Seega on põhjendamatu kaebaja mure, et lapsed hakkavad mängima korterelamu

räästa all.

Tõele ei vasta kaebaja väide nagu kavandataks Mäekalda 10b hoonest ca 1,5 meetri kaugusele

laste mänguplatsid. Lasteaia territooriumil on lähim liivakast ca 15 meetri kaugusel Mäekalda

10b hoonest.

7.9. Vastustaja ei nõustu kaebaja käsitlusega, et lasteaia tegevusest tulenevat müra tuleb lugeda

kahjulikuks mõjutuseks, mistõttu on tegemist omandiõiguse rikkumisega. Kaebaja poolt

viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-104-12 käsitleti ööklubist (X-Baar) lähtuvat müra

normtaset ületavat valju muusikat ja külastajate põhjustatud lärmi ajavahemikul

23.00 kuni 7.00. Ilmselgelt ei ole antud asja tehiolud võrreldavad. Lasteaed on avatud ca 7.30

– 18.00, mitte öisel ajal. Mänguväljakuid kasutatakse sõltuvalt aastaajast üks, kaks korda

päevas ca 1 tunni pikkusel perioodil. Arusaamatuks jääb kaebaja küünilisus väita, et tekib pidev

mürahäiring, mis mõjutab tema elukvaliteeti ja vähendab kinnisvara väärtust.

Vastustaja leiab, et lasteaiast tulenev nn müra ei ületa mingil juhul müra piirtaset, mistõttu ei

saa see kaebaja õigusi rikkuda. Kaebaja ei ole esitanud ka mistahes tõendeid selle kohta, et

piirtaset ületama hakatakse.

7.10. Kaebaja väidab et parkimine ja liikluskorraldus on ehitusprojektis lahendamata. Ilmselt

tuleb see sellest, et kaebaja ei ole ehitusprojektiga tutvunud. Võrreldes eskiisiga on

ehitusprojektis liikluskorraldust täiendatud ning lisatud joonisele AS-01 (asendiplaan)

liikluskorralduse skeem. Selle kohaselt on Koidula tänaval liiklus piiratud ning lasteaia

ümbruses olevad tänavad on ette nähtud ainult lasteaia ja pargi teenindamiseks. Mäekalda tänav

tõkestatakse kahest kohast pollaritega (vt joonis AS-01). Pollareid on võimalik hoolduseks vms

eemaldada. Lasteaiale ligipääs jääb Koidula tänava kaudu, kuid ainult oma töötajatele ja

teenindavale transpordile. Selleks paigaldatakse Kadrioru spordihoone sissesõidu taha vastav

keelumärk (mootorsõiduki keeluala, va lasteaia loaga sõidukid). Vanemate ja külaliste

parkimine on ette nähtud Kadrioru staadioni parklas. Vastavast parkimise korraldusest on

lasteaed kohustatud teavitama ka lapsevanemaid ja külalisi. Seega on asjassepuutumatud

kaebuse väited Koidula tänava liikluskoormuse kasvust ja parkimiskohtade puudusest.

7.11. Kaebaja mure Kadrioru parki läbivate terviseradade kasutajatega ning riigi turvariskidega

seoses ei puuduta kaebaja õigusi ning seetõttu tuleb jätta need tähelepanuta. Vaatamata sellele

on ehitusprojektis ette nähtud piirdega ümbritseda vaid osa Koidula tn 23 kinnistust, et säiliksid

juurdepääsud põhjast ja läänest (vt joonis AS-01).

7.12. Vaidlust ei saa olla selles, et lasteaia rajamine olukorras, kus kohaliku omavalitsuse

territooriumil on lasteaiakohtade nappus, on käsitletav olulise avaliku huvina. Kasutusest

väljalangenud hoone rekonstrueerimine ja ümbruse korrastamine on samuti avalikes huvides.

Isegi kui kaebaja saaks tema poolt välja toodud avalikes huvides kaebust esitada, ei saaks

käesoleval juhul väita, et ehitusloa väljastamine kahjustaks avalikke huve.

Vastustaja märgib, et loomulikult oleks kaebaja huvist lähtuvalt parem lahendus üksnes

olemasoleva hoone rekonstrueerimine, ilma juurdeehituseta. Hoone ei taga aga sellisel juhul

piisava arvuga lasteaiakohti ja vajalikku ruumi lasteaia tegevuseks. Arvestada tuleb ka asjaolu,

et 1946. aastast alates on asunud hoones õppeasutused (põhikool).

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab oma otsust järgnevalt.

9. Kohus märgib käesolevat lahendit põhjendama asudes kõigepealt seda, et käesolevas asjas ei

saa tulenevalt jõustunud kohtuotsusest haldusasjas nr 3-13-1844 olla enam vaidlust, et

vaidlusalune

ehitusluba

on

antud

õiguspäraste

22.02.2013

väljastatud

projekteerimistingimuste nr PT 156310 alusel. Nimetatud kohtuotsuses haldusasjas nr 3-13-

1844 on kohus muuhulgas käsitlenud ka suurt osa kaebaja poolt käesolevas asjas esitatud

väiteid ja leidnud, et need ei anna alust projekteerimistingimuste õigusvastaseks tunnistamiseks

ja tühistamiseks. Seega muudab selline kohtuotsus sisuliselt mittearvestatavaks kaebaja väited,

et ehitusloa oleks saanud väljastada ainult EhS § 19 lg1 p1 alusel ainult detailplaneeringu alusel.

Kohus peab siinkohal oluliseks eraldi välja tuua ka asjaolu, et kohtud on juba tuvastanud, et

plaanitav olemasoleva hoonega galerii abil ühendatav hoone vastab juurdeehituse mõistele ja

selle püstitamiseks projekteerimistingimuste väljastamine oli seaduspärane. Sellest tulenevalt

jätab kohus kõik kaebaja väited, mis käsitlevad juurdeehituse ja ehitusloa valel õiguslikul alusel

väljastamist ebaseaduslikkust tähelepanuta.

10. Kohus märgib, et nõustub vastustajaga selles, et ehitusluba ei saa erinevalt planeeringutest

ainult selle väidetava õigusvastasuse motiivil populaarkaebusega vaidlustada. Ehitusloa

vaidlustamisõiguse olemasoluks on vajalik, et kaebaja seadusega kaitstud õigusi oleks

ehitusloaga rikutud või vabadusi piiratud. Teisisõnu ei saa ehitusloa peale kaevata avalike

huvide kaitseks.

Kohus on seisukohal, et nähtuvalt kaebaja kaebusest ja selle täpsustustest on enamik kaebaja

väited just seda laadi ja suunatud avalike huvide, mitte eelkõige ta enda õiguste ja vabaduste

kaitsele.

11. Kohus ei nõustu siiski vastustajaga, et kaebajal puudub täielikult kaebeõigus, kuna

ehitusloaga ei rikuta tema õigusi ega piirata vabadusi.

Kohus leiab, et kaebaja on vähemalt haldusmenetlusse kaasamise ja omandiõiguse rikkumise

küsimuses tõstatanud küsimuse oma seaduslike õiguste rikkumises ja selles osas on tal

ilmselgelt kaebeõigus.

12. Kohus märgib kaebaja ehitusloa menetlusse kaasamata jätmise küsimuses kõigepealt, et

ainuüksi asjaolu, et kaebaja on naaberkinnistul asuva korteriomandi omanik, ei tähenda, et

vaidlustatav haldusakt tema seadusega kaitstud õigusi puudutaks ja ta tuleks kaasata selle

väljaandmise menetlusse. Sellist nõuet ei esita ei ehitusseadus ega hetkel kehtiv ehitusseadustik.

Samas ei ole käesoleval juhul vaidlust selle üle, et kaebaja on avaldanud oma sisulist huvi

naaberkrundile kavandatava ehitise vastu juba projekteerimistingimuste väljastamise

menetluses ja vastustajal oli see huvi kaheldamatult teada kasvõi halduskohtumenetlusest

haldusasjas nr 3-13-1844. Vaidlust ei ole ka asjaolu üle, et projekteerimistingimustes on

haldusorgan ise ette näinud, et „ Mänguväljakute, liikluslahenduse ja piirdeaia projekteerimisel

teha koostööd L.Koidula tn 25//Mäekalda tn 10, Mäekalda tn 8 kinnistute omanikega ja

asutusega Kadrioru Park (vastavalt haldusmenetluse seaduse § 11 lõike 1 punktile 3.) “.

Nimetatud osa projekteerimistingimustest näitab üheselt, et vastustaja on ise käsitlenud

korteriomanikke (ka kaebajat) isikutena, kelle õigusi haldusakt võib puudutada ja pidanud

vajalikuks neid kaasata menetlusse kolmanda isikuna.

Kohus toob välja, vaidlust ei ole, et vastustaja ja projekteerija on pöördunud ehitusloa

menetluses L. Koidula tn 25//Mäekalda tn 10 korteriühistu poole 5.02.2014 ja 07.08.2014 ja

11.08.2014

sooviga

kooskõlastada

L. Koidula

tn

23asendiplaani,

ehitusprojekti

liikluslahenduse joonise, projekti seletuskirja, haljastuse osa materjalid ning kooskõlastuste

koondtabeli ja ka ehitusprojekti. Samuti ei ole vaidlust, et korteriühistu juhatuse liige Jaan Mets

teatas oma vastustes, et seoses poolelioleva kohtuvaidlusega, ei saa korteriühistu eelprojekti

kooskõlastada. Vaidlust ei ole, et Kadrioru Park ja Mäekalda tn 8 korteriühistu on

ehitusprojekti kooskõlastanud vastavalt 20.02.2014 ja 21.08.2014.

13. Kohus leiab, et tal tuleb siinkohal nõustuda vastustajaga, et viimane on proovinud

projekteerimistingimustes ettenähtud koostööd teha L.Koidula tn 25//Mäekalda tn 10

korteriühistuga, mis on kaheldamatult loodud ühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks, kuid

viimane ei ole pidanud vajalikuks enda sisulisi seisukohti esitada viidates pooleliolevale

kohtuvaidlusele. Kohus leiab, et see näitab üheselt, et vastustaja on teinud endast mõistlikult

oodatava korteriomanike menetlusse kaasamiseks. Lisaks võib korteriühistu vastustest

järeldada, et viimane oli kursis korteriomanike seisukohtadega kohtuvaidluses ja pidas tekkinud

olukorras õigemaks mitte avaldada oma seisukohta ehitusprojekti suhtes lootes ilmselt

projekteerimistingimuste tühistamisele. Selline lähenemine ei saa õigustada võimalike

vastuväidete esitamata jätmist ehitusloa menetluses olukorras, kus vastustaja on selgelt

väljendanud soovi ehitusloa väljastamiseks läbiviidav haldusmenetlus lõpuni viia sõltumata

projekteerimistingimuste üle toimuva kohtuvaidluse tulemusest. Vastamata jätmisega võttis

korteriühistu (ja tema liikmed, kes juhivad ja suunavad korteriühistu tööd) kohtu arvates endale

teadlikult riski, et tema ettepanekud jäävad esitamata ja huvid arvestamata, kuna neid

õigeaegselt haldusmenetluses ei esitatud.

Kohus leiab, et sellises olukorras on vastustaja täitnud oma projekteerimistingimustest ja

seadusest tuleneva kaasamiskohustuse ja talle ei saa ette heita, et ta kaebajat eraldi menetlusse

ei kaasatud. Kohtu arvates ei ole ka võimalik eeldada, et kaebaja oleks arvestades kestvat

kohtumenetlust, milles ta ise pooleks oli, asunud oluliselt erinevale seisukohale ja esitanud

selles kohtumenetluses toodust erinevaid seisukohti. Kohtu sellist hinnangut kinnitab kõige

otsesemalt muuhulgas kaebaja käesolevas kohtumenetluses esitatud kaebus, mis väga suures

osas kordab ja tugineb haldusasjas nr 3-13-1844 esitatud argumentidele ja seisukohtadele.

14. Kohus märgib siinkohal täiendavalt, et vaatamata eeltoodule oleks arvestades kaebaja

varasemalt projekteerimistingimuste väljastamise menetluses väljanäidatud huvi ja väljendatud

seisukohti, olnud hea halduse põhimõttega paremini kooskõlas, kui vastustaja oleks kaebaja

kaasanud ka eraldi ehitusloa väljastamise menetlusse.

15. Kohus märgib, et nõustub vastustajaga, et sõltumata hinnangust kaebaja kaasamisele

menetlusse, ei oleks käesoleval juhul, arvestades asjaolusid ja seda, et kaebaja on oma

põhiseisukohad arenduse suhtes väljendanud juba projekteerimistingimuste väljastamise

menetluses, tulenevalt HMS § 58 sisust ja mõttest võimalik ehitusluba kehtetuks tunnistada,

sest võimalikud menetlusnõuete rikkumised kaebaja kaasamise osas ei saanud kõiki asjaolusid

koosmõjus hinnates mõjutada asja otsustamist.

16. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et ehitusluba rikub kaebaja omandiõigust. Kaebaja

on välja toonud oma omandiõiguse rikkumisena tema kinnisvara väärtuse väidetavat

vähenemist, lasteaia igapäevase tegevusega kaasnevat kõrgenevat mürataset ja oma kinnisvara

hooldamise muutumist peaaegu võimatuks, ebamõistliku vastutuse panemist seoses kinnisvara

korrashoiuga ja kinnistust mööduva liiklusvoo suurenemist, mis koos parkimiskohtade

vähesusega muudab omandi kasutamise ja juurdepääsu sellele oluliselt keerulisemaks.

17. Kohus märgib, et vastustaja on õigustatult selles küsimuses juhtinud tähelepanu asjaolule,

et kaebaja ei ole sisuliselt üheski eeltoodud väites esitanud ühtegi tõendit peale oletuslike

seisukohavõttude oma väidete kinnitamiseks ning sellele, et sisuliselt puuduvad kaebajal

õiguslikud alused tänase olukorra lõputu säilimise eeldamiseks.

18. Kohus leiab, et vastustaja juhib õigustatult tähelepanu asjaolule, et kaebaja mitme väite

eelduseks on arusaam, et tal on lõputu õigus kasutada linnale kuuluvat kinnistut vastavalt

tänaseks välja kujunenud harjumustele ja linn kinnistuomanikuna ei tohi seetõttu kinnistut

vastavalt selle otstarbele hoonestada ja kasutusse võtta või sellel näiteks puid langetada. Kohus

leiab, et kaebaja selline seisukoht on sügavalt ekslik. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et

linnatingimustes ei ole kruntide omanikel õiguspärast ootust, et nende naabruses ei toimu

kruntide kasutuselevõtmist ja arendamist vastavalt seadustes, planeeringutes ja muudes

õigusaktides sätestatule. Kohus peab oluliseks selgitada, et ehituskruntide kasutuselevõtul ja

arendamisel on õiguslikult selgelt antud omandiõiguse realiseerimisel põhinev tugev eelistus

selle omanikule, mitte naaberkrundi omanikule. Krundi arendamist soovitud viisil piiravad

eelkõige võimalikud selged era- või avalikus õiguses sätestatud negatiivsed ja keelatud mõjud

naabritele või asjakohastel juhtumitel ka õiguslikult fikseeritud piirangud – näiteks servituudid

jne.

19. Käesoleval juhul on kaebaja ühe sellise võimaliku negatiivse mõjuna välja toonud lasteaia

tegevusega seotud müra. Kohus nõustub kaebajaga, et ilmselt võib paljudel juhtudel lasteaia

igapäevase tegevuse käigus tekkiv müra (laste kilked, vahel ka nutt, mänguhääled jne.) kohati

olla tugevam, kui pargiala igapäevasel sportimiseks ja jalutamiseks kasutamisel tekkiv müra.

Samas on vastustaja siinkohal õieti välja toonud et kaebaja on kaebuses viidanud Riigikohtu

lahendile haldusasjas nr 3-2-1-104-12, milles käsitleti öisel ajal ööklubist lähtuvat müra

normtaset ületavat valju muusikat ja külastajate põhjustatud lärmi. Kohus nõustub vastustajaga,

et nimetatud asja tehiolud ei ole võrreldavad käesoleva asjaga. Kohus märgib, et kaebajal

puuduvad igasugused tõendid, et lasteaiast tulenev müra ületaks lubatud müra piirtaset ja see

väide pidevast mürahäiringust, mis vähendab kaebaja elukvaliteeti ja vähendab kinnisvara

väärtust on selgelt otsitud ja isegi küüniline.

20. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kaebaja on oma maja hooldamise küsimuse

käsitlemisel lähtunud valesti eeldusest, et tal on õigus selleks kasutada naaberkrunti. Lisaks tõi

vastustaja õigustatult välja, et kaebajale muret tekitanud osas on kahe krundi vahelist piirdeaeda

nihutatud nii, et see jääb kaebaja majast vähemalt 2,5 m kaugusele tagades vajaliku hooldeala.

Samuti on laste mänguväljakud piiratud majast täiendava hekiga ja nihutatud naabermajast

eemale.

21. Samamoodi on kaebaja kaebuses tähelepanuta jätnud, et parkimise ja liikluskorralduse

küsimusi on ehitusprojektis võrreldes eskiisiga täiendatud ning Koidula tänaval liiklust piiratud

ja lasteaia ümbruses olevad tänavad on ette nähtud ainult lasteaia ja pargi teenindamiseks ning

parkimine on ette nähtud Kadrioru staadioni parklas. Kohus märgib, et kaebaja ei ole ka

liikluskorralduse ja parkimise osas viidanud ühelegi normile, mida kavandatav lahendus rikub.

Sisuliselt on kaebaja ka siin seisukohal, et tal on õigus eeldada, et senine liiklus- ja

parkimiskorraldus säilib lõpmatult. Kohus on juba korra selgitanud sellise eelduse ekslikkust.

Lisaks mainib kohus siinkohal veel, et tulenevalt lasteaia töörežiimist on liikluskoormuse kasv

suhteliselt täpselt ajaliselt ennustatav ning kaebaja ja teised piirkonna elanikud saavad seda oma

toimetamiste puhul arvesse võtta.

22. Kohus märgib, et ta ei nõustu ka kaebaja seisukohaga, et kõigist kavandatust tulenevalt

väheneb kaebaja kinnisvara väärtus. Kohus leiab, et see väide on jällegi oletuslik ja seda ei

tõenda ka elementaarne loogika. Kohus leiab, et olukorras, kus linnas on lasteaiakohtade

nappus, tõuseb muude oluliste kinnisvara väärtust mõjutavate tingimuste samaks jäämisel

kaheldamatult nende kinnistute (korteriomandite) väärtus, mille läheduses asub lasteaed

vähemalt väikeste lastega peredele. On võimalik, et üksindust ja rahu armastavate inimeste

jaoks võib nimetatud kinnistu väärtus langeda, kuid kinnisasja turuväärtuseks tuleb pidada

siiski ratsionaalselt võttes asja ostust enim huvitatud isiku poolt pakutavat hinda ehk antud juhul

ilmselt siis lasteaia lähedusest huvitatud isikute poolt pakutavat hinda.

23. Kohus nõustub lisaks eeltoodule vastustajaga, et kaebaja ei ole paljude oma kaebuses

esitatud vastuväidete puhul (toodud põhiliselt kaebuse lk 8 ja 9) hoone ehituslike tingimuste

osas suutnud näidata, kuidas need rikuvad kaebaja õigusi. Sellisteks näideteks on

rekonstrueeritava

hoone

vastavus

muinsuskaitsetingimustele,

toidulifti

küsimus,

radooniuuringute läbiviimine. Kohus jätab need väited tähelepanuta, sest kaebajal ei ole selles

osas ilmselgelt kaebeõigust.

24. Kohus nõustub kaebajaga, et tal on tulenevalt HMS § 56 lg 2 õigus saada haldusakti

põhjendus haldusaktis või muus selles viidatud dokumendis. Käesoleval juhul ei ole vaidlust

selles, et kaebajale on haldusakt olnud kättesaadav. Kohus leiab vastustajaga nõustudes, et

ehitusluba väljastatakse läbi riikliku ehitisregistri MKMi 24.12.2002 määrusega nr 63

„Ehitusloa vorminõuded“ kehtestatud vormil. Seega ei ole tegemist linna enda (nagu nt

detailplaneeringute kehtestamise korralduse puhul), vaid riiklikult määratud vormiga, millel

peavad esinema järgmised andmed: Ehitustegevuse liigi täpsustus; Ehitusloa väljastaja;

Taotluse andmed; Ehitise andmed; Ehitise asukoht; Ehitise koordinaadid; Ehitise tehnilised

andmed; Kasutamise otsatarve ja pinnad; Tehnosüsteemid; Konstruktsioonid ja materjalid;

Eluruumide andmed; Mitteeluruumide andmed; Mitteeluruumide andmed; Märkused.

Vastustaja ei saa eeltoodust tulenevalt enda suva järgi ehitusloale andmeid (kaalutlusi) lisada

ega määratud osi asendada või neid ära jätta. Seetõttu on vastustaja ehitusloale lisanud märke,

et selle lisaks on ehitusprojekt.

Ehitusprojekti seletuskirjas on välja toodud normdokumendid, millest projekti koostamisel

juhinduti (nt seletuskirja punktid 1.3.3 ja 1.1.2.3), samuti uuringud, mis menetluses läbi viidi

(dendroloogia, radoon) ning nendel põhinevad arhitektuursed ja ehitustehnilised lahendused.

Kohus nõustub vastustajaga, et kõik kaebajale muret tekitavad valdkonnad on ehitusprojektis

kajastatud, kusjuures on püütud leida kaebaja õigusi kõige vähem riivavam lahendus ja neid on

põhjendatud.

25. Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kaebaja ei ole suutnud kohut veenda, et

vaidlustatud ehitusluba on väljastatud õigusvastaselt ja selle väljastamisega ning

realiseerimisega rikutakse kaebaja seadusega kaitstud õigusi. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

26. Vastavalt HKMS § 108 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas

asjas tegi kohus otsuse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole esitanud seaduses ettenähtud

vormis ja ajal menetluskulude väljamõistmise taotlust. Kohus jätab menetluskulud seetõttu

poolte endi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik