3-15-2427/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Maili Lokk, Tanel Saar, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

16.03.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-2427

Haldusasi

Oleg Kultajevi kaebus Sillamäe Linnavolikogu

27.08.2015 otsuse nr 84 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 03.02.2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Menetlusosalised

Oleg Kultajevi määruskaebus

Kaebaja Oleg Kultajev

Esindaja FIE Aleksandr Gamazin

Vastustaja Sillamäe linn

RESOLUTSIOON

Jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.02.2016. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 25.09.2015 Tartu Halduskohtusse kaebuse Sillamäe Linnavolikogu

27.08.2015. a otsuse nr 84 tühistamiseks, millega kehtestati Sillamäel I. Pavlovi tn 1 maa-ala

detailplaneering.

2. Sillamäe linn esitas 29.10.2015 Tartu Halduskohtule vastuse, milles leidis, et kaebus on

ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Vastustaja oli seisukohal, et kaebus

kuulub tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1

alusel.

3. Kaebaja esitas 19.11.2015 seisukoha, milles märkis, et kaebaja väited on vastustaja poolt

ümber lükkamata.

4. Kaebaja esitas 29.01.2016 Tartu Halduskohtule

taotluse

esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks ja Sillamäe Linnavolikogu 27.08.2015. a otsuse nr 84 kehtivuse peatamiseks.

5. Tartu Halduskohus jättis 03.02.2016. a määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse

läbi vaatamata.

Halduskohtu hinnangul ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud, sest kaebaja ei ole

detailplaneeringuga hõlmatud kinnistu omanik. Kaebus on esitatud linnaelanike huvides ehk

avalikes huvides.

Kaebaja on Sillamäe Linnavolikogu liige. Halduskohus tugineb Riigikohtu halduskolleegiumi

22.12.2008. a määrusele nr 3-3-1-74-08 (p 12), mille kohaselt volikogu liige võib

detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustada vaid juhul, kui see rikub tema

subjektiivseid õigusi. Halduskohus on seisukohal, et kohaliku omavalitsuse kollegiaalse

organi liikmel puudub õigus vaidlustada halduskohtus detailplaneeringu kehtestamise otsust,

mis teda isiklikult ei puuduta ja mille hääletamiselt ta end kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse (KOKS) § 17 lg 5 alusel ei taandanud. Volikogu liikme erimeelsused kohalikule

omavalitsusele seadusega pandud ülesannete kohase täitmise üle tuleb lahendada KOKS-is

sätestatud alustel.

Vaidlus tuleb lahendada kohases haldusmenetluses. Kaebajal on võimalik näiteks pöörduda

taotlusega maavanema poole, et viimane teostaks KOKS § 66 lg-s 1 sätestatud järelevalvet

kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle. Kaebajal on võimalik alustada

umbusaldusmenetlus volikogus KOKS §-s 46 sätestatud korras. Seega on käesolevaks

vaidluseks seadusega ette nähtud teistsugune menetluskord.

Esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav, kuna kaebus Sillamäe Linnavolikogu 27.08.2015. a

otsuse nr 84 tühistamiseks ei kuulu halduskohtu pädevusse.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Kaebaja esitas 12.02.2016 määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 03.02.2016. a

määruse tühistada ja esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaadata. Tartu Halduskohus võttis

15.02.2016. a määrusega määruskaebuse menetlusse ja 01.03.2016. a määrusega jättis

halduskohus määruskaebuse rahuldamata ja edastas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

Kaebaja leiab, et nii Riigikohtu halduskolleegiumi 22.12.2008. a määruses nr 3-3-1-74-08

(p 12) esitatud seisukoht kui ka halduskohtu 03.02.2016. a määrus on vastuolus Eesti

Vabariigi Põhiseadusega (PS). Kaebaja nimetab kaebuses PS §-e 12-15. Kohaliku

omavalitsuse volikogu liikme ilmajätmine võimalusest pöörduda kohtusse avalike huvide

kaitseks on põhiseaduse rikkumine ja diskrimineerimine. Kaebaja sõnul pöördus ta kohtusse

linnaelanikuna mitte volikogu liikmena. Planeerimisseaduse (PlanS) § 141 sätestab igaühele

detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks kohtusse pöördumise õiguse. Isiku

kohtusse pöördumise õiguse piiramine ei ole kooskõlas õigusriigi põhimõtetega. Volikogu

liikme kaitse piiramine on vastuolus ka Inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklitega nr 7 ja 8.

Kaebajale jääb selgusetuks ka asjaolu, et kas volikogu liige, kes otsusega nõus ei olnud või

polnud otsustamise ajal kohal, omaks kohtusse pöördumise õigust.

7. Vastustaja palub määruskaebusele esitatud vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Vastustaja jääb kaebusele esitatud vastuses toodud seisukoha juurde, et käesoleval juhul

esineb kaebuse tagastamise alus HKMS § 121 lg 1 p 1 järgi.

Kaebaja on Sillamäe Linnavolikogu liige, kes jäi volikogu istungil vaidluse all oleva

detailplaneeringu kehtestamise otsuse hääletamisel erapooletuks. Kaebaja ei ole ise ühegi

detailplaneeringuga hõlmatud kinnistu omanik, ega ka naaberkinnistu omanik, vaid on

detailplaneeringu menetlemise jooksul esitanud detailplaneeringule vastuväiteid ja

ettepanekuid linnaelanike ehk avalikes huvides.

KOKS § 17 lg 2 sätestab, et volikogu liige juhindub seadusest, valla või linna õigusaktidest

ning valla- või linnaelanike vajadustest ja huvidest. Nimetatud huvisid saab volikogu liige

kaitsta hääletamise teel volikogus.

Kaebaja on kohtus formaalselt ka vastustaja poolel – seega saab käesolevat vaidlust pidada

haldusorgani sisesuhetest tekkinud vaidluseks, mille lahendamiseks näeb seadus ette

teistsuguse menetluskorra. Sillamäe linna põhimääruse § 8 lg 1 p 3 kohaselt saab volikogu

liige algatada volikogu ees vaidlusaluse otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse

menetluse.

HKMS § 44 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse

kaitseks. Kuigi esitaja väidab kaebuses, et haldusakt rikub tema subjektiivseid õigusi, ei selgu

kaebusest, milliseid kaebaja subjektiivseid õigusi haldusakt rikub. Praegusel juhul ei ole

kaebuses põhistatud ka avalikku huvi, mille kaitseks oleks kaebajal õigustus kohtusse

populaarkaebusega pöörduda. Avalik huvi ei saa põhineda halduse sisese tegevuse kontrollis,

vaid vaidlustatud haldusakti vastuolus konkreetsete õigusnormidega, samuti peab avalik huvi

olema põhjendatud.

Antud juhul ei ole ka esialgse õiguskaitse taotlus lubatav, sest kaebaja poolt esitatud kaebus ei

kuulu halduskohtu pädevusse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203

lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud seisukohtade osas märgib ringkonnakohus

järgmist.

9. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust kaebaja esitatud väited. PS §-st 15 tuleneb

õigus kohtusse pöördumiseks üksnes juhul, kui rikutakse mõnda muud isiku õigust. Eesti

õiguskord lähtub subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ning kaebeõigus on üldjuhul vaid neil,

kelle õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming puudutab. Ka HKMS kaebeõiguse

üldregulatsioonist (§ 44 lg 1) nähtub PS §-ga 15 kokkulangevalt selge eesmärk anda kohtusse

pöördumise õigus vaid isikule tema enda õiguste kaitseks. HKMS kaebeõiguse regulatsiooni

põhieesmärk on konkretiseerida PS 15 lg-st 1 tulenevat kohtusse pöördumise põhiõigust.

Lisaks viitavad HKMS § 44 lgd 23 siiski ka võimalusele, et eriseadusega antakse kaebeõigus

isikule, kelle õigusi ei rikuta.

10. Kaebaja väidab, et esitas kaebuse PlanS § 141 alusel. Selle sätte järgi on igal isikul õigus

detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul

arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta

leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või

piiratud tema vabadusi. 01.07.2015 jõustunud planeerimisseaduse seletuskirja kohaselt oli

seadusandja eesmärk jätta seni kehtinud olukord muutmata (Seletuskiri planeerimisseaduse

eelnõu juurde seisuga 13.01.2014, 571 SE, § 134). Kuni 30.06.2015 kehtinud

planeerimisseaduse § 26 lg 1 eesmärgiks oli muuhulgas tagada 25.06.1998. a Århusis Taanis

sõlmitud Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise

ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsiooni) art 9 lg-s 2

sätestatud populaarkaebuse esitamise õigust. Ringkonnakohus leiab, et PlanS § 141 tuleb

tõlgendada Århusi konventsiooni art 9 lg 2 valguses. Århusi konventsiooni art 9 lg 2 näeb

muuhulgas ette konventsiooniosalise kohustuse tagada siseriiklike õigusaktidega, et asjast

huvitatud üldsuse esindajal, kellel on põhjendatud huvi või kelle õigust on rikutud, kui see

tingimus on ette nähtud konventsiooniosalise haldusmenetluse normidega, on õigus pöörduda

kohtusse; mõisted põhjendatud huvi ja õiguse rikkumine määratletakse kooskõlas siseriikliku

õiguse ning konventsiooni eesmärgiga tagada konventsiooniga seotud küsimustes asjast

huvitatud üldsusele laiaulatuslik juurdepääs õigusemõistmisele. Ringkonnakohus leiab, et

Århusi konventsiooni art 9 lg 2 eesmärgiga ei ole vastuolus piirata planeeringu kehtestamise

otsuse tegemisel osalenud kohaliku omavalitsuse volikogu liikme populaarkaebuse esitamise

õigust, sest tegemist ei ole asjast huvitatud üldsuse, vaid ühega otsustajatest. Ringkonnakohus

leiab, et see kehtib isegi siis, kui volikogu liige väidab, et ta esitab kaebuse eraisikuna. Sellise

lähenemise õigsust kinnitab ka Euroopa Liidus Århusi konventsiooni jõustamiseks vastu

võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.05.2003. a direktiiv 2003/35/EÜ, milles

sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide

koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ seoses üldsuse

kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega. Selle direktiiviga lisati direktiivi

85/337/EMÜ artikkel 10a ja direktiivi 96/61/EÜ artikkel 15a, mis sätestavad ühtviisi

liikmesriikide kohustuse tagada, et kooskõlas siseriikliku õigussüsteemiga oleks asjaomasel

elanikkonnal, kellel on küllaldane huvi, või teisel juhul, kelle õigust on kahjustatud, kui

liikmesriigi menetlusseadus seab selle eeltingimuseks, juurdepääs kaebuste lahendamisele

kohtus; liikmesriigid määravad kindlaks, mis moodustab küllaldase huvi ja õiguse

kahjustatuse, kooskõlas eesmärgiga anda asjaomasele üldsusele laialdane juurdepääs

õiguskaitsele. Neistki sätetest nähtub üksnes vajadus tagada populaarkaebuse korras ligipääs

kohtule üksnes asjaomasele üldsusele, mitte aga vähemusse jäänud otsustajatele. Seetõttu

leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja ei saa tugineda PlanS §-le 141.

11. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 03.02.2016. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits