Legislator Case Law & Legislation
1-12-8483/121 AI generated

1-12-8483/121 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-12-8483/121
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Sergei Kišunas kannab Tartu Vanglas temale Harju Maakohtu 14.12.2012 otsusega KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi mõistetud 4 aasta 7 kuu pikkust vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel

Legislator headnote

AI generated

1-12-8483/121 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: KarS § 68 lg 1 alusel

Keywords

AI generated
criminal rehabilitation extensive criminal record exemption from punishment authorization for criminal prosecution probation assistance withdrawal of criminal complaint
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. märts 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-8483

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 23. veebruari 2016

määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Sergei Kišunas (isikukood 36712100252),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 23. veebruari 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sergei Kišunas kannab Tartu Vanglas temale Harju Maakohtu 14.12.2012 otsusega

KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi mõistetud 4 aasta 7 kuu pikkust vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel

loeti tema karistusaega alates 23.03.2012 ja see lõpeb 23.10.2016.

2. Tartu Vangla edastas 22.12.2015 Tartu Maakohtule materjalid S. Kišunase tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

3. Tartu Maakohus 23.02.2016 määrusega jättis S. Kišunase tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata. Nimelt leidis kohus, et kinnipeetava vabastamist ei võimalda tema

varasem elukäik, kuritegude asjaolud, käitumine karistuse kandmise ajal ning osaliselt ka tema

vabanemisjärgsed elutingimused ja tema isik. Täpsemalt nimetas kohus ära järgmised asjaolud.

Puudutavalt kinnipeetava varasemat elukäiku ja karistatust märkis kohus, et S. Kišunast on

kriminaalkorras karistatud korduvalt ja viimasest 20. aastast on ta suure osa viibinud vanglas.

Eelneva karistuse (Harju Maakohtu 05.08.2008 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 alusel mõistetud 4

aasta pikkuse vangistuse) kandmiselt vabanes ta 04.11.2011, kuid uue samalaadse kuriteo sooritas ta

juba enne 01.12.2012. Seega on S. Kišunas jätkanud samaliigiliste kuritegude toimepanemist

vaatamata temale varasemalt mõistetud karistustele. Seetõttu on igati alust olla veendunud, et

eelnevad karistused ei ole teda õiguskuulekusele mõjutanud ega talle vajalikku mõju avaldanud.

Samuti ilmneb kinnipeetava puhul riskifaktorina tema sõltuvus narkootilistest ainetest.

S. Kišunase vangistusaegse käitumise osas märkis kohus, et kinnipeetav on vangistuse jooksul

läbinud riigikeele õppe B2 tasemel ning töötanud vanglas majandusabitöölisena. Ta osales

ajavahemikul 07.11.-19.12.2014 sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi

„Eluviisitreening.“ S. Kišunase programmis osalemine oli minimaalne ja tal puudus motivatsioon.

Käesoleval ajal on tal üks kehtiv distsiplinaarkaristus jalutusboksis tubakatoodete üleviskamise eest.

S. Kišunase vabanemisjärgsete elutingimuste osas leidis kohus, et kuigi kinnipeetaval on olemas

elu- ja töökoht, on tema sotsiaalne võrgustik nõrk ning vajalik moraalne toetus talle tagatud ei

oleks.

4. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse S. Kišunas, kes taotleb lahendi tühistamist ja

palub end tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada. Kinnipeetava hinnangul on tema vabanemine

võimalik alljärgmistel põhjustel.

S. Kišunas märgib, et tema järjekordse vanglasse sattumise peamisteks põhjusteks olid

narkootikumide tarvitamine ja kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemine. Praeguseks on ta

motiveeritud nimetatud vigu mitte enam kordama. Ta on oma elust pika aja viibinud vanglas ning

tal on olnud palju aega järele mõelda. Ta on enda jaoks vastavad järeldused teinud.

Järgmiseks leiab S. Kišunas, et maakohus ei ole arvesse võtnud karistuse mõju temale, temal töö-,

elukoha ja lapse olemasolu ega asjaolu, et tema vabastamist toetavad nii vangla kui prokurör. Talle

tuleks anda võimalus. Tal on häbi kuritegude pärast, mida ta on korda saatnud. Ta on nõus

igasuguste lisatingimuste ja sotsiaalprogrammidega. Samuti rõhutab S. Kišunas tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamisega kaasnevate kontrollnõuete ja kohustuste olulisust ning leiab, et

oht karistuse täitmisele pööramise ees hoiaks teda eemal nii alkoholi kui narkootiliste ainete

tarvitamisest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Tartu Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et S. Kišunase tingimisi enne tähtaega vanglast

vabastamine ei ole põhjendatud. Kuivõrd kohtumääruses toodud vastavad põhistused on

asjakohased ja piisavad, kasutab kriminaalkolleegium KrMS § 342 lg 3 p-st 1 tulenevat õigust jätta

esimese astme kohtu määruse põhiosa asjaolud kogumahus üle kordamata ning rõhutab

määruskaebuse väidetele vastates üksnes peamist.

6. Apellatsioonikohus rõhutab kõigepealt, et süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud

karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist, s.o vabastatakse isikud, kelle

osas on kohtul kujunenud veendumus, et nad on suutelised jätkama õiguskuulekat elu vabaduses.

Maakohtul S. Kišunase puhul sellist piisavat kindlustunnet ei tekkinud ja samasugusele seisukohale

asub praeguselt ka ringkonnakohus. Nimelt viitavad S. Kišunase jätkuvale ohtlikkusele tema

viibimine valdavalt vangistuse tingimustes viimase 20. aasta jooksul, tema poolt praeguse

vangistuse aluseks oleva kuriteo toimepanemine varsti pärast eelmise vanglakaristuse kandmiselt

vabanemist, temal kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu ja riskifaktorina tema poolt varasemalt

narkootiliste ainete tarvitamine. Eelmärgitud teabe valguses ei saa kinnipeetavat vabastada vaid

temal vabaduses elu- ja töökoha olemasolu, lapse eest hoolitsemise vajaduse ning tema lubaduste

tõttu. Samuti ei too S. Kišunase vabastamist kaasa prokuröri ja vangistusasutuse toetav seisukoht,

kuivõrd need ei ole kohtutele ülimuslikult siduvad.

7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Mati Kartau