2-15-18898/14 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-15-18898

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kostja õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 17.03.2016.a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-18898 Tsiviilasi KÜ Adavere Kesk 3 hagi Vxxxxxx Kxxxx vastu korteriomandi võõrandamise ja võlgnevuse nõudes Hagihind 4877,28 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Korteriühistu Adavere Kesk 3 (registrikood 80169210, asukoht Kesk 3, Adavere Alevik, Põltsamaa vald, 48001 Jõgevamaa), Hageja lepinguline esindaja: advokaat Grete Lüüs (Advokaadibüroo LMP, Soola 8, 51013 Tartu, e-post grete.lyys@lmp.ee); Kostja : Vxxxxxx Kxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post x Kohtuistung 10.03.2016

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Võõrandada täitemenetluse korras Vxxxxxx Kxxxxxxx kuuluv korteriomand, mis on kantud kinnistusraamatusse registriosa numbriga 1461835, mis moodustab 729/10363 mõttelist osa xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvast maatükist (katastritunnus 61601:002:1610, pindala 72,90m2, sihtotstarve elamumaa) ja selle oluliseks osaks olevast ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, ning reaalosana korter nr xx (plaanil nr xx).

3. Välja mõista Vxxxxxx Kxxxxxxx Korteriühistu Adavere Kesk 3 kasuks majanduskulude võlgnevus 1010,73 eurot ja viivis 109,02 eurot, kokku 1119,75 eurot.

4. Välja mõista Vxxxxxx Kxxxxxxx Korteriühistu Adavere Kesk 3 kasuks viivis punktis 3 väljamõistetud võlgnevuselt summas 1119,75 eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

2-15-18898

1. Menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Välja mõista Vxxxxxx Kxxxxxxx Korteriühistu Adavere Kesk 3 kasuks menetluskulud summas 1203,72 eurot (sh 400 eurot riigilõiv ja 803,72 eurot õigusabikulud).

3. Välja mõista Vxxxxxx Kxxxxxxx Korteriühistu Adavere Kesk 3 kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

4. Punktis 2 väljamõistetud menetluskulud tuleb Vxxxxxx Kxxxxxx kanda Korteriühistu Adavere Kesk 3 arveldusarvele nr EE601010220026025017.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Menetluse käik Korteriühistu Adavere Kesk 3 (hageja) esitas kohtule hagiavalduse Vxxxxxx Kxxxxx (kostja) vastu korteriomandi võõrandamise ja võlgnevuse (majandamiskulud 1010,73 eurot perioodil 01.03- 09.12.2015 ja viivis 109,02 eurot) väljamõistmise nõudes. Kostjal on hageja eest varasemalt täitmata kohustusi summas 3450.85 eurot. Hageja üldkoosolek otsustas 05.07.2015.a , et kostja korteriomand tuleb võõrandada. Kostja hagile kirjalikku vastust ei esitanud.

10.03.2016 toimunud kohtuistungil teatas kostja, et sai aru, mis hagiavalduses kirjas oli ning ta on kõige sellega nõus ning ei vaidle vastu, et korter maha müüakse. Kostja võttis hagi õigeks, st tunnistas hagi.

Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, kuna kostja on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS §

444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna kostja on hagi õigeks võtnud, teeb kohus otsuse põhjendava osata. KOS § 14 lg 1 võivad korteriomanikud nõuda korteriomanikult, kes on korduvalt rikkunud teiste korteriomanike suhtes oma kohustusi, korteriomandi võõrandamist. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt võib võõrandamisnõude eelkõige esitada, kui korteriomanik on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. KOS § 13 lg 1 kohaselt on korteriomanikul kohustus tasuda kaasomandil lasuvad maksud ja kaasomandi majandamise kulutused. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjale kuuluv korter sundvõõrandada täitemenetluse käigus ning kostjalt hageja kasuks välja mõista majanduskulud summas 1010,73 eurot ja viivis summas 109,02 eurot, kokku seega 1119,75 eurot.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

2-15-18898

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 400 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 400 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele.

Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 1006,72 eurot. Summa on käibemaksuga. Menetluskulu koosneb hageja lepingulise esindaja õigusabikuludest kohtumenetluses ja kohtuistungil. Hagejat esindas menetluses advokaat. Kostja ei ole vastaspoole kuludele vastuväiteid esitanud.

Menetlusosalise esindajakulud on TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 ja 2 järgi menetlusosalise kohtuvälised kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seega tuleb kohtul hageja lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel lähtuda kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kriteeriumist.

Kohtu hinnangul on hageja poolt taotletud menetluskulud olnud põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Hageja poolt esitatud arvete alusel on õigusabile kulutatud kokku 9 h 21 m ning esitas menetlustoimingute ja nendele kulunud aja ülevaate. Kohus leiab, et osaliselt ei ole põhjendatud ajakulu seoses menetlustoiminguga „22.12.2015 – kohtumääruse analüüs, kliendile informatiivse e-kirja koostamine ja edastamine“. Viidatud kohtumäärus oli hagiavalduse käiguta jätmise määrus. Hageja esindaja oli hagiavalduse esitamisel arvestanud hagihinna valesti, mille tõttu oli hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 200 eurot vähem. Kohtu hinnangul ei ole mõistlik ega põhjendatud nõuda kliendilt tasu taolise määruse analüüsimise ja kliendile e-kirja koostamise ja edastamise eest, kuivõrd 22.12.2015.a määrus oli kohtu poolt koostatud ennekõike esindaja enda eksimuse või teadmatuse tõttu. Arves nr 151162 oli eelnimetatud menetlustoimingu ajakuluks märgitud 24 min, mis on kohtu arvates põhjendamatu. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud ka kostjalt menetluskulu 24 min ulatuses välja mõista. Kohus hindab, et punktis 4 toodud menetlustoimingutele kulunud ajakulu on põhjendatud 4h 44m ulatuses. Ülejäänud toimingute osas on ajakulu õigusabile kohtu hinnangul põhjendatud. Seega peab kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 8 tundi ja 57 minutit.

Hageja lepingulise esindaja tasumäär ühe tunni kohta oli vahemikus 88-100 eurot (käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on peetud põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja tunnitasu

120 eurot (nii käibemaksuga kui käibemaksuta) (1.10.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, 13.11.2013. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-115-13). Kuna hageja esindaja tasumäär jääb alla 120 eurot leiab kohus, et põhjendatuks saab lugeda ka hageja lepingulise esindaja tasumäära vahemikus 88-

100 eurot (käibemaksuta).

TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskulud välja käibemaksuta.

2-15-18898

Kohus hindab põhjendatud ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 8 tundi 57 minutit tasumääraga 88-100 eurot/tund, millele ei lisandu käibemaksu, s.o. kokku 803,72 eurot.

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas).

Kohus määrab menetluskulude tasumise osas kindlaks otsuse täitmise korra vastavalt TsMS § 445 lg-le 1. Välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda hageja arveldusarvele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik