1-15-3154/44 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-15-3154

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 16. 2016

märts .a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-3154 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör Ingrid Koddo juuresolekul Riina Palmi Jaanika Kõrgmaa (kirjalik arvamus) Asja läbivaatamise kuupäev 16.03.2016 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Alexander Pipchenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Alexander Pipchenko isikukood 37810030251, viibib Viru , Vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Alexander Pipchenko

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määrus päeva jooksul alates

kaebus Viru Maakohtule 15 päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 16.02.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Alexander Pipchenko tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Alexander Pipchenko Harju Maakohtu 28.04.2015 kohtuotsusega on süüdi tunnistatud KarS §

184 lg 1 karistati 1 aasta 11 kuu vangistusega alates 05.11.2014. järgi ja Karistuse kandmise . algus 05.11.2014 05.10.2016 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses Alexander Pipchenko kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristusi on 1. vangistuses on läbinud sotsiaalprogrammid: Terviserühm kinnipeetavatele ning Sõltlaste rühm.

Vabanedes asub elama vanemate juurde aadressile xxx.

Vanemad ootavad teda väga koju. Kinnipeetaval on kesk-eriharidus raudtee remondi erialal. On omandanud ka laadija tunnistuse. Riigikeele oskus puudub. ametlikult xxx ja xxx. Vabanemisel puudub garanteeritud On töötanud

töökoht. Vanemad on nõus poega toetama nii materiaalselt kui ka emotsionaalselt. Tasumata võlgnevusi on 1794,17 eurot. Vabaduses tarvitas alkoholi harva, kuritarvitamist eitab. On probleemid narkootikumide tarvitamisega, kuid sõltuvust ei tunnista. Tallinna Vangla meditsiiniosakonna andmetel on diagnoositud narkosõltuvus. 10 aasta jooksul süstis igapäevaselt fentanüüli. Aastast 2005 on 14 korda viibinud narkovõõrutusravil. 5 korda on karistatud väärteokorras NPALS alusel. Varasemalt on käinud kasiinodes mängimas, enam omasõnul ei käi. Põeb kroonilist haigust, tervis hea. Kinnipeetav on karistatud 5 korda ning reaalset vangistust kannab 2. korda. Isik on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Isiklike probleemide tekkides võib kasutada nende maandamiseks ja lahendamiseks ebaadekvaatseid viise, olles ükskõikne tagajärgede suhtes. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 55%. Viru Vangla toetab Alexander Pipchenko

tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt Alexander Pipchenko soovib asuda elama vanemate juurde aadressil xxx. Vanemad ootavad poega koju. Vabanemisel kindel töökoht puudub. Kinnipeetaval on kesk-eriharidus ehituse erialal. Valdavalt on töötanud mitteametlikult ja aid xxx poes. anud isa turul. Loodab saada tööd autobussipargis või Vanemad on nõus teda

igati toetama. Alexander Pipchenko on kriminaalkorras

5 korda karistatud ning väärteokorras korduvalt karistatud. Kolmel korral on teda allutatud kriminaalhooldusele, kuid kahel korral ei täitnud ta korrektselt kriminaalhoolduse nõudeid ning viimasel korral pani katseajal toime uue kuriteo. Vabaduses tarvitas narkootikume, mille eest on ka väärteokorras karistatud.

Prokurör toetab

kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Alexander Pipchenko taotleb e

nnetähtaegset vabastamist.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud

Alexander Pipchenko arvamuse, leiab, et Alexander Pipchenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine

käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Alexander Pipchenko kannab vanglakaristust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Karistusregistri andmetel on Alexander Pipchenko korduvalt karistatud nii tingimisi kui reaalse vangistusega nii analoogse teo, varguste kui ka joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise . Varasemad karistused ja käitumiskontrollile allutamine eest ning

üldkasuliku töö tegemine ei ole talle positiivset mõju avaldanud.

Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Vangistuses viibib kinnipeetav 2. korda. Samuti nähtub karistusregistrist, et Alexander Pipchenko on 15 korda väärteokorras karistud NPALS § 15¹, ÜTS § 54(7) lg1; LS § 259 lg 1; KarS § 218 lg 1, LS § 74(22) lg 2; § 74(1) lg 1 järgi.

Vabanedes on kinnipeetaval olemas elukoht Alexander Pipchenkot , lähedased on nõus vabanemisel toetama. Distsiplinaarkaristus . i on 1, vabanemisel garanteeritud töökoht puudub

Kohus leiab, et kuna isik on jub kolmel a korral määratud kriminaalhooldusele, kuid ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks (süüdimõistetu rikkus kriminaalhoolduse nõudeid ja pani katseajal toime uue kuriteo), ei ole seega varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Teda on korduvalt karistatud narkokuritegude ja varavastaste

süütegude eest samuti väärteokorras narkootilise aine tarvitamise eest ning Ühistranspordiseaduse rikkumise eest. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Tõsiseks soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine . ning käitlemine tulu saamise eesmärgil Kohus hindab seda kui asjaolu, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.

Kohus leiab, et arvestades Alexander Pipchenko kuriteo toimepanemise asjaolusid (suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku ), (kalduvus narkootikumide tarvitamisele), ei ole Alexander Pipchenko ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.

Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 2016, ärakandmiseks on veel üle 05.10. kuue kuu, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olenemata kindla elukoha olemasolust ning lähedaste toetusest, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne vangistusse sattumist, kuid sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm

3-1-1-91- pole , kuna isikul on 1 kehtiv

06 p 8.1). Käesolevas asjas see tingimus täidetud

distsiplinaarkaristus ning hinnates isiku varasemat käitumist, võib süüdimõistetu isiklike probleemide tekkimisel kasutada nende maandamiseks ja lahendamiseks ebaadekvaatseid viise, olles ükskõikne tagajärgede suhtes. Samuti esineb oht avalikkusele, kuna isik võib taas juhtida mootorsõidukit ning samuti käitleda ebaseaduslikult narkootilisi aineid narkojoobes . Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on narkosõltlane.

Alexander Pipchenko oli kolmel korral

määratud kriminaalhooldusele (ühel juhul koos üldkasuliku tööga) ebaõnnestusid.

ning need

Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine.

Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu

Alexander Pipchenko vabastamata temale Harju Maakohtu 28.04.2015 otsusega mõistetud karistuse

kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik

Larissa Prokopenko / /