1-12-8483/121 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedSergei Kišunas kannab Tartu Vanglas temale Harju Maakohtu 14.12.2012 otsusega KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi mõistetud 4 aasta 7 kuu pikkust vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel
Legislator headnote
AI generated1-12-8483/121 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: KarS § 68 lg 1 alusel
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
16. märts 2016, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-12-8483
Kohtukoosseis
Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 23. veebruari 2016
määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega
vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Sergei Kišunas (isikukood 36712100252),
määruskaebus
RESOLUTSIOON
1. Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 23. veebruari 2016 määrus jätta muutmata.
2. Määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada
määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi
vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik
sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Sergei Kišunas kannab Tartu Vanglas temale Harju Maakohtu 14.12.2012 otsusega
KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi mõistetud 4 aasta 7 kuu pikkust vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel
loeti tema karistusaega alates 23.03.2012 ja see lõpeb 23.10.2016.
2. Tartu Vangla edastas 22.12.2015 Tartu Maakohtule materjalid S. Kišunase tingimisi enne
tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
3. Tartu Maakohus 23.02.2016 määrusega jättis S. Kišunase tingimisi enne tähtaega
vangistusest vabastamata. Nimelt leidis kohus, et kinnipeetava vabastamist ei võimalda tema
varasem elukäik, kuritegude asjaolud, käitumine karistuse kandmise ajal ning osaliselt ka tema
vabanemisjärgsed elutingimused ja tema isik. Täpsemalt nimetas kohus ära järgmised asjaolud.
Puudutavalt kinnipeetava varasemat elukäiku ja karistatust märkis kohus, et S. Kišunast on
kriminaalkorras karistatud korduvalt ja viimasest 20. aastast on ta suure osa viibinud vanglas.
Eelneva karistuse (Harju Maakohtu 05.08.2008 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 alusel mõistetud 4
aasta pikkuse vangistuse) kandmiselt vabanes ta 04.11.2011, kuid uue samalaadse kuriteo sooritas ta
juba enne 01.12.2012. Seega on S. Kišunas jätkanud samaliigiliste kuritegude toimepanemist
vaatamata temale varasemalt mõistetud karistustele. Seetõttu on igati alust olla veendunud, et
eelnevad karistused ei ole teda õiguskuulekusele mõjutanud ega talle vajalikku mõju avaldanud.
Samuti ilmneb kinnipeetava puhul riskifaktorina tema sõltuvus narkootilistest ainetest.
S. Kišunase vangistusaegse käitumise osas märkis kohus, et kinnipeetav on vangistuse jooksul
läbinud riigikeele õppe B2 tasemel ning töötanud vanglas majandusabitöölisena. Ta osales
ajavahemikul 07.11.-19.12.2014 sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi
„Eluviisitreening.“ S. Kišunase programmis osalemine oli minimaalne ja tal puudus motivatsioon.
Käesoleval ajal on tal üks kehtiv distsiplinaarkaristus jalutusboksis tubakatoodete üleviskamise eest.
S. Kišunase vabanemisjärgsete elutingimuste osas leidis kohus, et kuigi kinnipeetaval on olemas
elu- ja töökoht, on tema sotsiaalne võrgustik nõrk ning vajalik moraalne toetus talle tagatud ei
oleks.
4. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse S. Kišunas, kes taotleb lahendi tühistamist ja
palub end tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada. Kinnipeetava hinnangul on tema vabanemine
võimalik alljärgmistel põhjustel.
S. Kišunas märgib, et tema järjekordse vanglasse sattumise peamisteks põhjusteks olid
narkootikumide tarvitamine ja kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemine. Praeguseks on ta
motiveeritud nimetatud vigu mitte enam kordama. Ta on oma elust pika aja viibinud vanglas ning
tal on olnud palju aega järele mõelda. Ta on enda jaoks vastavad järeldused teinud.
Järgmiseks leiab S. Kišunas, et maakohus ei ole arvesse võtnud karistuse mõju temale, temal töö-,
elukoha ja lapse olemasolu ega asjaolu, et tema vabastamist toetavad nii vangla kui prokurör. Talle
tuleks anda võimalus. Tal on häbi kuritegude pärast, mida ta on korda saatnud. Ta on nõus
igasuguste lisatingimuste ja sotsiaalprogrammidega. Samuti rõhutab S. Kišunas tingimisi enne
tähtaega vangistusest vabastamisega kaasnevate kontrollnõuete ja kohustuste olulisust ning leiab, et
oht karistuse täitmisele pööramise ees hoiaks teda eemal nii alkoholi kui narkootiliste ainete
tarvitamisest.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Tartu Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et S. Kišunase tingimisi enne tähtaega vanglast
vabastamine ei ole põhjendatud. Kuivõrd kohtumääruses toodud vastavad põhistused on
asjakohased ja piisavad, kasutab kriminaalkolleegium KrMS § 342 lg 3 p-st 1 tulenevat õigust jätta
esimese astme kohtu määruse põhiosa asjaolud kogumahus üle kordamata ning rõhutab
määruskaebuse väidetele vastates üksnes peamist.
6. Apellatsioonikohus rõhutab kõigepealt, et süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega
vangistusest vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud
karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist, s.o vabastatakse isikud, kelle
osas on kohtul kujunenud veendumus, et nad on suutelised jätkama õiguskuulekat elu vabaduses.
Maakohtul S. Kišunase puhul sellist piisavat kindlustunnet ei tekkinud ja samasugusele seisukohale
asub praeguselt ka ringkonnakohus. Nimelt viitavad S. Kišunase jätkuvale ohtlikkusele tema
viibimine valdavalt vangistuse tingimustes viimase 20. aasta jooksul, tema poolt praeguse
vangistuse aluseks oleva kuriteo toimepanemine varsti pärast eelmise vanglakaristuse kandmiselt
vabanemist, temal kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu ja riskifaktorina tema poolt varasemalt
narkootiliste ainete tarvitamine. Eelmärgitud teabe valguses ei saa kinnipeetavat vabastada vaid
temal vabaduses elu- ja töökoha olemasolu, lapse eest hoolitsemise vajaduse ning tema lubaduste
tõttu. Samuti ei too S. Kišunase vabastamist kaasa prokuröri ja vangistusasutuse toetav seisukoht,
kuivõrd need ei ole kohtutele ülimuslikult siduvad.
7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus
vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
Mati Kartau